Rýhanııat • 18 Qańtar, 2022

Qazynaly Sozaq – ult rýhanııatynyń qaınary

2800 ret kórsetildi

Sońǵy kezde adasqan aǵymǵa arbalyp, sanasy dúleı kúshtiń saǵymymen  shyrmalǵan sodyrlar toby elde dúrbeleń týdyryp, memleketimizdiń irgesin shaıqaı jazdady. 

Bul oqıǵanyń sebep-saldary bir-eki kúnde qalyptasqan joq, túptep kelgende uzaq jyldar boıy rýhanı qundylyqtarǵa, ata-babadan jalǵasqan saltymyzǵa jetkilikti mán berilmeı kelgendikten shıelenisti. 
Dástúrli din dińgek, ıhsan ilimi kóleńkede qalyp, jastarymyz adasqan ýaǵyzshylarynyń jeteginde ketti. Aldy Sırııaǵa baryp sergeldeńge tústi. Bul rette, álbette, sanany saýyqtyratyn, adasqandardy aıyqtyratyn rýhanı sharalar keshenin júıeli júrgizý úshin ǵasyrlar boıy qalyptasqan rýhanı qalqanymyz – ata-babanyń asyl dástúri, máıekti mádenıetimiz, telegeı teńiz mol muramyz, ultymyzdyń aıbynyn asyrǵan ulaǵatty tulǵalarymyzdyń sharapatty joly, solardyń kózindeı kıeli ólkemizde symbat túzgen kenishti kentterimiz, ejelgi eskertkishterimiz ben Qydyr daryǵan qasıetti oryndardyń orny bólek.

Qazaq handyǵynyń alǵashqy astanasy

Shejire dástúrde aty Qazaqpen qatar atalatyn qazynaly Sozaq – ejelden qart Qarataý men Syrdy qaýyshtyryp, alýan mádenıetterdi toǵystyrǵan, qazaq hal­qynyń baıtaǵyna balanǵan ólke, rýha­nııattyń nárli oshaǵyna aınalǵan kıeli óńir. Qarataýdyń bir etegi kúlli túrki jurtynyń piri sanalatyn Qoja Ahmet Iаsaýı jatqan áziret Túrkistan óńiri bolsa, ekinshi beti Ortalyq Azııadaǵy renesansty jasaǵan, Qarahan memleketiniń dańqty bıleýshisi áıgili Áýlıe-atanyń qutty qonysy. Áz Qarataýdyń kelesi baýraıynda sansyz babtardyń ilimi gúldegen qasıetti Saıram shahary, odan beride Arystan bab pen Ál-Farabıdiń Otyrary ornalasqan. Mine, qazaq rýhanııatynyń osy tórt qubylasyn Ortalyq Azııaǵa din tarata kelgen Ysqaq bab, Ulyq Ulystyń rýhanı ustyny – Baba Túkti Shashty Áziz jáne Qarahan dáýiriniń uly ámirshisi Tamǵash Hasan Boǵra han (Qarabýra áýlıe) máńgilikke damyldaǵan qasıetti Sozaq óńiri túıistirip, jalǵap jatyr. Sondyqtan bul óńir qazaq halqymen qatar, túbi bir túrki jurtynyń da qasterli mekeni.

Sozaq shahary alǵash ret jazba derekterde Hýzaq degen atpen belgili bola bastaıdy. Túrki qaǵanaty dáýirinde Uly Jibek joly boıyndaǵy iri saýda-ekonomıkalyq shahar retinde mańyzdy ról atqaryp, Qarahan dáýirinde saýda, qolóner syndy iri mádenıet oshaqtarynyń birine balandy. Qazaq handyǵy tusynda strategııalyq qala retinde mańyzdylyǵyn joǵaltpaı, tuńǵysh astana qyzmetin atqardy. Qazaqtyń uly handary Kereı men Jánibektiń osynda orda tigip, handyqtyń irgesin bekitkeni týraly ǵylymı málimetter bar. Ol týraly akademık Álkeı Marǵulan: «Qarataýdyń soltústik bókterinde Sozaq kentimen attas qala jurty bar, ol qazaq jerlerin biriktirýdiń bastapqy kezeńinde Qazaq handyǵynyń tirek qalasy bolǵan. Bul qala handyq tusynda iri saýda-qolóner ortalyǵy retinde mańyzdy ról atqarǵan, dep jazsa, arheolog Kemal Aqyshev «qala­nyń naǵyz órkendegen dáýiri Qazaq handyǵy tusy», dep tujyrymdaıdy. 1946 jyly akademık Álkeı Marǵulan qazba barlaý jumystaryn júrgizip, kóne shahardyń bes mádenı qabatyn anyqtaǵan bolatyn. Shahardyń eń tómengi mádenı qabaty H-HI ǵasyrlarǵa, ıaǵnı Qarahan dáýirimen sáıkes kelse, eń joǵarǵy qabaty HVII-HVIII ǵasyr­lardaǵy Qazaq handyǵy dáýirimen tuspa-tus keledi.

Jońǵar shapqynshylyǵy tusynda handyq­tyń mańyzdy bekinisteriniń birine aınalǵan shahar qazaq jaýyngerleriniń  azyq-túlik, qarý-jaraqtarmen qamtamasyz etilýine zor yqpal etken. Keıinnen Abylaı hannyń Sozaqty qaıta jańǵyrtyp, rýhanı ortalyqqa aınaldyrý umtylysy, sol sııaqty, Kenesarynyń Saryarqadan Betbaqdalany kesip ótip, jaýdan azat etýi bul qalanyń rýhanı ári saıası turǵyda aıryqsha mańyzdy bolǵanyn kórsetse kerek. Keńes úkimetine qarsy 1929-1930 jyldary uıymdastyrylǵan kóterilisterdiń eń irisi de osy Sozaq jerinde ótýi azattyqqa degen halyq rýhynyń aıǵaǵy ispetti. Osy kóterilisten keıin keńestik bıliktiń yq­palymen Sozaq ataýyn sanadan sylyp, saıa­sı turǵydan shekteý áreketteri bastaldy.

Sozaq – Qazaq handyǵy dáýirinen aman jetken jalǵyz shahar. Munda handyq dáýirden qalǵan tarıhı muralardyń biri kóne qalanyń irgesindegi, búginde tegis alańqaıǵa aınalǵan – «Han mazary» eskert­kishi. Jergilikti ólketanýshylar bul jerde Kereı men Jánibek han jerlengen dese, endi biri Qasym hannyń uly Haqnazar hannyń súıegi jatyr degendi alǵa tartady. Qalaı dese de, halyqtyń «Han mazary» dep qaster tutyp, qoryp kelýine qaraǵanda bul jerde qazaqtyń uly handarynyń biri jerlengen bolsa kerek. Sebebi «Sháıbanı-name» eńbeginde Syr boıyndaǵy qalalar úshin bolǵan shaıqastarda Sozaq qalasy Jánibek hannyń urpaqtarynyń qolyna ótkendigi jazylady. Handyqty qyryq jyldaı basqarǵan Haqnazar hannyń biraz ýaqyty Túrkistan, Sozaq óńirlerinde ótkeni belgili. Sondyqtan munda Haqnazar hannyń denesi jatyr degen boljam shyn­dyqqa janasady. Árıne, ol tolyqtaı arheologııalyq, tarıhı-mádenı zertteýler arqyly anyqtalýǵa tıis.

 

Áziret sultan Iаsaýıdiń uly babasy – Ysqaq bab

Sozaq aýdany Baba ata aýylyndaǵy áıgili Babata kóne qalasynyń jurtynda da ejelgi tarıhtyń izi taıǵa tańba basqandaı saırap jatyr. Orta ǵasyrda Túrkistan men Saıramnan keıin áýlıe babtar jınalyp, ıslam ilimin damytqan negizgi ortalyq kenttiń biri osy bolǵan. Shahardyń rýhanı-mádenı ortalyqqa aınalýyna yqpal etken Ysqaq babty halyq Bab ata dep atap ketken. Keıinnen qala da Babata atalǵan.

Shejirelerge qaraǵanda, Ysqaq bab – Áziret Áliniń tikeleı urpaǵy. Qoja Ahmet Iаsaýı sol Ysqaq babtyń juryny sa­na­lady. Demek, Ysqaq bab – ıslamdy túrki ulystaryna taratýshy rýhanı tulǵa. Halyq arasynda keń taraǵan «Nasab-nama» kitabynda Ysqaq babtyń Ortalyq Azııaǵa ıslam asha kelgeni týraly kóptegen derekter aıtylady.    

Babata kesenesi týraly «Alpamys batyr» jyrynda da aıtylady:

Ázireti Ysqaq bab,

Babatada der edi.

Ol ýaqytta Babata,

Tompaıyp jatqan jer edi.

Atbesik jasap basyna,

Qabirin bular túzedi.

Ysqaq babtyń qasıetti kesenesi joń­ǵar soǵysy kezinde jaýlar tarapynan kúıretilgen desedi. Atameken azat etilgen soń qaıta kelgen urpaqtary áýlıeniń ty­­nym tapqan topyraǵyn taba almaı jańy­­lyp qalady. Ańyzǵa sensek, bir abyz qa­­rııa sholpan juldyzy týǵanda jaq­sy­lap qarasańdar Ysqaq bab jatqan jerge qabylan kep aıbat shegip turady, sol oryn qabiri bolady deıdi. Osylaısha jurt qabylandy kórip, ol ketken oryndy qaz­ǵanda keseneniń saǵanasyna kiretin qaq­pa­ǵa tap bolyp, áýlıeniń jerlengen súıe­gimen birge týy men naızasyn taýyp alady. Osylaısha keshen jańǵyryp, me­­­shit-medrese babtyń saǵanasy mańyna ornatylady. Bul kóne 33 qujyraly me­shit-medrese kesheni túrli kezeńderde jón­deý-jańǵyrtýdan ótip, jergilikti ólke­tanýshylardyń jazýyna qaraǵanda 1923 jylǵa deıin eldi rýhanı nárimen sýsyndatyp kelgen. Bul medresede Sholaqqorǵan, Sozaq, Arqa, Jetisýdan kelgen kóptegen shákirtter bilim alady. Qazaq dalasyna nuryn shashqan bilim oshaǵyna halyq ta erekshe yqylaspen qarap, qorǵap otyrady. Zulmat jyldarda meshit qoımaǵa aınalady, shyraqshylar shetinen qýǵyn-súrginge ushyraıdy, abyroı bolǵanda meshit qulamaı saqtalyp qalady. Qyzyl úkimet kezinde de keshendi shyraqshylar qamqorlyǵyna alyp, búginderi de sol atadan jalǵasqan ıgi dástúr jalǵasyp keledi. Áziret Sultannyń arǵy babasy bolǵan, dalaǵa shyǵys mádenıetiniń shyraǵyn jaqqan uly tulǵanyń dástúr sabaqtastyǵy, izgilik ilimi búginge deıin óshpeı jalǵasyp kelgen. 

 

Qarabýra – Boǵra han

Sozaq jerindegi halyqtyń táý etip, mańdaı tirer qasıetti oryndarynyń biri – Qarabýra áýlıe kesenesi. Keıbir ańyz-áńgimelerdi arqaý etken maqalalardy aıtpaǵanda, Qarabýra áýlıe týraly ǵy­ly­mı zertteýler joqtyń qasy. El aý­zyn­­daǵy ańyz-áńgimelerge súıensek, Qa­ra­­býra áýlıe Qoja Ahmet Iаsaýıdiń zaman­dasy ári Áziret Sultan qaıtys bolǵanda onyń denesin arýlap, jerleýge qatysqan dinı qaıratker retinde sıpattalady. Keıbir zertteýshiler Qarabýra áýlıeni Qarahan dáýiriniń naǵyz gúldengen shaǵynda ómir súrgen tarıhı tulǵa dep boljaıdy. Qazaqtyń uly ǵalymy, etnograf Sh.Ýálıhanov: «Qarabýra – Tama rýy­nyń urany!», dep alǵash ǵylymı málimet berse, kórnekti jazýshy Ábish Kekilbaev: «Qarabýra – tamalarǵa Qarahan memleketiniń quramynda bolǵan kezden qalǵan uran» dep jazady. Sozaqtyq ól­kentanýshy S.Tábirizuly: «Qarabýra Sozaqta dúnıeden ótip, denesi osynda qoıylǵan. Onyń kesenesi mańynda Qarabýranyń eki qabatty meshiti bolǵan jáne onda myń adam qatar turyp namaz oqı alatyn. Keńes ókimeti ornaǵan zamanda, din ıelerin qýǵyndaǵan kezeńde meshittegi shaıyqtar men dindarlar qýǵynǵa ushyrap, meshit jermen-jeksen etilgen», deıdi. Biz Sozaqqa jasaǵan saparymyzda jergilikti turǵyndarmen tildesip, biraz máselege qanyqtyq. Jergilikti halyq bul qasterli oryndy áli kúnge «Býra han áýlıe» dep áspetteıdi. Tek bertinde ǵana «Qarabýra áýlıe» degen ataý beleń ala bastaǵan. Taıaý jyldary áýlıe kesenesin óz betinshe qazǵandar kóptegen kitaptar tapqan eken, keıin olardy qaıta kómipti. Shyraqshynyń aıtýynsha, kesenede áýelde jazý bolǵan, ony áldekimder «Hasan» dep oqyǵan, alaıda keıin tappaı qalǵan. Bul – mańyzdy málimet. Jazý men kitaptardy qaıta taýyp, zerdelegende, aqıqattyń ashyla túseri anyq.

Osy derekke ıek artsaq, bizdińshe, Qarabýra – Shyǵys Qarahan bıleýshisi Hasan Tamǵash Boǵra han bolýy múmkin. Birinshiden, osy ýaqytqa deıin Tamǵash Hasan Boǵra hannyń jerlengen orny men kesenesi jaıynda eshqandaı naqty derekter kezdespeı keldi. Ekinshiden, Hasan Boǵra han Qarahan handyǵyn quraıtyn «ıaǵma» taıpasynan taraıdy. Qashqarly Mahmud «ıaǵma, shigil, arǵý taıpalary Qarahan memleketiniń negizin qalaǵan rý-taıpalar edi» dep jazady. Sonda Qarabýranyń «rýy» sanalatyn «tama» Qarahandar memleketindegi «ıaǵma» sóziniń dybystyq ózgeriske ushyraǵan túri bolsa kerek. Al ıaǵmalardyń bıleýshisi «Boǵra-han» tıtýlyn bildiretin derekkózdiń biri – «Mújmel út-Tevarıh ýal-Qysas» eńbegi. Rasynda Qarahan memleketindegi ıaǵmalardyń totemi – býra, «boǵra» túrinde kezdesedi. Qarahan áýletinen taraǵan bıleýshiler ózderiniń esimderiniń aldyna «Satuq Boǵra han», «Álı Arslan», «Ibrahım Tamǵash han» syndy laýazymdardy qosarlap aıtatyny tarıhı ádebıetterden málim. Bul oraıda, Qarabýra – Boǵra han tulǵanyń kúshtiligin, ulyqtyǵyn bildiretin laýazym túri. Qara­býra ataýynyń bastapqy býynyndaǵy «qara» sózi túrki tilinde «kúshti», «ulyq» degendi bildirse, sońǵy býyndaǵy «býra, boǵra» ataýy totemdi bildirgen. Sondyqtan ıaǵmadan shyqqan «Boǵra han» tildik óz­ge­riske ushyraı kele tamanyń urany «Qa­rabýra» atanyp, keıin halyq jadynda osy ataýmen saqtalyp qalǵan sııaqty. О́ıtkeni Qarahan bıleýshileri soqtyrǵan teńgelerde Boǵra-han, keıde Boǵra Qara-haqan ataq-laýazymdary jıi kezdesip otyrady. Qudiretti hannyń aty Taraz shaharynda shekilgen (1088-1089) dırhemde «Tabgach/Tafgach-hakan Hasan» dep kezdesedi.

Tarıhı derekterge súıensek, Hasan Tamǵash Boǵra han (Qarabýra áýlıe) Ortalyq Azııadaǵy renesanstyń bastaýynda turǵan Shyǵys Qarahan memleketiniń dańqty bıleýshisi bolǵan. Ol 1074-1102 jyldar aralyǵynda Shyǵys Qarahan ıeligindegi Balasaǵun, Qashqar, Hotan jer­­lerinde bılik júrgizip, halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa zor úles qosqan uly tulǵa. Ol bılikke keler aldynda ish­ki taq talasy men syrtqy jaýlarynyń yqpalynan Qarahan memleketi quldyraý ústinde bolǵan. Boǵra han bılikti qolyna alǵan soń Qarahan memleketi órkendeı tústi, 30 jylǵa jýyq patshalyq qurǵan merzimde ol ǵylym men bilimdi damytyp, eliniń rýhanı senimin dástúrli baǵytqa burdy, osylaısha Ortalyq Azııadaǵy túrki-ıslam qundylyqtarynyń órkendeýine yqpal etti. Akademık Bartold: «Hasan Tamǵash Boǵra han Qarahan dáýirinde medrese, kitaphana, aýrýhana saldyryp, ǵylym, óner, mádenıet salasyna bıik be­les­ke kótergen iri qaıratker», dep baǵalaıdy. Sondyqtan Qarahan elinde ǵalymdar men áýlıelerge jaǵdaı jasap, ózi de rýhanı joldy ustaǵandyqtan, jurt ony uly áýlıe sanaǵan.

Boǵra han ǵulama oıshyldar men din qaıratkerlerine aıryqsha iltıpat kórse­tip, qoldaý jasap otyrǵan. Áıgili Júsip Balasaǵunnyń «Qutty Bilig» týyn­dysy osy Boǵra hanǵa arnalyp jazyldy. Memleketti basqarý qaǵıdalary men ustanymdary qamtylǵan eńbekpen tanysqan Boǵra han oǵan «Has hajıb» – «bas ýázir» ataǵyn bergen. О́kinishtisi, Júsip Balasaǵunnyń kim ekeni jáne qaıda jatqany álemge aıan, al Boǵra han búginde umyt bolǵan. Onyń beıitiniń qazaq jerinde jatqanyn eshkim bilmeıdi. Áıgili Qashqarly Mahmuttyń «Dıýanı luǵat at-túrk» eńbegi osy bıleýshiniń tusynda jazylǵan. «Qashqar tarıhy» eńbegi de Boǵra han kezeńniń tańdaýly shyǵarmalarynyń biri. Onyń qaramaǵynan Batys Qarahan ıeliginde qysymǵa ushyraǵan ǵulamalar pana tapqan. Solardyń biri ás-Sarahsı Hanafı mazhabynyń kórnekti kitaby sanalatyn «Ál-Mábsút» eńbegin Boǵra han ıeliginde jazyp, aıaqtaǵan. Osylaısha Tamǵash Hasan Boǵra han patshalyǵy ozyq ǵalymdar men ǵulamalar shoǵyrlanǵan rýhanı ortalyqqa aınalǵan.

Búginde Qarabýra áýlıe – Boǵra han kesenesiniń áýelgi kelbetinen ájepteýir aýytqyǵany baıqalady. Bertinde qulap, ornyna aq kirpishpen órilgen jańa kesene turǵyzylypty. Tóńiregine de baı-baǵ­landardyń sáýletti beıitteri beı-bereket or­na­lasqan. Sondyqtan qasterli mekendi memleket qaraýyna alǵan jón dep oılaımyz.

 

Ulyq ulystyń rýhanı dińgegi

Sozaq óńirindegi ǵajap qaharman Baba Túkti Shashty Áziz – esiminiń ózinen ejelgi zamannyń lebi esip turǵan ápsanalyq deńgeıge kóterilgen hıkmetti tulǵa. Bir de­rekterge qaraǵanda, onyń esimi Baba Týklas. Onyń ákesi Keremet Áziz. Áıgili «Edige» dastanynda aıtylǵan málimette Baba Týklastyń balasy Edil-Jaıyqqa deıin kelgen, onyń Qutlý-Qııa degen ulynan Edige týǵan desedi. О́temis qajynyń «Shyńǵysnama» atty shyǵarmasynda Baba Týklas atty adam serikterimen kelip, Altyn Orda ámirshisi О́zbek handy ıslamǵa engizgeni týraly aıtylady, О́zbek handy ıslamǵa alǵash shaqyrǵan adamnyń aty Sadr-ad-dın, laqaby Baba Týklas bolǵan degen qosymsha málimet bar. Bul derekterden, túptep kelgende, Baba Týklas atty tulǵanyń Altyn Orda handarynyń rýhanı ustazy bolǵanyn anyq baıqaýǵa bolady.

Zaman óte kele tarıhı tulǵanyń áreketi kómeskilenip, onyń beınesi ańyz ben mıfterdiń qoıý munarymen qorshalǵany baıqalady. Qazaq eposynda Baba túkti Shashty Áziz Ǵaıyp eren, Qyryq shiltenmen qatar qaharmandardy jebeýshi pirge aınalady. Eldiń eski shejiresinde, Baba Túkti Shashty Áziz-Baba Omar Áýlıeniń balasy, 25 jasynan bastap neshe túrli keremet jasaıtyn. Ol jyr-dastandarda udaıy batyrlardy qıyn-qystaý sátterde qoldap-qorshap júretin jebeýshi, balaǵa zaryqqan qart ata-ananyń tilegin qabyl etip, erekshe alyp batyrdy týdyrýǵa dem berýshi.

Qazaq halqy Baba Týklastyń qabiri Sozaq óńiri Qumkentte dep bilgen. Dálirek aıtqanda, áýlıeniń kúmbezi Qarataýdyń soltústik-shyǵys jaǵynda, Qyzylkóldiń jaǵasynda, burynǵy Qumkent qalasynyń ońtústigine qaraı bir shaqyrymdaı jerde ornalasqan. Qarahan zamanynda salynǵan Baba Túkti Shashty Ázizdiń kóne mazary qırap, onyń ornyna jańa kúmbez keıinnen salynady. Akademık M.Áýezov jazǵandaı qazaq tarıhı eposynyń kesek súıegi Altyn Orda dáýirinde qalyptasty desek, sol jyrlardyń barlyq batyrlaryn qoldaýshy piri Baba Túkti Shashty Áziz bolyp keledi. Endeshe, Altyn Orda handarynyń rýhanı altyn dińgegi bolǵan tulǵanyń beınesi keıinnen túrli ańyzdarmen kómkerilip halqymyzdyń júreginde ǵasyrlar bede­rinde óshpeı ómir súrýi, onyń qazaq handarynyń ejelgi astanasy bolǵan Sozaq ólkesinde jatýy tegin bolmasa kerek-ti.

Degenmen Sozaq óńirindegi osy áý­lıeler men mashaıyqtardyń ǵajaıyp keseneleri jaýgershilik zamandarda, keıin keńestik qyzyl saıasat kezinde de tonalyp, qıratylǵan. Osylardyń qatarynda Ysqaq babtyń mazary da talqandalǵan. Ásirese jońǵar shapqynshylyǵy kezinde áýlıelerdiń qabirin tonaý, sol arqyly qazaq qoǵamynyń rýhanı tulǵalaryn qorlaý isteri beleń alǵany belgili. Sol sııaqty, Sozaqtaǵy XIX ǵasyrda negizi qalanǵan asa qundy rýhanı ǵımarattardyń biri Shahı-Ahmet Ishan meshiti – Ortalyq Azııada teńdesi joq ǵajaıyp ǵımarattyń biri. Meshitti salǵan sheberler Orta Azııa men Edil boıyndaǵy sáýlet óneriniń úılesimin utymdy bere bilgen. О́lketanýshy A.Qabden-Kárimniń jazýyna qaraǵanda, Shahı Ahmet áıgili Baıǵara bıdiń aýylynda Aıagóz, Tarbaǵataı óńirine ilim taratqan ǵulama, Buqara, Ýfa sopylarynan bilim alǵan zııaly. Ol kisi patsha úkimeti tarapynan qýǵyndalyp, ıtjekkenge Úrkitke aıdalady. Halyq taqýany mal jınap, sońynan izdep baryp abaqtydan qutqaryp alady, ol kisi Troısk arqyly Aıagózge aman-esen oralady. Keıinnen qýǵyn-súrginnen boı tasalap, Sozaq óńirine ornalasyp rýhanı ilimin jaıa túsken. Onyń balasy Sapar Maǵzum qazirgi Túrkistan oblysyna qarasty Túlkibas aýdanynyń Kókbulaq eldi mekenine kelip, dinı-aǵartýshylyq qyzmetter atqarǵan. Kókbulaqtaǵy aýyl qarııalarynyń aıtýynsha, dinge qarsy ateıstik kózqaras ornaǵanǵa deıin osy aýylda juma saıyn jan-jaqtan mashaıyqtar jınalyp, meshit qujyrasynda zikir salyp, aýrý-syrqaýlardy shildege salatyn oryn bolǵan eken. Al Qutyp atanǵan Sháker maǵzum qaıtys bolǵanda áıgili aqyn Árip Táńirbergenov: «Qutybym jadyrasa jan bazary, Bar edi ishten zulmat dert jazary. Perzenti mashaıyqtyń er áýlıe, Pasyqty saýyqtyrǵan bir nazary», dep onyń arǵy atasy Shahı Ahmetteı din jolynda kúresken erdiń perzenti ekendigin qadap aıtady. Sondyqtan Ysqaq bab, Qarabýra áýlıelerdiń rýhanı izbasary retinde elimizdiń ár ólkesinde halyqqa dinı-aǵartýshylyq qyzmet jasaǵan Shahı-Ahmet ıshan tulǵasyn ulyqtap, onyń Sozaqtaǵy meshit-medresesin mádenı muralar tizimine engizgen jón dep esepteımiz.

Táńirge táýbe, qazir Ulytaý men Joshy han ulyqtalyp, Túrkistan túlep, Iаsaýıdiń tulǵasy nasıhattalyp jatyr. Bul tarlan tarıhymyzdyń boıyna qan júgirtip, qundylyqtarymyzdyń qaıta jańǵyrýyna ıgi bastama. Alaıda áli odan da iri tulǵalardyń qaraýsyz, eleýsiz jatqany janǵa batady. Iаsaýıdiń túp babasy Ysqaq babtyń mazary, Ulyq Ulystyń rýhanı ustyny, piri bolǵan Baba Túkti Shashty Ázizdiń beıiti, Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan, handardyń súıegi jatqan Sozaq qalasy men Haqnazar hannyń qorymy eleýsiz jatýy sonyń aıǵaǵy. Tipti, qazir shaǵyn bóligi ǵana aman qalǵan kóne Sozaq qalasynyń orny jo­ıylyp ketýdiń az-aq aldynda tur.

Ras, Qazaq handyǵynyń bastaýy bolǵan Sozaq, Saıram, Qarataý boıyndaǵy túrki-musylmandyq órkenıet áli de tolyq zerttelmeı keledi. Dál osy jaǵdaıdy Saıram shaharyna da qatysty aıtýǵa bolady. Saıramdaǵy keıbir áýlıelerdiń beıiti bazarlar men meıramhanalardyń astynda qaldy. Osy oraıda arnaıy toqtala ketsek, Saıramda kóne dáýirdiń kúmbirindeı kúmbezdi keseneler men meshit-medreselerdiń orny molynan shoǵyrlanǵan. Munda 1917 jylǵa deıin 50-den asa meshit bolǵan eken. Bul berige deıin saqtalǵandardyń sany, al jazba derekterde Saıramda júzdegen meshitter bolǵany aıtylady. Solardyń ishindegi eń kóneleri Ydyrys haziret, Qyzyr haziret jáne ál-Ǵaıb meshitteri. Sonymen qatar Qoja Ahmet Iаsaýıdiń ata-anasy Ibrahım ata men Qarashash ana, Abdýl-Ázız bab, Qyzyr paıǵambar, Miráli baba, Qoja Tolyǵ, Mustafa ata qabirleri osy Saıramda saqtalǵan. Jergilikti halyq Saıramdaǵy Qoja Salyq pen Bıbiǵııaz mazarlaryn Qyzyr paıǵambardyń ata-anasynyń múrdesi dep erekshe qurmetteıdi. Babtardyń baby Arystan babtyń uzaq jyldar Saıramda aǵartýshylyq jumystar atqaryp, keıin Otyrar mańyna kelýi, Qoja Ahmet Iаsaýıdiń Saıramnan Túrkistanǵa barýy, Ysqaq bab pen Qarabýranyń Sozaq óńirine ornyǵýy atalǵan óńirlerdiń qasıetti rýhanı kelbetin kórsetedi.

L.N.Tolstoı «Qarapaıym halyqtyń ómir men senim jaıly túsinigin tyńdaǵan saıyn aqıqatqa jaqyndaı tústim» degen eken. Rasynda dástúrli túsinikten alshaqtap, ózgeniń qańsyǵyn tańsyq kórip adasyp júrgenderdiń aqıqaty halyqtyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan salty men qalpynda. Endi sana-sezimimizdiń sáýletin qalyptastyratyn osy rýhanı qazynamen qaıta qaýyshatyn sát kelgen sııaqty. Sondyqtan Sozaq pen Saıramdaǵy rýhanı eskertkishterdi saqtaý, zertteý, nasıhattaý isin Túrkistandaǵy «Áziret Sultan» qoryq-murajaıyna tapsyrǵan jón. Qarahan memleketinen jetken asyl qaǵıdattar zerdelene bastasa, rýhanı bulaqtarymyzdyń kózi ashylyp, destrýktıvti teris aǵymdardyń jolyn jaýyp, sergeldeńge túskenderdiń sanasyn saýyqtyrarǵa septeseri anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Oraz Jandosov jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 14:10

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 11:35

Búgingi valıýta baǵamy

Qarjy • Búgin, 09:32

Elimizdiń birqatar oblysynda úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:18

Arǵymaqtar alamany

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Azııanyń úzdigi dep tanyldy

Sport • Búgin, 08:40

Uqsas jańalyqtar