Ala-qulalyq jáne ulttyq múdde

Ádette, halyqtyń jaǵdaıyn nasharlatqan daǵdarystar tusynda qoǵamdyq-saıası proses­terge teris yqpal etetin destrýktıvti kúshter belsendilik kórsetedi. Bul úderister, negizinen, buqara halyq pen «halyqtyń aldynda bergen óz ýádesin oryndamaıtyn popýlıster men bıýrokratııalyq, ıkemsiz bılik» arasyndaǵy qaıshylyqtarǵa ákeledi. Osylaı eki taraptyń arasyndaǵy «túsinbeýshilikterdi» «tıimdi» paıdalanýǵa tyrysatyn arandatýshylardyń zamany týady. Mundaılar «halyqtyń múd­desin qorǵaý» degendi jeleý etip, olardyń áleý­mettik máselelerin tez jáne ońaı sheshemiz degen popýlıstik ýádelerin úıip-tógip, saıa­sı upaı jınap, bılikke kelý, memlekettik she­shim­der qabyldaý men basqarý isine aralasý maq­satynda halyqty óz jaǵyna tartýǵa tyrysady. «Qarapaıym halyqtyń» atynan, solar­dyń múddesin qorǵaǵan bolyp, eshbir negiz­siz jáne oryndalmaıtyn qur sóz ben bos ýáde beretinder bılik organdaryna qysym jasaýdy ádetke aınaldyrýda. Bularda jaýapkershilik degen túsinik, bergen ýádeni oryndaý degen uǵym atymen joq. Popýlısterge odan góri qo­ǵamdaǵy tanymaldylyqqa jetý mańyzdyraq. Olardy «urandary» men «usynystarynyń» sońy nasyrǵa shabý múmkindigi, ótirikteriniń ashylýy da alańdatpaıdy. Olar óz maqsattary­na jetý úshin demokratııany jeleý etip, qı­turqy áreketterin «demokratııalyq qundy­lyqtarmen» aqtaǵysy keledi.

Sondyqtan aýyzben oraq oryp, urandatý­men aınalysatyndarǵa erip júre bersek, solar qazǵan orǵa túsip, jappaı popýlızm eline aınalyp ketýimiz ábden múmkin. «Popýlıst-demokrattardyń» belsendi áreket etýlerine áleýmettik jelilerdiń paıda bolýy septigin tıgizýde. Osylaısha, teris aqparat taratyp júrgen aram pıǵyldy adamdardyń áreketteri kúsheıip, olar shyn máninde halyqty adastyrýda. Keıbireýler saıası oıyndar uıymdas­tyrýdan taıynbaı, túrli sybys taratyp, onsyz da ýshyǵyp turǵan ahýaldy odan beter qoz­dyrýda. Popýlızmdi memlekettik qarajatty urlaýdyń «ońtaıly quraly» retinde paıdalaný oryn alýda. Uzaq jyldar shalaǵaılyqtan oryn alǵan kóptegen keleńsiz problemany baıqamaǵan bolyp, bárine kózdi juma qara­ǵandyǵymyz solardyń paıdasyna jumys istedi. Bul kemshilikter endi ǵana aıqyn kóri­ne bastady. Nege senerin bilmeı dal bo­lyp aldanǵan, sonyń zardabyn shekken tur­ǵyndardy popýlıstik arzan ýádelerimen aran­datyp, qoǵamda alaýyzdyq týdyryp, olar­dy narazylyq jasaýǵa ıtermeleý qıyn bol­mady. Bul túptep kelgende, qoǵamdyq orta­da alalaý, jattyq sezim men alaýyzdyq, tip­ten dushpandyq pen qyrǵı-qabaqtyq kóńil kúıin kúsheıtýge ákelip soǵýda. Al mundaı jerde shynaıy kóńil, adaldyq, adamı qarym-qatynastardyń bolýy múmkin emes.

Sondyqtan Q.Toqaev popýlızmdi jahandyq teris úderis dep baǵalap, bul aıqaı-shýǵa toly emosıonaldy urandardyń aıqyn strategııa­synyń joqtyǵymen baılanystyra qaraıdy. Onyń kez kelgen eldiń damýyn toqtatyp, ulttyq birligin álsiretetin qaýipti úrdis eken­digine kóńil aýdarady. Al Abaı mundaılar týra­ly bylaı degen: «Qý tilmenen qutyrtyp, Keter bir kún otyrtyp, Qylyp júrgen óneri: Qa­reketi – áreket». Iаǵnı áreketi men tirligi – qyrsyq, búlik, lań jáne pále degen sóz. Uly hakim ári qaraı «Pysyq degen ant shyqty. Júz qubylǵan salt shyqty. Bos maqtanǵa salynyp. Beker kókirek kerýge. О́zi ońbaǵan anturǵan Rasy joq sóziniń, О́ńkeı jalǵan maqtanmen Shynnyń betin boıaıdy» dep sýrettegen jaıttar búgin de óziniń ózektiligin joǵaltpaǵanǵa uqsaıdy. Nátıjesinde, atalǵan keleńsizdikter halyqtyń turmys sapasyna jáne kóńil kúıine keri áserin tıgizýde. Endeshe, memlekettik apparattyń álsizdigine ákelip otyrǵan osy eleýli kemshilikterdiń aldyn alyp, olardy boldyrmaý kerek. Olaı bolsa, eldegi jaǵdaıdy túbegeıli ózgertý úshin batyl qadamdar jasalyp, popýlızmnen arylý turǵysynda basqarý júıesin ózgertýge baǵyttalǵan jáne naqty nátıje beretindeı saıası-ekonomıkalyq reformalar júrgizý qajet. Sondyqtan Prezıdent táýelsizdik pen egemendikke, elimizdiń shekarasy men aýmaqtyq tutastyǵyna nuqsan keltiretin bir de bir kelisimge jol bermeýimiz kerek degen mańyzdy oı-tujyrym jasap, biz úshin bárinen qymbat, osy qasıetti qundylyqtar men Qazaqstannyń múddelerin tabandylyqpen qorǵaý qajettigin atap kórsetti. Demek ala-qulalyq degen tek qana ártúrlilik emes eken. Ol sonymen birge qoǵamda kirbiń, renish, ókpe jáne shalaǵaılyqty týdyratyn qaýipti qubylystarǵa jol bermeý degen sóz. Sonda ǵana ulttyq múddemiz tolyqqandy qorǵalyp, táýelsizdik pen memlekettiligimiz nyǵaıady.