Ádebıet • 08 Aqpan, 2022

Jan sózi

753 ret kórsetildi

Erteń aqyn Esenqul Jaqypbektiń týǵan kúni eken. Muqaǵalı Maqataevtan bir kún keıin, 1954 jyly 10 aqpanda dúnıege kelgen aqynnyń bizdiń qolǵa alǵash túsken kitaby «Tazqara qustyń taǵdyry» jınaǵy dep júrsek, qatelesippiz.

Bala kúnimizden, mektep oqýshysy kezimizden Esenqul aǵanyń sózin tyńdap óskenimizdi keıin bildik. Eń alǵash oqýshy shaqta súıip tyńdaǵan «О́zińdi ańsap» ánin, tipti elden ońasha qalǵanda yńyldap júrip, sózine sheıin túgel jattap, aýlaqta daýystap aıtatynbyz. «Janym-aý meniń, jaǵama taqqan tumarsyń» dep bastap jiberse, kim de bolsyn ilip áketer edi. Avtoryn bilmeı jattap alyp, eldiń bir qıyrynda sózin bireý aıtyp júrgen qandaı baqytty aqyn, qandaı óner ıesi deseńizshi?!

Sol kezde bul ándi halyq aıtatyn, aýyl súıetin, el tyńdaıtyn. Júrekten júrekke kóship, jaýraǵan jandarǵa jylylyq syılap, izgilik nuryn shashqa­nyna bala da bolsaq kýámyz. Odan keıin nebir keremet án sózderi Esenqul Jaqypbektiki ekenin tanydyq. «Bizdiń eldiń jigitteri», «О́ner adamy», «О́mir ótti zyrǵyp aǵyp» bolyp kete beredi. Osy kúnge deıin eki júzden astam óleńi­ne án jazylypty. Jan tolqytyp tý­ǵan sózdiń bári án shaqyryp turatyny burynnan belgili qubylys emes pe? Onyń mysaly – Muqaǵalı, onyń mysaly – Esenqul. Qazaq ádebıetinde Muqaǵalıdy oqyp, úlgisin almaǵan aqyn az desek, Esenqul aǵa óz zamanynyń Muqaǵalıyndaı seziledi keıde. Jazýshy Orazbek Sársenbaıdyń «Almatyda turyp, dál irgemizde Muqaǵalıdaı bir­týar aqyn ómir súrip jatqanyn baıqa­mappyz» degen sózi qýattar edi oıymyzdy. Aıtysta da jarqyrap kórinip, alaman toptyń aldyna túsken dúldúldigi men poezııadaǵy erekshe qoltańbasyn atasaq, naǵyz halyq aqyny osy Esenqul aǵadaı bolsa kerek dep oılaımyz.

Árıne, biz Esenqul aǵanyń aıtysqa­nyn kórgen joqpyz. О́zi bir esteliginde otyz jyl aıtys sahnasynda júrgenin aıtypty. Osynshama jyl aıtysa júrip, poezııasyn óltirip almaǵan aqyndy naǵyz aqyn, aqyn bolǵanda da quıylyp túsken «samorodnyı sary altyn» (Abaı) demesińe qoımaıdy. Al onda nege uzaq jyldar júrgenin shaıyr aq qaǵaz aldynda arylyp otyryp bylaı deıdi: «О́zimdi qoıshy, ózim dúnıege ákelgen bala-shaǵamdy baǵý kerek edi. Aýylǵa qaıtyp kelsem, otbasymnyń eńsesi túsip ketipti. Dereý «maltabar» aqyn bolyp shyǵa keldim. Toı basqardym, kelinniń betin ashtym, jarapazan aıttym, syıly kisi elge kelse, aldynan shyǵyp óleń aı­typ suńqyldadym. Qysqasy mal ta­bý­dyń qamyna kóshtim. Ara-tura óleń me­niń túsime kirip júrdi. Birdeńelerdi kúbir­lep oıanatyn boldym. Muqaǵalı durys aıtady eken, keıde bireý qulaǵyńa sybyrlaıdy eken. Biraq tirshiliktiń taýqymetimen júrgende Qudaıdyń qula­ǵy­ma sybyrlaǵanyn da elemeıtin, estigisi kelmeıtin kezderim boldy. Áde­bıet aldyndaǵy meniń kúnám sol. Talaı shyǵarmalarym jazylyp kele jatyp, jarty jolda aıaqsyz qala berdi, qala berdi». Aqynnyń jany, óleńge bergen serti de osy tustan qylań beredi. Aqsha tabýǵa aınalǵanda, óleńge jolamaǵan jáne jolatpaǵan. Ishteı býlyǵyp júrgen joǵary talǵam ıesin tanyr edik.

Biz áýel basta Esenqul Jaqypbektiń sózine jazylǵan ándermen óstik, stýdent kezde baryp óleńderimen «aýyrdyq». Sol beti jyrlaryna súńgidik te, keı kezderi ózimizdi tappaı da qalǵan kúnder­ge ushyrastyq. Esenqulsha oılap, Esen­qulsha ómir súrgimiz kelgen de bolar. «Taz­qara qustyń taǵdyryn» paraqtap jatyp, uıqyǵa ketken túnderimiz qan­shama. Ádette aqyndardyń kitabynyń alǵysózinde «múıizi qaraǵaıdaı» avtor­lardyń qoltańbasy turatynyn bilip qalǵan kez-di. Munda «Kirispe» dep bas­tap, Es-aǵańnyń ózi tolǵaǵanyn oqyp, biz de biraz ári-sári kúı keshkenbiz. «Týa­dy, týady áli naǵyz aqyn, Naǵyz aqyn bal men ý tamyzatyn. Jesirdiń aıy­ryl­mas syrlasy bop, Jendettiń kózinen jas aǵyzatyn», degen Muqaǵalı jyry Esenqul aǵamyzǵa arnalǵandaı seziletin. Alǵysóz ornyna aqynnyń ózi kiristirgen qarasózinen bastap, jyr jınaǵynyń bári tek jannyń sózi ekeni birden baıqalady.

Móltildegen men osy, sezim edim.

О́geı tartyp baramyn ózime-ózim,

О́zimdi-ózim estelik sezinemin.

Kólbeń qaǵyp kóshege shyǵa qalsam,

О́tip ketken ómirge kezigemin.

Bári bolǵan oqıǵa, bári de ótken,

О́tken shaqty kóremin tóńirekten.

Saǵynasyń baıaǵy jas shaǵyńdy,

Qııanattar janyńdy eńiretken.

Tartyp alyp bireýler súıgenińdi,

Eske alasyń jazyqsyz kúıgenińdi.

Eske alasyń sodan soń óziń de osy,

Aınalaǵa qyrǵıdaı tıgenińdi.

Qanatymdy qaıyrǵan qaraýlardan,

Kezderim-aı, áreń bir aman qalǵan.

Qatarymnan ozdym ba, kim biledi?

Osy ómirdi úırenip jamandardan.

Tappaı júr ǵoı báribir jan qanaǵat,

Keıde tipti júremin jar jaǵalap.

Jamaý-jamaý jalaýyn

taǵdyrymnyń,

Ustap alyp júgirem jelge qarap.

Iá, Esenqul Jaqypbektiń árbir óleńi jannyń sózi, júrektiń úni desek, esh­kim joqqa shyǵara almaıdy. О́leńge endi kelgen jastardyń, jyr áleminde táı-táı basqan shynshyl júrekterdiń qaıta-qaıta oqyp, óleńderin jattap, esimi estilse eleńdep turatyny da son­dyq­tan degen oıdamyz. О́mirdi adal baǵa­lap, taza qabyldaıtyn da 16 men 24 ara­syn­daǵy jyrǵa ǵashyq júrekter emes pe? Aram-aıla, baqaı esep aralaspaǵan adamnyń jastyq kezeńinen asyl joq. Abaı aıtqandaı «kimdi kórseń bári dos» seziletini kókirekte aram oıdyń joqty­ǵynan bolsa kerek. Sondaı taza júrekti aqyn óle-ólgenshe, alpys jyl boıy tý qylyp ótkenin onyń óleńderinen de, suhbattarynan da qapysyz tanyr edik. Alpysqa tolǵanda, óleriniń aldynda respýblıkalyq arnadan arnaıy shaqyryp alǵan suhbatynda «maǵan danalyq qonbaı ketetin shyǵar, alpysqa kelsek te balamyz» dep júrek kózi ashyl­ǵan shynaıy kóńil ıesi ǵana aıta ala­tyn sııaqty. Qadyr aqyn bolsa, «bala­lyǵyn joǵaltyp alǵandardan qorqý kerek» deıdi. Júrektegi jan sózi baladaı tazalyǵy joqtardan týmasyn dáleldep jatýdyń ózi artyq shyǵar.

...Birde aǵamyz aýyl syrtynda kórshi­s­­iniń sıyryn izdep, joldy kesip óte berse, sheteldik qymbat avtokólik toqtaı qalyp, ishinen tanys jigitter túsip, jalpyldap amandasyp jatqan kórinedi. Qolyna taıaq ustap, alysty qarap, joq izdegen túrin kórgen álgiler suramaı ma: «Es-aǵa, ne joǵalttyńyz, qaıda barasyz, jetkizip salaıyq?», dep. Sóıtse, Es-aǵań: «kórshimniń sıyry óristen kelmeı qalypty, sony izdep shyǵyp em», deıtin kórinedi. «Oı, Es-aǵa, osy jasyńyzǵa kelgende sıyr izdegeni nesi? Dardaı aqyn basyńyzben uıat emes pe?», dese, «Oı, buzaý kúninen tanıtyn sıyr bolǵan soń izdep shyǵyp em» dep kete barypty... Daladaı keń tynysty aqynnyń baladaı bir ańǵaldyǵy osyndaı desedi el.  

 

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar