Baq, qaıda barasyń?

«Sen netken baqytty ediń keler urpaq, Qaraımyn kelbetińe men tańyrqap» dep, da­ýylpaz aqyn Qasym Amanjolov aıtqan­daı, bolashaqtyń baıandy bolýy men urpaǵymyz­dyń aman-esen ómir keshýiniń kepili – tynysh­tyq pen beıbitshilikte hám bereke men birlik­te. Úlken qalamger Ábish Kekilbaev: «Baǵalaı bilmegenge baq qonbaıdy, qýa­na bilmegenge qut qonbaıdy, barymyzdy baǵa­laı bileıik, joǵymyzdy túgendeýge kirise­ıik, aǵaıyn. Táýelsizdigimizdi baıandy etý úshin táýbemizden jańylmaıyq, táýekelimizden ta­ıynbaıyq!» degen eken. Qandaı keremet sóz!

Rasynda baǵyn baǵalaı bilmegenniń sory alda. Erterekte ómir súrgen ataqty Qablısa jyraýdan bizge: « – Baq, qaıda barasyń? – Eli­men bolǵan birligi, Taǵat, ǵıbadat tirligi, Uıymshyl elge baramyn» dep keletin asa qundy támsil jetken. Sol sııaqty, áz-Táýkeniń zamanynda ómir súrgen dala danyshpany Ánet babadan bata alýǵa kelgen jas bala Tóle: «Baba, birliktiń belgisi qandaı?» dep suraıdy. Qart bı jaýap aıtpas buryn áýeli bir býma shybyq aldyryp, «Balam, mynany syndyr?» deıdi. Tóle jórgemdep býylǵan býma shybyqty syndyra almaıdy. Sodan qart baba shybyqtardy býmadan sýyryp, Tóleniń qolyna bir-birlep ustady da «Al, endi syndyr!» deıdi. Tóle túgel syndyrady. Ánet baba:

– Budan ne túsindiń, balam? – deıdi. Sonda Tóle bala:

– Birligi bekem jurtty jaý almaıdy, dege­nińiz ǵoı.

– Bárekeldi, ulym el bıleý úshin aldymen eldi aýyzbirlikke, yntymaqqa shaqyra bil. «Baq qaıda barasyń, yntymaqqa baramyn» degenniń mánisi osy, – depti Ánet baba.

Birlik máselesinde Abaı atamyzdyń da erekshe paıymy bar. Altynshy qarasózinde: «О́ner aldy – birlik, yrys aldy – tirlik» degendi kóldeneń ustaı otyryp, «Birlik – aqylǵa birlik, malǵa birlik emes. Birlik malǵa satylsa, anturǵandyqtyń basy osy» deıdi. Abaı atamyz aıtyp otyrǵan bul túsinikti tápsirlesek, aqylǵa baǵynbaǵan birlikti nápsi bılep alady.

Aqyrynda birligin nápsi qalaýyna aıyr­bas­taǵan qaýym – jaman men jaqsyny, zııandy men zııansyzdy ajyrata almaıdy. Nátıjesinde, bútin qoǵam búlinedi. Osyndaı almaǵaıyp oqıǵa týǵan jaǵdaıda, halyq aq pen qarany ajyratyp túsinse – paıdasy ózine, eger de ajyrata almasa, paıdasy jaýyna. Berekesizdik nemese búlikke qumartýshylardyń deni – júıe ózgerse, baqytqa kenelemiz dep armandaıdy. Túk te olaı emes.

Jalpy búliktiń tamyr jaıa bastaǵanyn ań­ǵarý adamdardyń suńǵylalyǵy men ańǵarym­­paz­dyǵyna baılanysty. Abaıdyń sózimen aıt­qan­da, «júrek kózi» barlar erterek ańǵara alady. Iаǵnı búlik tuman basqan bıik taý sııaqty, ony kórmeı qalýyńyz ábden múmkin. Bul máse­le jaıly úlken ǵalymdar «Búlik aqıqat pen jal­ǵandy aıyra almaıtyn adamdarǵa keledi» deıdi.

Sóıtip, adamdar asyǵystyq tanytyp, kúmán­di bastamalarǵa erip ketedi de, tynysh­tyqtan aıyrylady. Adam aıaǵyna nyq turyp, asyǵystyq tanytpasa jáne kúmánsiz durys sheshimder qabyldasa, sol qoǵam, sol orta, sol qaýym, sol memleket naǵyz jetistikke jetedi.

Abaı atamyz 14-shi qarasózinde: «Osy jurt­tyń kóbiniń aıtyp júrgen myqty jigit, er jigit, pysyq jigit dep at qoıyp júrgen kisileriniń bári – pálege, jamanshylyqqa elirtpek úshin, birin-biri «aıda, batyrlap!» qyzdyryp alady da, artyn oılatpaı, azǵyratuǵyn isi» depti. Babamyzdyń osy paıymyn qazirgi kún ahýalyna qaraı tápsirlesek, áleýmettik jelilerdegi «tıse terekke, tımese butaqqa» baǵyttalǵan aıqaı-súreń, búgingi ómirine razy-qosh emes ásire «batyrlar» áre­keti sóz joq «aıda, batyrlatýlar». Basqa esh­teńe emes. Sóıtip, aıda batyrlatamyz dep júrip «jamanshylyqqa bir eligip ketken soń, boıyn jıyp alyp keterlik qaırat qazaqta kem bolady» (Abaı).

Sózimizdi túıindep aıtar bolsaq, bereke­sizdik, búlik eshqashan jaqsylyqqa aparmaıdy. Ataqty Áıteke bıdiń «Biz úsh júzdiń ba­lasy, Kerispeıik, keliseıik, Eger keriser bol­saq, Onda bizge handyq túgil, Ondyq ta buıyr­maıdy» degeni sııaqty Alash balasy aqylǵa kelgeni jón.