О́rkendegen О́skemen

Qala ishindegi qala

Táýelsizdik alǵannan bergi ýaqytta Er­tis­tiń sol jaǵalaýynda mańyzdy ákim­shi­lik, áleýmettik ǵımarattar boı kótergen, júz­degen turǵyn úıler salynǵan tutas sha­­ǵyn qala paıda boldy. Qalanyń bul bó­li­ginde búginde 70 myńǵa jýyq jan tu­ra­dy. Jalpy, halyq sany toqyraýlarǵa qa­ra­­mastan kóbeıe túsip, búginde 400 myńǵa ja­­qyndady.

Sońǵy 10 jyldyń kóleminde 19, 20, 21, 22 syndy birneshe jańa shaǵyn aýdandar boı kóterdi.

Kópqabatty úılerden turatyn 19-shy ­shaǵyn aýdannyń ózinde 20 myńnan astam adam turady. Sonymen qa­tar munda oblystyq sot, Bas prokýratýrynyń Qu­qyq­tyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıtetiniń basqarmasy, oblystyq Qan o­r­ta­lyǵy, Ana men bala ortalyǵy, birneshe mektep pen balabaqsha ornalasqan. Keler jyly qoldanysqa beriledi degen josparmen Qazaqstanda teńdesi joq, halyqaralyq stan­dart­tarǵa saı Gemotologııalyq orta­lyq salynýda. Sonymen qatar bul shaǵyn aýdan­da taǵy birneshe bilim berý nysandary, kópqabatty turǵyn úıler qoldanysqa be­riledi.

Sońǵy bes jyldyń kóleminde qalada tur­ǵyn úı keshenderiniń sany artyp kele­di. Ertistiń jaǵalaýyna jaqyn jerden Ertis City turǵyn úı kesheni boı kóterse, teatrdyń janynan Park City, «Nurly jol» keshenderi eńse tiktep keledi. Bul turǵyn úıler tolyq keshen bolmaq. Munda birinshi qabatta túrli kommersııalyq ny­san­dardyń bolýymen qatar úıler kóp sho­ǵyrlanǵan jerlerge mektepter men bala­baq­shalar, emhana salý josparlanǵan.

Jalpy, oblys ortalyǵynda kommer­sııa­lyq úıler salý úrdisi kúsheıip keledi. Byltyrdyń ózinde jekelegen qurylys kompanııalary salǵan 9 turǵyn úı qoldanysqa be­ril­se, bıyl 39 turǵyn úı salynýda.

Jalpy, táýelsizdik týyn tikkennen beri qa­la­myzda qurylys qarqyndy júrgizilýde. Osy ýaqytta ondaǵan áleýmettik nysan sa­lynsa, jalpy aýmaǵy 2,5 mln sharshy metr bolatyn turǵyn úı qoldanysqa be­ril­gen. Bul degenimiz 40 myńnan astam pá­terler men jekemenshik turǵyn úıler. Bas­tysy, páterlerdiń basym bóligi baspanasy bolmaǵan jandarǵa berildi. Qaladaǵy qarqyndy turǵyn úı qurylysy 2019-2020 jyldary uzaq ýaqyt kezekte turǵan 750 otba­­­syn páter ıeleri atandyrýǵa múmkindik berdi. Salystyrmaly túrde aıtar bolsaq, 2008-2018 jyldar aralyǵynda, ıaǵnı 10 jyl­da jalpy sany atalǵan sanattardaǵy otba­sylarǵa bar-joǵy 834 páter berilgen eken.

Kópqabatty úıler men áleýmettik ny­sandar salǵanda, saıabaqtar men alleıalar­dy abattandyrǵanda, oıyn alańdaryn or­natqanda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqqa Joldaýyndaǵy «Teń­gerimdi aýmaqtyq damý» ustanymyna saı «shetsiz qala» qaǵıdasy basshylyqqa aly­nyp keledi.

 Zamanaýı áleýmettik nysandar qalasy

О́skemendegi qarqyndy qurylystyń ózegin quraıtyn baǵyt – áleýmettik nysandar salý. Táýelsizdik jyldary qalada 60-taı bilim berý nysany ashylǵan. Osy ara­lyq­ta 15-ten astam densaýlyq saqtaý sala­synyń ǵımarattary boı kóterse, 10-nan astam aýqymdy sport nysany sportsúıer qa­ýymǵa esikterin aıqara ashqan. Áleý­met­­tik salanyń júzdegen ǵımaraty qa­zir­gi talaptarǵa saı jóndelip, zamanaýı qu­ral-jab­dyqtarmen jáne tehnıkalarmen qamta­ma­syz etilgen.

 Bilim berýge basa nazar aýdarylǵan

Elimizdiń erteńi – bilimdi urpaq. Son­dyq­tan bilim salasy erekshe nazarda. Joǵaryda atalǵandaı óskeleń urpaqqa sapaly bilim, sanaly tárbıe berý maqsatynda ashylǵan 60-qa jýyq nysannyń ishinde Na­zar­baev zııatkerlik mektebi de bar. Sońǵy ýa­qytta jylda jańa mektep nemese ba­la­baq­sha ǵımaratyn ashý úırenshikti úrdiske aınalyp otyr. Jaqyn jyldary qalanyń túrli aýdandarynan taǵy tórt mektep salyp, birneshe balabaqsha ashý josparda bar.

Byltyr Jumyspen qamtýdyń jol karta­sy­ aıasynda, bıyl mektepterdi jan basyna shaǵa otyryp qarjylandyrýdyń ne­gi­zinde qalanyń 42 mektebi, 24 bala­baq­shasy jáne 20-dan astam aýla klýby ja­ńartylyp, jóndeldi. Aıta ketý kerek, bul nysandardyń kóbine 50 jyldan astam ýaqyt kúrdeli jóndeý júrgizilmegen edi. Mek­tep­terdiń barlyǵynda memleket-jeke­she­lik áriptestigi sheńberinde asha­nalar jań­ǵyrtyldy.

 Jańa medısınalyq nysandar boı kóterdi

Adamnyń alǵashqy baılyǵy – densaý­ly­­ǵyn saqtap, nyǵaıtýǵa oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń jiti baqylaýymen jal­py, Shyǵys Qazaqstanda erekshe kóńil bó­­­lin­se, onyń ishinde О́skemenniń orny erek­she.

Táýelsizdik jyldarynda О́skemende 15 jańa medısınalyq nysan salynǵan eken. Soń­ǵy on jylda qoldanysqa beril­gen­de­ri­niń qatarynda oblysqa qyzmet kór­se­te­tin Qan ortalyǵy, Ana men bala orta­ly­ǵy, ońaltý ortalyǵy, zamanaýı pýl­mo­no­lo­gııalyq ortalyq bar.

Joǵaryda atalǵandaı, keler jyly Qa­zaq­standa teńdesi joq jańa gematologııalyq ortalyq qoldanysqa beriledi dep josparlanýda. Onda jasýshalyq jáne gendik-ın­jenerlik tehnologııalardy paıdalana oty­ryp, eń jańa biregeı jabdyqty ornatý kóz­delgen.

Sońǵy jyldary medısınalyq qyz­met­terdiń sapasy jaǵynan da keń qadam ja­sa­dyq. Zamanaýı jabdyqtar paıda bolady. Bes jyldan beri bizdiń dárigerler eýro­pa­lyq aýrýhanalarda bilimderin shyń­dap, tájirıbelerin ushtap keledi.

Oblys ortalyǵynda zamanaýı quryl­ǵy­lar ­da jetkilikti. Kópbeıindi onkolo­gııa jáne hırýrgııa ortalyǵy, Shyǵys Qa­­zaqstan oblystyq ftızıopýl­mo­no­lo­gııa ortalyǵy, Ana men bala orta­ly­ǵy, ob­lystyq mamandandyrylǵan medı­sı­na­­lyq ortalyǵy, №4 qalalyq aýrýhana úshin jelilik údetkish jáne 7 ókpeni ja­san­­dy jeldetý apparaty satyp alyndy. Bul me­dısınalyq qyzmet kórsetý jaǵ­daıyn jaq­sartýǵa, ókpe aýrýlarymen syr­­qat­taný jáne odan bolatyn ólim-jitim kór­set­kishterin tómendetýge múmkindik beredi.

 Sportpen aınalysýǵa barlyq múmkindik jasalǵan

El egemendigin alǵaly mádenıet jáne sport salasynda aıtarlyqtaı jumys atqa­ryl­dy. Sátbaev dańǵylynyń boıynda iri sport kesheni boı kóterdi. Atap aıtsaq, Rypakova maneji, ortalyq basseın, Jekpe-jek saraıy esigin aıqara ashty. Ertis ja­ǵa­syndaǵy Samal saıabaǵynda BMX kásibı ve­lotregi jasaqtaldy. Jýyqta tennıs orta­lyǵynyń qurylysy bastaldy. Qysqy sport túrleri úshin eki muz aıdyny bar. Al Borıs Aleksandrov atyndaǵy sport saraıy qaıta jańartyldy.

Ablaketka, Zashıta, Jibek matalar kombınaty, Menovnoe shaǵyn aýdandarynda StreetWorkout alańy ashylsa, qalada jalpy 10 shaqyrym velojol salyndy. Aldyńǵy jyldary Samal tabıǵı-sporttyq parki paıdalanýǵa berildi. Ien jatqan Ertis ja­ǵalaýynda serýendeý aımaǵy, júgirý jáne velosıped joldary, sport jáne balalar oıyn alańdary, jaǵajaı aımaǵy, ta­maqtaný pýnktteri, úlken avtoturaq uıym­das­tyrylǵan.

Stahanovskaıa kóshesindegi dene shy­nyq­­tyrý-saýyqtyrý keshenine kúrde­li jóndeý, «Altaı» jáne «Vostok» sport stadıondaryna aǵymdaǵy jóndeý júrgizildi. Onda qalalyq qana emes, sonymen qatar oblystyq aýqymdaǵy sporttyq is-sharalar ótkizilip turady.

Buqaralyq sportty damytý boıynsha AulaFit baǵdarlamasy iske qosylǵan. Onyń sheńberinde turǵyndar tájirıbeli jattyqtyrýshylardyń nusqaýlyǵymen óz aýlalarynda sportpen aınalysa alady. Bul sabaqtar voleıbol, fýtbol, basketbol, ústel tennısi, jalpy dene shynyqtyrý jáne t.b. sport túrleri boıynsha 10 sport alańynda ótkiziledi.

 Mádenıeti men rýhanııaty damyǵan qala

Eldi ózgertý úshin mádenıetti damytý qajet. Osy ustanymdy erekshe este ustaı otyryp, mádenıet nysandaryn salýmen qatar daǵdarys jyldarynda kásipkerlerdiń qolyna ótken ǵımarattar memlekettik men­shik­ke qaıtaryldy. Olardyń qatarynda bire­geı sáýleti saqtalǵan Metallýrgter má­denıet saraıy bar. Ertistiń sol jaǵa­la­ýynan záýlim teatr salynyp, orys jáne qazaq trýppalaryna qyzmet etip keledi.

Sonymen qatar osy sol jaǵalaýda táýel­sizdiktiń ekinshi on jyldyǵynda negi­zi qalanǵan, О́skemenniń ǵana emes, jalpy Shyǵys Qazaqstannyń maqtanyshyna aı­nalǵan mol mádenı murany pash etetin etnosaıabaq ornalasqan.

Babalarymyzdyń rýhy asqaqtasyn de­gen nıette Qabanbaı batyrǵa, Abaı Qu­nan­baıulyna, Jambyl Jabaevqa, Oralhan Bókeıge eskertkishteri ornatyldy. Al bıylǵy, mereıtoıly jyldyń bas­ty jańalyqtarynyń biri –Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı úlken monýment boı kóterýi. Eskertkishte Qazaqstan tarıhyn baıandaıtyn barelefti músinder, úsh bı jáne Kereı men Jánibek handardyń músinderi kórinis tabady. Sonymen qatar Halyq Qaharmany, Keńes Odaǵynyń Batyry, táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri Saǵadat Nurmaǵambetov atyndaǵy saıabaq ashylady. Bul mańyzdy nysandar táýelsizdik jyldary salynǵan jańa 19 shaǵyn aýdannyń tórinde ornalasady.

 Abattandyrýda aıtýly ister tyndyryldy

Jalpy, О́skemendi saıabaqtar men alleıa­lar qalasy desek, artyq aıtqandyq emes. Qa­zaqstandyqtarǵa tanymal etnoparkke «Nurly jol», «Samal» jáne Arbat saıabaqtary qosyldy. Táýelsizdik jyldary О́skemen ózgerdi, gúldendi. Árbirine toq­talar bolsaq, Ertis jaǵalaýy abat­tan­dyryldy. Slavskıı jáne 19 shaǵyn aýdan­­­daǵy alleıalar, Nazarbaev dańǵy­lyn­daǵy úsh skver jáne jaıaý júrginshiler aımaǵy halyq ıgiligine berildi. Qalamyzdyń kó­rik­ti jerleriniń taǵy biri – Respýblıka alańyndaǵy mýzykalyq sýburqaq pen «Qa­zaq­stan» rámizder taýy. Odan bólek, ómir súrýge jaıly jaǵdaı jasaý úshin «Meniń aýlam» baǵdarlamasy arqyly abat­tandy­rý jumystary iske asyrylýda. Bul baǵdarlamaǵa 109-dan astam aýla endi. Bıyl­dyń ózinde 17 aýla abattandyrylady. Taǵy 40 aýlada balalar oıyn alańy men sport keshenderi ornatylǵan. Aldaǵy eki jylda Novatorov jáne Qabanbaı batyr kósheleri, Býrov jáne Myzy kósheleri, «Ertis-Konsert» aýdanynda aýmaqty qaıta jańartý jáne abattandyrý jumystaryn júrgizý josparlanǵan.

 Qala kósheleri keńeıtildi

О́skemenniń turǵyndary artqandyqtan, kólik sany birneshe esege kóbeıdi. Bul árıne halyqtyń ál-aýqatynyń artýynyń kórsetkishi. Degenmen kólik kóbeıgen saıyn qala kóshelerinde keptelis týyndady. Bul máseleni dereý sheshý úshin kósheler men dańǵyldardy keńeıtý jumystary qolǵa alyndy. Álbette, jańa shaǵyn aýdandarǵa keń joldar tústi. Jańadan salynǵan Ál-Farabı, Esenberlın dańǵyldarynda esh kedergisiz qatynaýǵa bolady. Basa aıta ke­ter­ligi, Ertistiń oń jaǵalaýy men sol ja­ǵa­laýyn baılanystyryp turǵan Sátbaev dańǵyly qaıta jańartylyp, segiz jolaqty keń dańǵylǵa aınaldy. Budan bylaı Samar baǵytynan kelgen turǵyndar 19 shaǵyn aýdan arqyly Almaty trassasyna týrasynan shyǵyp kete alady. Osylaısha, biz osy aýdandaǵy negizgi tranzıttik Semeı, Almaty jáne Samar baǵyttaryn bir ǵana aınalma jolmen baılanystyrdyq. Sondaı-aq Jibek joly kóshesinen Semeı baǵytyna keń jol tústi.

Jańa joldar salýmen qatar, keńeıtý ju­mystary da qarqyndy júrgizilýde. Aıtar bolsaq, kóshelerdi bólý jolaǵyn alý esebinen Áýezov dańǵyly, Potanın kóshesi, Serikbaev kósheleri keńeıtildi. Shákárim dańǵyly, Promyshlennaıa jáne Rabochaıa kósheleri qaıta jańartylsa, 14 kóshege (Vınogradov, Shosseınaıa, О́tepov, Chehov, Myzy, Iаroslavskaıa, Qashaýbaev, Qabanbaı batyr, Bajov kósheleri) jáne 23 shaǵyn aýdandaǵy joldarǵa ortasha jóndeý júrgizildi. Ertis ózeni arqyly ótetin Ponton kópirinen Ahmer aýylyna deıingi avtomobıl jolyn qaıta jańartý júr­gizilýde. Keptelisti azaıtý úshin 9 oń jaq burylystar uıymdastyryldy. Sát­baev dańǵylynda eki jerústi jaıaý júr­gin­shiler ótkeli paıdalanýǵa berildi. Kó­lik júktemesin azaıtý úshin qosymsha 20 qıy­lysta oń jaqty burylystar jasaý qaras­ty­ryldy.

Sońǵy jyldary jóndeý jáne qaıta qurý jumystary barlyq ortalyq avtojoldar­dy qamtydy. Aldaǵy jyldary osy joldardy jóndeý boıynsha shaǵyn aýdandarǵa da nazar aýdaryla bastaıdy.

Qalany damytýdyń mańyzdy kór­set­ki­shi – kólik ınfraqurylymyn damytý ekeni sózsiz. Táýelsizdik jyldary Ertis pen Úlbi ózeni arqyly 2 kópir salynsa, 1 kópir tolyqtaı qaıta jańǵyrtýdan ótti. Tramvaı parki jeke basqarýdan memlekettik basqarýǵa ótti. Áýejaı men vokzaldar qaıta jańǵyrtyldy.

 Aýyz sýmen jabdyqtaý jaqsartylý ústinde

Turǵyndar úshin mańyzdy máse­le­ler­diń biri aýyz sý edi. Qalamyzda bul má­se­le de túbegeıli sheshimin taýyp kele­di. Qa­zirgi ýaqytta 20, 22, 25, 27 jáne 28-shi shaǵyn aýdandar turǵyndaryn sýmen jáne elektr jelilerimen jabdyqtaý ju­mys­tary júrgizilýde.

«Soltústik-Ataman» sý jınaq­ta­­­­ǵy­shy­nyń qosylýy esebinen Áýejaı jáne KSM aýdandaryndaǵy 1800 úı­diń turǵyndary sapaly aýyz sýmen qam­­­tamasyz etildi. Al Novo-Troıskoe aýy­ly­nyń turǵyndary táýlik boıy or­ta­lyq­tandyrylǵan aýyz sýǵa qol jetkizdi. Sonymen qatar sýmen jabdyqtaý jáne sý burýdyń iri jobalary qalanyń basqa shaǵyn aýdandarynda da iske asyrylýda.

Halyqty sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý jumystaryn damytý úshin 50 myńnan astam adamdy aýyz sýmen qamtamasyz etetin Oktıabr sý jınaý ornyn rekonstrýksııalaý jobasy aıaqtaldy. Qala halqy ósip kele jatqandyqtan, jańa О́skemen sý jınaqtaý ornynyń qurylysy júrgizilýde. Krasın, Menovnoe jáne Ahmer aýyldarynyń sýmen jabdyqtaý jelileri, Menovnoe aýylynyń káriz jelileri jáne Traktornaıa kóshesindegi káriz kollektoryn rekonstrýksııalaý ju­mys­tary júrgizilýde.

Osy tusta aıta keterligi, Prýdhoz aýy­lyn­daǵy sýmen jabdyqtaý jelilerin qaıta jańartý jumystary qolǵa alynady. Ju­mys­tar sátti aıaqtalsa, 2022 jylǵa qaraı barlyq aýyldyq eldi mekender 100 paıyz aýyz sýmen qamtylady.

 Zaman talabyna saı
tyń jobalar

Memleket-jekeshelik áriptestigi aıasynda qalalyq qoǵamdyq kólikte «Sergek» jáne elektrondy bıletteý júıesi engizildi.

Kóshe jaryǵyn jańǵyrtý boıynsha 14 myńnan astam shamdy energııa únemdeıtin shamdarǵa aýystyrý josparlanǵan. Qazirgi ýaqytta 11 myń sham qoıyldy. 2021 jyldyń sońyna qaraı kóshe jaryqtandyrý júıelerin dıspetcherleý boıynsha iske qosý-retteý jumystaryn aıaqtaý josparla­nýda.

Qatty turmystyq qaldyqtardy basqarý júıesin jańǵyrtý, bólek jınaý men su­ryp­taýdy engizý boıynsha «О́KM opera­tory» JShS-men birlesip on shaqty arna­ıy iri tehnıka, 1300-ge jýyq konteıner, suryptaý jelisi jabdyqtarynyń bir bóligi jetkizildi. TQQ suryptaý jeli­sine ınjenerlik-kommýnıkasııalyq ınfra­qu­ry­lymyn salý jumystary júrip jatyr.

Mine, ótkenge kóz júgirtsek atqarylǵan jumys az emes. Árıne, jipke tizgendeı bárine toqtalyp ótý múmkin emes. De­­gen­men qa­ladaǵy tyndyrymdy isterdiń negizgilerine toq­taldyq. Qalanyń ekonomıkasyn, ınfra­qu­rylymyn, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý maqsatynda jasalatyn jumys áli de kóp. Onyń bári josparly túrde óz retimen júzege asary sózsiz. Eń bastysy, elimiz tynysh, Táýelsizdigimiz baıandy bolsyn!

Jaqsylyq OMAR,

О́skemen qalasynyń ákimi

Shyǵys Qazaqstan oblysy