Telearnalarǵa túbegeıli ózgeris qajet

Árıne, ınternetke kirý úshin eń birinshi kezekte qolyńyzda smart­fo­ny­ńyz nemese kompıýterińiz bolý kerek­ti­gi tú­sinikti. Smartfondar qazir árip tanıtyn baladan bas­tap, aqsaqaldy qarttyń da qal­ta­synda júr. Búgingi ómirdi smartfonsyz elestetýdiń ózi múmkin emes.

Degenmen qazaq halqy úshin teledıdardy áli de bolsa aqparattyń basty quralynyń biregeıi dep esepteımin. Áli de bolsa kóp adam teledıdar kóredi. О́ıtkeni smartfon qaraǵannan góri teledıdar qaraǵannyń jóni bir bólek. Onyń ústine, munda el ómiriniń jańalyqtary, sonyń ishinde bıliktiń áreketteri basqa aqparat quraldaryna qaraǵanda jedel beriledi. Adamdy estir qulaq aldaýy múmkin, biraq kórgen kóz aldamaıdy. Teledıdar bárin kórsete alady. Árıne, elimizde áleýmettik jelilerdiń damýy qazirgi qoǵamǵa úlken silkinis ákeldi. Sondyqtan halyqtyń kóbi solaı qaraı bet burdy. Biraq ondaǵy habarlardyń shyndyǵynan ótirigi kóp bolatynyn, onda aqparat taratý isin erikkenniń ermegine aınaldyryp, eshqandaı jaýapkershiliksiz, oıyna kelgenderin júkteı salatyndar kóp ekenin keshikpeı ańǵardyq. Negizinde, bul – áleýmettik jelilerdiń mini emes, qoǵamnyń mini. Áleýmettik jelilerdiń damýy negizinen qoǵamnyń saıası, mádenı, tipti áleýmettik turǵydan damýyn qalaıdy. Sol sebepti oǵan ókpeleýdiń qajeti joq. Al teledıdar arqyly aqparat taratatyn telearnalarda kásibı mamandar, qalyptasqan kásibı ujym jumys isteıdi. Olar ózderi tarat­qan aq­parattyń ras-ótirigi úshin jaýap beredi. Teledıdar osy úshin qymbat.

Sońǵy on-on bes jyldyń aınalasynda qazaq teledıdarynyń boıynda úlken bir qoǵamdyq kesel paıda boldy. Ol tek qana birjaqty aqparat kózine aınaldy. Sóıtip, shyndyq dalada qaldy. Bul kesel, ásirese sa­­lyq tóleýshilerdiń qarajatymen jumys is­teı­tin memlekettik telearnalardyń efırinen anyq kórindi. Taratatyn habarlarynyń bári birjaqty deýge keledi. Kóbinese, madaqtaý. Keıbir jaǵdaıda synaǵan bolady. Ol synnyń túpkilikti sebebi ashylmaǵandyqtan ádette ústirt jaǵdaıda qala beredi. Qala berdi, tok-shoýlar uıymdastyrý, kıno men konsert kórsetý, odan assa, ánshi men syqaqshyny madaqtaý, besikten beli endi shyǵyp jatqan jas ánshiniń ómirine, ádetine úńilý. «Qandaı kofe ishesiz?», «Pálenshekeńmen nege renjisip júrsiz?», t.t.

Sońǵy bes-alty jyldyń aınalasynda osyndaı jeńil-jelpilik, halyqtyń kókeıindegi suraqtardan jaltarýshylyq beleń aldy. Mem­le­kettik telearna jekemenshik telearnamen jarysyp, reıtıng qýatyn boldy. Reıtıng qýý degen ne? Ol halyqtyń sońynan júgirý degen sóz. Bul jekemenshik telearnaǵa jarasady. Sebebi ol ómir súrýi kerek, qarjy tabýy kerek. Sondyqtan halyqty kúldirýi kerek, jy­latýy kerek, áıteýir kóńilin tabýǵa tıis. Al memlekettik telearnanyń maqsat-muraty múldem basqasha bolsa kerek-ti. Bul keshegi Alash arystary ańsaǵan aǵartýshylyq baǵyt ustap, halyqtyń kózin ashýy kerek. Neniń jaqsy, neniń jaman ekenin uqtyrýy, halyqty toıǵa emes, oıǵa shaqyrýy qajet. Táýelsizdigimizdiń joq-jitigin túgendeýi, osy joldan qalt bastyratyn keseldermen kúresýi, qysqasy, halyqtyń sońynda emes, aldynda bolýy kerek.

Memlekettik telearnalar mundaı bıik mu­rat­tarǵa qyzmet etkendi qoıyp, sońǵy bes-alty jylda qaınaǵan ómirdiń ózin kórsetip bere almady. Anaý taýdyń qolat-qoınaýynda mal baǵyp ońasha otyrǵan shopannyń oıynda ne bar? Ol neni ańsaıdy, qalaı kún kórip jatyr? Keshegi aty dúrkiregen keńes shopany men búgingi táýelsiz eldiń belgisiz sho­pa­ny­nyń ómirinde qandaı aıyrmashylyq bar? Mal baǵý isinde qandaı ózgeshilik bar? Ony jeńildetetin qandaı tehnologııalar ómir­ge enýde? Metallýrgter, munaıshylar, qu­ry­lys­shy­lar­dyń kókeıinde turǵan qandaı má­se­le bar?

Qazir túrli jańa mamandyqtar ashylyp jatqan zaman. Meniń oıymsha, ánshiniń ómirine úńilgennen góri sondaı mamandyqty ıgerý ústindegi talantty jastar ómirine úńilip, olar­dyń alǵa qoıǵan arman-maqsattaryn bilý jurt­shylyqqa áldeqaıda qyzyqty bolar edi. Pre­zı­dentimiz Qasym-Jomart Toqaev BAQ-tardy ashyqtyqqa shaqyryp, óte oryndy másele kóterdi. BAQ-tar, sonyń ishinde birinshi kezekte memlekettik telearnalar túzelmeı eshteme túzelmeıdi. Birinshi kezekte sóz túzelýi kerek. Bul – barlyq istiń basy.