Aımaqtar • 20 Qańtar, 2022

О́ńirde baǵa baılaýǵa kónbeı tur

85 ret kórsetildi

Baǵa turaqtylyǵy buqara úshin basty máseleniń biri. Qajetti azyq-túlik qory qalyptasqan degenimizben, qara halyqty qymbatshylyq qos búıirden qysyp keledi. Qaı jerge barsańyz da, qan­daı zat alsańyz da baǵanyń aspandap turǵanyn kórýge bolady. Bul jergilikti bılik pen kásipkerlerdiń arasyndaǵy baılanystyń nasharlyǵyn kórsetedi. Sóıtip eki ortada qarapaıym halyq qınalyp qalady.

Baǵa turaqtylyǵyna baqylaý qajet

Sońǵy ýaqytta áleýmettik mańyzy bar bes taýar túriniń baǵasy shekti kórsetkishten joǵary bolǵan. Halyq kóp tutynatyn qyryqqabat, qaraqumyq, kartop sııaqty azyq-túlik túrleriniń baǵasy qymbat. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Erbol Jıenqulov bul jaǵdaı shekaradaǵy máselelermen baılanysty bolyp otyrǵanyn aıtty. Sebebi qyryqqabat ónimi kórshi Qyrǵyz elinen ákelinse, qaraqumyq Reseıden jáne Shyǵys Qazaqstan oblysynan tasymaldanýda.

Jalpy, jergilikti turǵyndar Taraz qalasyndaǵy birqatar áleý­mettik dúkendegi qyzmet pen azyq-tú­lik baǵasynyń talapqa saı emes ekenin aıtady. Osy kúnge deıin Áýlıeata óńirinde talaı áleý­met­tik dúkender ashylǵanymen, baǵa baılaýǵa kónbeı tur. Áý basta jurt­shylyqtyń jaǵdaıyna oń­taıly nysan retinde ashylǵan dú­kender bul kúnde baǵytynan ja­ńylǵan. Ákim baǵa turaqtylyǵyn qadaǵalaý keregin aıtyp, tıisti bas­shylarǵa tapsyrma bergenimen, baǵa turaqtylyǵy másele kúıinde qalýda. Máselen, №13 shaǵyn aýdandaǵy áleý­mettik dúkende taýyq jáne sıyr eti joq. Al ja­ńa salynǵan №15 shaǵyn aýdan­daǵy áleýmettik dú­kende sábiz baǵasy 120 teńgeden 180 teń­gege jáne tuz baǵasy 50 teńgeden 80 teńgege deıin ósken. Qant, kartop týraly da osylaı aıtýǵa bolady. Sonymen qatar oblys orta­lyǵyndaǵy Abaı dańǵyly men №5 shaǵyn aýdandaǵy áleýmettik dúken­derde aıran, sút jáne makaron ónimderiniń tapshylyǵy baıqalýda. Bul másele boıynsha oblystyq kásip­kerlik jáne ındýstrıaldy damytý basqarmasynyń basshysy Aspandııar Seısebaev qaladaǵy dú­ken ıelerimen jıyn ótkizilgenin, negizgi taýar túrleriniń kópshilikke barynsha qolaıly baǵada satylýy kerektigi týraly kelisim júrgenin jetkizdi. Biraq basshylar solaı degenimen, taýar baǵasyn túsirip jatqan kásipker joq.

Al basshylardyń aıtýynsha, bú­ginde óńirdegi bólshek saýda oryn­darynda azyq-túliktiń 15 kún­ge jet­kilikti qory qalyptasqan. Aı­maq­taǵy iri kóterme saýda sýbe­kti­lerinde bir-eki aıǵa deıin jet­kilikti taýarlar kólemi jınaqtalǵan.

«Kókónisterdiń maýsymaralyq, ıaǵnı qańtar-naýryz aılaryna arnal­ǵan kezeńge jınaqtalǵan 201 myń tonna qory bar. Onyń ishinde pııaz jáne sábiz ishki suranysty tolyq qamtýǵa jetkilikti. Bul rette kartop jáne qyryqqabat qo­rynyń tapshy­lyǵy baıqalady», dedi E.Jıen­qulov.

Sondaı-aq óńirde qazirgi kezde qoldanysta 236 qoıma bolsa, onda 256 myń tonnaǵa deıin túrli ónimderdi saqtaýǵa bolady. Qazir atalǵan qoımalarda 201 myń tonna ónim saqtalýda. Onyń ishinde 9,5 myń tonna kartop, 7 myń tonna sábiz, 173 myń tonna pııaz jáne 11,5 myń tonna ózge de ónim túrleri bar.

Sý tapshylyǵyn boldyrmaý mańyzdy

Bıylǵy aýa raıynyń qolaı­syz­dyǵy Jambyl óńirinde aýyl sharýashylyǵy salasynyń jumys­taryna kedergi keltirýi múmkin. Bul rette áýeli sý máselesi ózekti. О́ńir sý jóninen kórshi Qyrǵyz eline táýeldi bolǵandyqtan, munda da túrli máseleler týyndap jatady. Jalpy, kóktemgi egiske qa­jetti sýdyń jaǵdaıy men sý qoı­ma­laryna saqtalǵan sýdyń kó­lemi asa mańyzdy. Sol sııaqty endi jeras­ty sýlaryn tıimdi paıdalaný da bolashaqta júzege asýy tıis jo­banyń biri. Degenmen bıyl da sý má­selesi jambyldyq jurtshylyq úshin aýqymdy máseleniń biri bolatyn sııaqty. Máselen, «Qazsýshar» respýb­lıkalyq mekemesi oblystyq fılıalynyń dırektory Qazybek Bedebaev qazirgi kezde Shý ózeninen 370 mln, Talas ózeninen 500 mln tekshe metr sý ótip jatqanyn, bul ótken jylǵydan edáýir tómen kórsetkish ekenin aıtty. Al «Tasótkel» sý qoımasynda 332 mln tekshe metr ǵana sý jınalǵan. Iаǵnı oblysqa qajetti sý qory jınalmaǵan degen sóz. Sondaı-aq bıyl qardyń qalyń túspeýiniń saldary taǵy bar. Sonymen qatar óńirde oblys ákimi tarapynan aýdan ákimderi men sýǵa jaýapty mamandarǵa berilgen tapsyrmalardyń oryndalýy óte nashar bolyp tur. Berdibek Saparbaev tıisti basshylardy talaı syn tezine alǵanymen, áli de nátıje bolmaı keledi. Aıtalyq, oblysta 700-den astam kanal-toǵandar bolsa, qazir olardy tazalaý jumystary da kóńil kónshitpeıdi. Jambyl aýdanynda byltyr salynyp bitýi tıis kópir ýaqtyly aıaqtalmaǵan. Basshylar eń basty degen máseleniń ózine enjar qarap otyr.

Aımaq basshylyǵynyń aldynda «Tasótkel» sý qoımasyna 500, al «Aqkól» sý qoımasyna 100 mln tekshe metr sý jınap alý mindeti tur. Sondaı-aq jerasty sýlaryn tıimdi paıdalaný, uńǵymalar qazý jumystary da bar. Sondyqtan da sý qoımalaryna qajetti ylǵal qoryn qazirden bastap jınaý máselesi ózekti. Bıyl da jaýyn-shashyn men qar az túskendikten, óńirde sý tap­shylyǵy erekshe seziletin túri bar. Iаǵnı jaýapty mamandar osy bastan sý máselesine salǵyrt qaramaı, máselelerdi sheshýge kúsh salǵany durys.

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 11:35

Búgingi valıýta baǵamy

Qarjy • Búgin, 09:32

Elimizdiń birqatar oblysynda úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:18

Arǵymaqtar alamany

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Azııanyń úzdigi dep tanyldy

Sport • Búgin, 08:40

Eki oıyn keıinge shegerildi

Sport • Búgin, 08:37

Jan Joandy jeńdi

Sport • Búgin, 08:34

Jeńilisten kóz ashpaı tur

Hokkeı • Búgin, 08:32

Túrik qyzdary top jardy

Sport • Búgin, 08:30

О́nerpaz órender tánti etti

Aımaqtar • Búgin, 08:25

Basty maqsat – qoǵam dertinen arylý

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Sahna sańlaqtary qýanǵan kún

Pikir • Búgin, 08:18

О́ner adamdaryn alqalaý kerek

Pikir • Búgin, 08:15

Kásipkerliktiń áleýeti joǵary

Pikir • Búgin, 08:12

Sheshilýi kerek tórt túıtkil bar

Pikir • Búgin, 08:10

О́ńiraralyq kóshpeli kezdesý ótti

Referendým-2022 • Búgin, 08:05

Assambleıa belsene qatysady

Referendým-2022 • Búgin, 08:02

Uqsas jańalyqtar