Rýhanııat • 30 Naýryz, 2022

Ramazan – rýhanı jańarý aıy

12165 ret kórsetildi

Kúlli musylman balasyna paryz etilip, ishine asa mańyzdy oraza qulshylyǵy sińirilgen «aılardyń sultany» Ramazan kelip jetti. Bul aı – paıǵambar úmbeti úshin rýhanı jańarý aıy. Iаǵnı Jaratýshy ıe óz qulyn osy aıda jańartý úshin, ol nápsisin tizgindep, ıman lázzatyn seze alatyn halge jetýi úshin, oraza degen amaldy tańdady. Sóıtip, bizge bir aı boıy oraza ustaýdy buıyrdy. Bul jerde biz bile bermeıtin bir keremet dúnıe – oraza ustaǵan kezde júregimizde, jan-dúnıemizde rýhanı jańarý jemisi pisip jetiledi. Osy arqyly adam balasy kemeldenedi.

Keıbir adamdar orazaǵa nemquraıdy qarap, ony ustamaýy múmkin. Biraq ol adamnyń júreginde ıman bar. Dese de ol kisi Alla Taǵala buıyrǵan úkimdi abaılamaǵandyqtan, onyń jan-dúnıesi rýhanı jemisin tata almaıdy, eń ókinishtisi ol adam rýhanı jańarmaıdy.

Kez kelgen musylman adam Alla taǵalanyń ilimine bas ıip, ımandylyq jolyna túskenge deıin óziniń burynǵy ótken ómirinde boıyna, sanasyna neshe túrli jaman minezderdi, qylyqtardy, sózderdi, júris-turystardy sińirip alary aqıqat. Osy oraıda boıǵa sińgen jaman qasıetterden arylyp, onyń ornyna jaqsy qasıetterdi sińirý uzaq ýaqyt alýmen qatar, qýatty rýhanı tárbıe jumysyn qajet etedi.

Sondyqtan, kimde-kim ómirden zor bedel-bılik izdese, aldymen óziniń nápsisine ıe bolýdy úırengeni jón. О́z nápsisin bıleı almaǵan adam otbasyn, aınalasyn jaqsylyqqa bastaı almaıdy. Mysaly, kún saıyn nápsimizge erik berip, tildiń ósek aıtýyna jol bersek, ıakı bireýdi ǵaıbattasaq, minez-qulyq, júris-turys turǵysynan, jalpy mámile turǵysynan nápsimizge ıelik etpeı kúnáli áreket jasap qoısaq, bir kúnde sonsha márte Allamen eki aradaǵy mámilege qııanat jasaldy degen sóz. Iаǵnı osy ýaqytta biz Allaǵa adaldyq saqtaı almadyq hám Allany nápsimizden joǵary qoıa almadyq. Sol sebepti kúnálar, qatelikter júzege asty.

Sol sııaqty, atam qazaqta «Ala jipti attama», «Keń bolsań kem bolmaısyń», «Sabyr túbi – sary altyn», «Sabyrly jeter muratqa, sabyrsyz qalar uıatqa» t.b. kóptegen salıqaly sóz bar. Munyń barlyǵy Alladan kelgen ilimmen ushtasyp jatqan kemel uǵymdar. Osy sııaqty babalar ósıetine nemquraıdy qaraýǵa bolmaıdy. Osy nárselerdi neǵurlym ómirimizge kiriktirer bolsaq, soǵurlym júrektegi tazalyq kúsheıedi. Búgingi kelip jetken oraza qulshylyqtan talap etiletin dúnıe osy – júrek tazalyǵy, ıaǵnı rýhanı jańarý joly.

Júregin tazalaý arqyly rýhanı jańarǵan adam basqalarǵa jaqsylyq jasaýǵa beıim. Iman tilinde mundaı tulǵany «týra jol mádenıetin ustaýshy» deıdi. Osyndaǵy týra jol mádenıeti júrek tazalyǵy arqyly keledi. Qazirgi jaǵdaıda kópshilik adam eń áýeli óziniń júrek tazalyǵyn rettep almaı, basqalarǵa aqyl aıtady, jaqsylyqqa shaqyrady. Alaıda onyń aldynda júrek tazalyǵy óz deńgeıinde bolmaǵandyqtan budan nátıje shyǵýy qıyn. Iаǵnı berekesi bolmaıdy.

О́ıtkeni berekeni Alla taǵala osy júrek tazalyǵyna salyp qoıǵan. Mysaly, keshegi «Birinshi tilek tileńiz, Bir Allaǵa jazbasqa» dep jyrlaǵan Buqar jyraý, «Tolyq mu­sylman bolmaı tolyq adam bolmaısyń» degen Abaı, «Adamdyqtyń eginin shashtym, ektim, Kóńilin kóterýge qul halyqtyń» degen Ahmet, «Qaımaǵy buzylmaǵan qaıran dinim, Qaımaǵyń byt-shyt boldy qaıdan búgin?! Qubylaǵa bet alyp qol qýsyryp, Sájdege bas qoıatyn qaıda kúnim?» degen Muqaǵalı, bulardyń barlyǵy eń áýeli talant-daryny júrek tazalyǵyna baılanǵan adamdar. Áıtpese, júregi taza emes adamnan joǵarydaǵydaı keremet, ımanı sóz shyqpaıdy.

Siz úlken ǵalym, keremet oqymysty, tamasha qalamger bolýyńyz múmkin. Biraq júrek tazalyǵy bolmasa bári beker. О́ıtkeni júrek tazalyǵynsyz aıtqan sózińiz, úıretken ilimińiz, jazǵan shyǵarmańyz jurttyń júregine jetpeıdi hám berekesi de bolmaıdy. Abaı atamyz aıtatyn «Jartasqa bardym, Kúnde aıǵaı salym, Odan da shyqty jańǵyryq» degeniniń kebi.

Osy oraıda, adamzattyń abzaly Muhammed paıǵambardan (s.ǵ.s.) bizge jetken hadıste: «Kimde-kim ádepsiz sóz hám nadandyqtan, ótirikten tyıylmasa, onyń tamaǵy men sýynan tyıylǵany (orazany aıtady) Allaǵa áste qajet emes» deıdi. Demek qurmetti jamaǵat, búgingi kelip jetken Ramazan aıynyń orazasyn ustap, óz nápsińizben arpalysyp, osy aıdyń ishinde tilimizdi, minezimizdi, júris-turysymyzdy, qarym-qatynasymyzdy, oıymyzdy tazartyp, rýhanı jańarýymyz kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar