Rýhanııat • 16 Aqpan, 2022

Samaldyń sypaıylyǵy

631 ret kórsetildi

Esterińizde me, jańajyldyq «Ázil áleminde» shoýmen Tursynbek Qabatov Kann festıvaliniń jeńimpazy Samal Eslıamovanyń qarapaıymdylyǵyn qal­jyńmen qaǵytyp ótemin dep kóptiń synyna qaldy emes pe? Aktrısanyń syrtqy túr-kelbeti men kıimin «Baýyrsaq pisirip turyp kele salǵan sııaqtysyz» degen qa­ra­dúrsin sózdermen qaǵytyp ótken Qaba­tovtyń qaljyńy kórermenniń kóńiline qaıaý túsirgen edi.

Kúldiremin dep búldirip alǵan ázilkeshtiń bul sózin bireýler «kórgensizdik» dep sók­se, biraz jurt kúlli Eýropany aýzyna qaratqan áıgili «Aıka» aktrısasynyń qarapaıymdylyǵyn qazaq áıeline tán bolmyspen jetkizgen qaljyńnan esh ábestik baıqamaǵan. Jaqynda qazaqtyń atyn álemge tanytqan aktrısamen bir dastarqan basynda kezdesip qaldyq. Rasymen de, Samaldyń kishipeıildiligi men tabıǵatyna tán bııazylyǵy tań qaldyrdy. Sóz arasynda osy oıymyzdy ózgeler sekildi biz de búkpesiz aıttyq. Alǵashynda ózine qarata aıtylǵan jyly sózderge sál jymıyp qana basyn ızep, alǵysyn bildirip otyrdy. Sálden soń Samal: «Kann júldesin alǵaly beri «Qandaı qarapaıymsyz?! Sizdi basqasha dep oılap edik. Tym qarapaıym ekensiz!» degen sózderdi óte jıi estımin. Sonda men qandaı bolýym kerek? «Men tanymalmyn! El biletin aktrısamyn!» dep qasy-kózimdi kerip, boıanyp-sylanyp, bar jyltyraqty jabystyryp alyp, osyndaı otyrystarda jan-jaǵyma bıikten qarap, tákapparlanyp, pańdanyp otyrýym kerek pe? Meniń bar bolmysym osyndaı. Jasandy bola almaımyn», dedi. Bir sát dastarqan basynda únsizdik ornady. Baǵanadan beri jan-jaqtan jaýdyrǵan maqtaý-madaqtaýymyzdy aktrısa osy jalǵyz suraǵymen-aq toıtaryp tas­tady. «Sonda men qandaı bolýym kerek?» degen rııasyz suraǵynan keıin Samaldyń sypaıylyǵy men ıbalylyǵyna eriksiz rıza boldym.

Rasymen de tanymal adam qandaı bolýy kerek? Tarıhtan talantynyń túbine maqtaý men madaqtaý jetken talaı taǵdyr ıesin bilemiz. Darynyn dańǵazalyq pen dańǵoılyq óshirip tynǵan tanymaldardyń ómiri bireýge sabaq bolsa, ózgeler muny eren de sanamaıdy. Halqymyzda «Ulyq bolsań, kishik bol» degen jaqsy sóz bar. Alaıda bizdegi «uly­lardyń» barlyǵy sana-sezimi, talǵamy men talanty, tanym-túısigi turǵysynan bıik pe?

Baǵzy kezeńdegi ózin emes, shapanyna qarap tórge shyǵarǵan Qojanasyrdyń «Je, shapanym, je!» deıtin ǵadet áli kúnge deıin jalǵasyp keledi. Qojanasyr zamanynan beri qansha ǵasyr ótkenin kim bilsin, qoǵamda kisini emes, kıimdi syılaıtyndar áli de kezdesedi. Shyny kerek, «juldyzdar» bıikten ǵana jarqyraýy kerek», «tanymaldylarǵa tákap­parlyq jarasady», «talanttarǵa tek tórden oryn berý kerek» degen uǵymǵa baǵynyshty bolyp, quldyq uryp júrgen ózimizden de bar. Shyn daryn ba? Qurmette, syıla, laıyqty baǵasyn ber. Biraq talantty tym tóbege kóterip, maqtaýyn asyrýdyń qajeti joq. О́ıtkeni dárýmenderdi shamadan tys qoldaný da aýrý týdyratyny sekildi artyq maqtaý men madaqtaý da talantty orǵa jyǵady.

Qazaq elin álemge tanytyp júrse de qarapaıymdylyǵynan tanbaǵan Samal sııaqty daryndar osy qasıetimen-aq asqaq, bıik. Túptep kelgende qoǵamdy rýhanı jań­ǵyrtatyn da osyndaı tabıǵı tazalyq pen rýh qana. Tek jyltyraǵan syrt kıim men jasandy kelbet emes, adam balasynyń ishki jan bolmysy, tazalyǵy men týma talanty eń mańyzdysy ekenin túsinetinder kóp bolsa ǵoı.

Osyndaıda Ahmet Baıtursynulynyń «Eginniń bastary» mysaly eriksiz oıǵa oralady. Pisip turǵan egindi qarap kele jatqan áke men balanyń áńgimesi esterińizde me? Bastary dánge tolǵan bıdaılardyń beıne bir taǵzym etip turǵandaı ıilip, al kóptiń ishinde jalǵyz bir bıdaıdyń shekireıip kókke qarap turǵanyn kórgen balasy «Munyń máni nede? Álde, ózgelerdi teńgermeıtindeı bul bıdaıdyń dáni kóp pe?» dep suraýshy edi ǵoı. Sonda ákesi ulyna «túrine qarap tańdanba, ózgesi tómen qarap búgilgenge basqalarynan kem eken dep oılama» deı kelip:

«Elde kóp bul bıdaıdaı adam, – deıdi,

Tákappar, ony halyq, jaman, – deıdi.

Qalpy emes tákapparlyq danyshpannyń,

Tutynba bul minezdi, balam», – deıdi.

«Ulylyq – qarapaıymdylyq, biraq qarapaıymdylyqtyń bári ulylyq emes». Al «Aıkanyń» qarapaıymdylyǵy ulyqtyǵy ekeni anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar