Qazaqstan • 02 Jeltoqsan, 2021

Túrki halyqtarynyń ortaq toıy

58 ret kórsetildi

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde «Jambyl aptalyǵy» aıasynda «Jambyl jáne túrki álemi» atty halyqaralyq onlaın-konferensııa ótti. Oǵan Qazaqstan, Túrkııa, О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Bolgarııa, Bashqurtstan jáne Saha Respýblıkasynan tanymal jambyltanýshy, ádebıetshi, tilshi ǵalymdar men osy oqý ornynyń jastary qatysty.

Alqaly jıyn QazUÝ-dyń Basqarma tóraǵasy – rektor Janseıit Túımebaevtyń qut­tyqtaý sózimen ashyldy. Bilim ordasynyń basshysy aldymen Qazaqstannyń Tuńǵysh Pre­zıdenti – Elbasy Nursultan Nazar­baevtyń uly Jambylǵa «adamdyq pen adamgershilik­tiń, ádilettilik pen izgiliktiń alyp jyrshysy» degen tarıhı baǵa bergenin atap ótti. Sonymen qatar bıyl jyl ba­synda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jar­­lyǵymen uly aqynnyń 175 jyl­dyq mereıtoıyn joǵary dá­rejede uıymdastyrý jóninde arnaıy komıssııa qurylǵanyna toqtalyp, «Jambyl toıy – túrkitildes halyqtarǵa ortaq mereke» ekenin jetkizdi.

– Aǵymdaǵy jyly Túrkistan qalasynda ótken Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtas­tyq keńesiniń beıresmı sammıtin­de qabyldanǵan Túrkistan dek­larasııasynda Jambyl Jabaevtyń 175 jyldyǵyn túrki áleminiń uly tulǵalarynyń mereıtoıymen qatar atap ótý jóninde sheshim qabyldanǵan bolatyn. Osyǵan sáıkes Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Jambyl murasyn jas urpaqqa nasıhattaýǵa, uly aqyn shyǵarmashylyǵyn zertteýge eleýli úles qosyp keledi.

Bıyl aqynnyń 175 jyldy­ǵyna oraı, QazUÝ-dyń «Jam­­byl» ǵylymı-zertteý orta­ly­ǵynyń atsalysýymen 10 tom­dyq jaryq kórdi. Jı­naqty qurastyrýshy – belgili qalamger, jambyltanýshy Naǵashybek Qapalbekuly.

Jambyl murasyn nasıhattaý boıynsha taǵy bir 10 tomdyq daıyndalý ústinde. Bul súbeli eńbektiń tórt tomyn kórnekti ǵalym Janǵara Dádebaev qurastyrdy.

Jaqynda HVI halyqara­lyq Ankara kitap kórmesinde Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyl­dyǵy jáne Jambyl Ja­baevtyń 175 jyldyq mereı­toıyna oraı, túrik tiline aýda­rylǵan «Kóroǵly» dastanynyń tusaýkeseri ótti. Túrki halyq­taryna ortaq týyndynyń Jam­byl jyrlaǵan nusqasy engen jınaq Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ men Eýrazııa jazýshylar odaǵyna qarasty «Bengý» baspasynyń qoldaýymen jaryq kórdi.

Oqý ornymyzdaǵy «Jambyl aptalyǵy» aıasynda kitap jáne sýret kórmesi, Jambyl urpaq­tarymen kezdesý, jyr keshteri uıymdastyryldy. Súıinbaı – Jambyl kesenesi men mýzeıine arnaıy ekspedısııa josparlanyp otyr.

Jyr dúldúli Jambyl Ja­baev shyǵarmalaryn qaıta sarap­tap, túrki álemine ortaq ta­nym­men jańasha zerdeleýdiń ýaqyty keldi, – dedi Janseıit Qanseıituly.

Mádenıet jáne sport vıse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshov Jambyldyń 175 jyldyǵyna oraı elimizde atqarylǵan má­denı is-sharalarǵa sholý jasady. Atap ótsek, bıyl aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan kóptomdyqtar jaryq kórip, teleserıaldar túsirildi. Mereıtoıǵa oraı, «Jambyl – 175» kolleksııalyq monetalary shyǵaryldy. Kórshiles elder basylymdarynda aqyn týraly maqalalar jarııa­la­­nyp, shyǵarmalary túrik tili­ne aýdarylyp basyldy. So­nymen qatar vıse-mınıstr abyz aqyn murasyn keıingi u­rpaqqa dáripteý maqsatynda kóp­tegen bilim oshaǵynda ǵylymı konferensııalar, fes­tıvalder men jyr keshteri uıymdastyrylǵanyn jetkizdi.

Sonymen qatar Qazaqstan­nyń Túrkııadaǵy elshisi Abzal Saparbekuly konferensııaǵa onlaın qosylyp, baýyrlas eki eldiń qarym-qatynasy deńge­ıin kóteretin mádenı-rýhanı baıla­nystardyń ózektiligine mán berdi. «Búgingi konferen­sııa Uly dalanyń Gomeri atan­ǵan aqyn-aıtysker Jambyl Jabaevtyń rýhyna taǵzym etip, onyń qazaq mádenıetine jáne jalpy túrki mádenıetine qosqan úlesin, úlken rýhanı mırasyn qaıta eske alýymyz, ony dáripteýimiz turǵysynan óte mańyzdy dep esepteımin», deı kele, elshi jyr alybynyń túrki álemindegi orny men aqyn shyǵarmalaryn tanytý men nasıhattaý turǵysynda Túrkııada júzege asqan jobalardy tanys­tyrdy.

Ankara tórinde, Kechıóren aýdanynda kezinde Jambyl Ja­baev kóshesi, aqynnyń us­tazy Súıinbaı saıabaǵy men es­kertkishi ashylǵanyn tilge tıek etip, bul ıgilikti iste Túr­kııada elshilik qyzmet atqarǵan QazUÝ rektory Janseıit Túı­mebaevtyń eńbegi zor ekenin atap ótti. Jýyrda sol kóshege eskertkish taqtaısha ornatyldy. Ankarada HVI halyqara­lyq kitap kórmesi ótip, onyń sheń­berinde 10-nan astam kitaptyń tusaýkeseri jasaldy. Olardyń qatarynda Jambyl jyrlaǵan «Kóroǵly» dastany da bar.

Sóz sońynda elshi Jambyl murasyn dáripteýge atsalysqan barsha jandarǵa jáne baýyrlas túrki jurtyna rızashy­lyq bildirip, konferensııa jumy­syna sáttilik tiledi.

Jıynda Bolgarııa Ǵylym akademııasynyń Etnologııa jáne folklorıstıka ınstıtýtynyń professory Nıkolaı Výkov sóz alyp, álemdik folklordaǵy jyraýlyq dástúr jáne Jam­byl shyǵarmalarynyń poetıkasy týraly baıandama jasady. «Osyndaı ózekti taqyryp tóńireginde birge talqylaý ja­sap otyrǵanymyzǵa óte qýa­nyshtymyn. Halyq shyǵar­ma­shylyǵynyń jarqyn ókilderi, onyń ishinde biregeı qazaq aqy­ny jaıly zertteýshi retinde ózara pikir almasyp, tájirıbe bólisýdiń mańyzy zor», dedi ǵalym.

Ǵylymı basqosýdyń túrki ha­lyqtarynyń tatýlyǵyn ny­ǵaıtýdaǵy yntymaqtastyq qyz­­­­­me­tin óz sózinde fılologııa ǵy­­lymdarynyń doktory, pro­fessor Te­mir­han Te­be­ge­nov te atap ótti. Ol baıan­d­a­ma­­synda Jambyl jáne túrki álemi aqyndarynyń shyǵar­mashylyq úndestigi máse­lesine egjeı-tegjeıli toqtalyp, uqsastyqtaryn jiktep berdi.

Sondaı-aq Túrkııanyń Mýǵla Sytky Kochman ýnıversıteti­niń dosenti Ekrem Aıan, Pa­mýkkale ýnıversıtetiniń pro­fessory Nergız Bıraı, Qyr­ǵyz Respýblıkasy Joǵarǵy Keńe­siniń sarapshysy, professor Juldyz Orazbekova, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ıns­tıtýtynyń bas ǵylymı qyz­metkeri, jazýshy Nurdáýlet Aqysh, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, professor Anarbaı Buldybaı jáne «Jambyl» ǵy­lymı-zertteý ortalyǵynyń dı­rektory Almasbek Máýlenov sóz sóılep, jyr alybynyń pir tutqan ustazdary men izinen ergen shákirtteri, aqyndyq qasıeti, túrki mádenıetindegi ózindik orny jaıly pikir bildirdi.

Jıynǵa qatysýshylar ur­paq­tar sabaqtastyǵyn uly óne­rimen jalǵaǵan jyraýdyń sońynda qaldyrǵan mol murasy qaı kezde de ultymyzdyń rýhanı qazynasy ekenin tujyrymdady.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar