Aımaqtar • 18 Qazan, 2021

Týǵan ólke tarıhy – urpaqqa taǵylym

60 ret kórsetildi

Túrkistanda Qoja Ahmet Iаsaýıdiń tarıhı bolmysyn, ómiri men ilimin álemge óz deńgeıinde tanytyp, ǵulamanyń tereń zerttelgen rýhanı muralaryn qoıý maqsaty kózdelgen mýzeı paıdalanýǵa berilgen bolatyn. Búginde zaman talabyna saı salynǵan sáýletti ortalyqta Iаsaýı muralary men shet memleketterdegi shákirtteriniń eńbekteri jınaqtalýda.

Aýmaǵy 3 200 sharshy metr mýzeı qurylysyn «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» AQ-nyń tapsyrysymen «Bazıs-A» kompanııasy júrgizdi. Uly tulǵaǵa arnalǵan mýzeıde 100 adam jumyspen qamtylmaq. Jalpy, Túrkistandy týrızm ortalyǵyna aınaldyrý baǵytynda aýqymdy jumys atqarylýda. Týrızm salasy tarıhı-tanymdyq, emdik-saýyqtyrý jáne ekologııalyq týrızm bolyp, 3 baǵytta qarqyndy damyp keledi. Jyl sońyna deıin 38 týrıstik ınvestısııalyq joba júzege asady. Nátıjesinde 1050 jańa jumys orny ashylady degen jospar bar. Solardyń ishinde Qoja Ahmet Iаsaýı mýzeıi de jurtshylyq jıi kele­tin orynǵa aınalady degen senim mol.

Mýzeı salyp, jádigerler jınaqtaý «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda qolǵa alynǵan aýqymdy isterdiń biri. Elbasy N.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdar­la­malyq maqalasynda árbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan syr shertetin týǵan jerdiń tarıhy men árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan birtýar perzentterin jas urpaq bilip ósýi tıis ekenin aıtqan bolatyn. Al «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda Elbasy táýelsizdik jyldarynda halqymyzdyń ótkenin zertteýge qatysty aýqymdy jumystar at­qa­­­rylǵanyn aıta kele: «Biraq baba­la­rymyzdyń ómiri men olardyń ǵa­jap órkenıeti jónindegi kóptegen derekti qujattar, áli de bolsa, ǵylymı aınalymǵa túsken joq. Olar álemniń búkil arhıvterinde óz izdeýshisi men zertteýshisin kútip jatyr», dedi. Osy oraıda jýyrda «Áziret Sultan» mem­lekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qyzmetkerleri Máskeý qalasyndaǵy arhıv materıaldarymen tanysýǵa attanǵanyn aıta ketelik. «Reseı Federasııasynyń memlekettik arhıvi HIH-HHI ǵasyrlardaǵy Reseı tarıhyna qatysty 7 mıllıonnan asa is-qujattary bar eń úlken arhıv sanalady. Qoınaýy tarıhı derekterge toly bul ortalyq óz jumysyn 1992 jyly keńester odaǵy men keńestik Reseıdiń memlekettik arhıvteri negizinde bastaǵan. «HIH ǵasyrdyń ortasy – HHI ǵasyr basyndaǵy Túrkistan qalasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı tarıhyn keshendi zertteý» ǵylymı baǵdarlama taqyryby aıasyndaǵy bul saparymyz Túrkistan qalasynyń tarıhy týraly tyń derekterdi Reseı patshalyǵy kezeńi jáne keńestik kezeń materıaldarynan tabýǵa septigin tı­gi­zedi degen oıdamyz», deıdi qoryq-mýzeı dırektorynyń orynbasary, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Murat Tastanbekov. Buǵan deıin túrkistandyq ǵalymdar rýhanı astana jaıly tyń derekter izdestirý maqsatynda Al­maty, Shymkent qalalarynda jáne О́z­bekstan Respýblıkasyndaǵy muraǵat qujattarymen tanysyp shyqqan bolatyn. Joba aıasynda ǵylymı aınalymǵa enbegen jańa derekter toptastyrylmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Nar Narymbetov edi...

Qazaqstan • Keshe

«Omıkron» shtamy oqshaýlaıdy

Koronavırýs • Keshe

Portrettegi parasat

Elbasy • Keshe

Almatyda 5G jelisi iske qosyldy

Tehnologııa • Keshe

Uqsas jańalyqtar