Ekonomıka • 08 Jeltoqsan, 2021

Ulttyq bank teńgeniń álsireý sebebin túsindirdi

79 ret kórsetildi

Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Álııa Moldabekova álemdik naryqtardaǵy qubylmalylyq jáne teńgeniń álsireý sebepterin aıtyp berdi, dep habarlaıdy Egemen.kz.

 

Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Ulttyq qordaǵy valıýta aktıvteriniń kólemine áser etken faktorlar týraly aıtyp berdi. Aldyn ala derekter boıynsha qarashanyń sońynda Ulttyq qordyń valıýtalyq aktıvteri 54,9 mlrd AQSh dollaryn qurap, ótken aıda 140 mln AQSh dollaryna azdap tómendegen.

«Respýblıkalyq bıýdjetke transfertter bólý úshin valıýta naryǵynda balamasy 263 mlrd teńge bolatyn 617 mln AQSh dollary somasyna aktıvter satyldy. Qarashada transferttiń kólemi 310 mlrd teńgeni ǵana qurady, onyń bir bóligi Ulttyq qorǵa túsimder esebinen qanaǵattandyryldy. Munaı sektory uıymdarynyń salyq tólemderin júzege asyrýyna baılanysty qarashada Ulttyq qorǵa valıýtalyq túsimderdiń ósýi baıqaldy, ol shamamen 1 mlrd AQSh dollaryn qurady», dedi ol.

Onyń aıtýnysha, jańa shtamǵa baılanysty qarjy naryqtaryndaǵy edáýir qubylmalylyq jaǵdaıynda Ulttyq qordyń ınvestısııalyq kirisi qarashada tómendep, kóbinese aksııalar portfeliniń 2.11%-ǵa tómendeýi esebinen (-)540 mln AQSh dollaryn qurady. Damyǵan elderdiń memlekettik baǵaly qaǵazdary kiristiliginiń ósýi jáne monetarlyq saıasattyń kúsheıýi aıasynda dollardyń jahandyq nyǵaıýy saldarynan damyǵan elderdiń oblıgasııalar portfeli de tómendegenin kórsetti jáne qarashadaǵy kiristiligi (-)0.64% boldy. Ulttyq qordyń ınvestısııalyq kirisi jyl basynan beri oń bolyp qala berdi jáne 1.4 mlrd AQSh dollary nemese 2.52% boldy. Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Syrtqy naryqtardaǵy jaǵdaıdyń jaqyn aradaǵy damý keleshegi jáne olardyń teńgege yqtımal áseri týraly mynadaı pikir aıtty.

«Jańa shtamnyń paıda bolýy, munaı baǵasynyń qubylmalylyǵy, jahandyq ınflıasııanyń ósýi jáne sonyń saldarynan kóptegen ortalyq bankterdiń monetarlyq saıasatty kúsheıtýi jaqyn perspektıvadaǵy jahandyq naryqtardaǵy negizgi syn-qaterler bolyp tabylady. Dál osy faktorlar damýshy naryqtardyń valıýtalaryna, onyń ishinde teńgege de aıtarlyqtaı teris áser etti. Koronavırýstyń jańa shtammy qazirdiń ózinde 38 elde taraldy, bul qolaısyz ssenarıı bolǵan jaǵdaıda álemdik ekonomıkanyń qalpyna kelýin baıaýlatýy múmkin. Sarapshylar aldyńǵy shtamdarǵa qaraǵanda mýtasııalardyń kóbirek bolýynyń belgili bolǵanyn atap ótýde, bul vırýstyń asa juqpaly bolýymen jáne onyń qolda bar vaksınalarǵa tózimdiligimen baılanysty oryn alýy múmkin», dedi ol.

Álııa Moldabekovanyń aıtýynsha, alaıda, «Omıkronnyń» qaýiptiligin rastaý úshin testileýdiń resmı nátıjelerin kútý kerek.

«Máselen, AQSh prezıdentiniń bas medısınalyq keńesshisi E. Faýchı Ońtústik Afrıkadan alynǵan aldyn ala derekter jańa shtamm aýrýhanaǵa jatqyzýdyń ósýine alyp keledi degen qorytyndyǵa áli negiz joq dep málimdedi. Árıne, jańa shtamnyń taralýy jańa shekteý sharalarynyń keńinen engizilýine baılanysty otynǵa suranystyń kúrt tómendeý qaýpine baılanysty munaı baǵasyna qysym kórsetti. Alaıda, OPEK+ sońǵy otyrysynyń qorytyndysy boıynsha munaı ónimderine suranystyń tómendeýiniń obektıvti belgileriniń bolmaýyna baılanysty munaı óndirýdi arttyrý jónindegi qoldanystaǵy jospardy ustanýǵa sheshim qabyldap qana qoımaı, álemdegi epıdemıologııalyq jaǵdaı nasharlaǵan jaǵdaıda mámile ólshemderin shuǵyl túrde qaıta qaraýǵa daıyn ekenin málimdedi. Jahandyq pandemııadan keıingi qalpyna keltirý jaǵdaıynda proınflıasııalyq qysym saqtalýda, iri ekonomıkalardaǵy ınflıasııa kórsetkishteri targetteletin deńgeıden asyp túsedi.

Atap aıtqanda, bul sany boıynsha jeńildetý baǵdarlamasynyń tezirek qysqarý yqtımaldyǵyn jáne 2022 jyly AQSh FRJ mólsherlemeleriniń artýyn kúsheıtedi. Osyǵan baılanysty damýshy elderdiń valıýtalaryna jappaı qysym kórsetetin AQSh dollarynyń nyǵaıýy jalǵasýda», dedi ol.

Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary pikirinshe, negizgi ishki faktorlarǵa toqtalsaq, ádette jyl sońy barlyq deńgeıdegi bıýdjetterdiń ıgerilýi, qabyldaý-ótkizý aktilerine qol qoıý, soǵan sáıkes shetel valıýtasyna suranystyń, tıisinshe teńgege qysymnyń ulǵaıýy arqyly sıpattalady.

«Biraq, bul jaǵdaıda qazirgi ımport pen halyqtyń qajettilikteri sheńberinde valıýtaǵa jańa jyl aldyndaǵy dástúrli suranys týraly aıtyp otyrmyz. Meniń oıymsha, joǵary suranys qarashanyń sońy men jeltoqsannyń basynda oryn aldy», dedi ol.

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar