Ǵylym • 13 Sáýir, 2022

Bilim ǵylymsyz bolmaıdy – Talǵat Qulajanov

351 ret kórsetildi

Ǵylym kúni qarsańynda Almaty tehnologııalyq ýnıversıtetiniń rektory, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Q. Sátbaev atyndaǵy syılyqtyń laýreaty  Talǵat Quralbekúly Qulajanov  gazet oqyrmandaryna arnaıy suhbat berdi.

– Talǵat Quralbekuly, 12 sáýir Qazaqstanda ǵylym  qyzmetkerleriniń kúni retinde atap ótiledi. Osy ataýly kúni ǵylymı-zertteý uıymdary, ǵylymǵa qatysy bar oqý oryndary jáne jeke alǵanda árbir ǵalym búginge deıin qandaı izdenister, zertteýler júrgizip, nendeı jetistikterge jetkenin jáne aldaǵy atqaratyn isterin bir zerdelep, túıindep alatyny túsinikti. Siz basqaratyn Almaty tehnologııalyq ýnıversıtetiniń de ózindik aıtarlyqtaı tabystary bar. Búgingi sizben aradaǵy suhbatymyzdy osy baǵytta órbitsek dep oılaımyn. О́tken jyldyń qorytyndysy boıynsha ýnıversıtettiń ózińiz bastaǵan ǵalymdar toby Sátbaev atyndaǵy syılyqqa ıe boldy, bul ǵalymdar úshin úlken abyroıly marapat...

– Iıa, 12 sáýirdiń Ǵylym kúni bolyp belgilenýi beker emes, bul kúni Qazaqstan ǵylymynyń damýyna orasan zor úles qosqan asa kórnekti ǵalym, Qazaqstan Ǵylym Akademııasynyń tuńǵysh prezıdenti Qanysh Imantaıuly Sátbaev dúnıege kelgen. Ǵylym kúni men Sátbaev esiminiń qatar atalýy zańdy nárse dep oılaımyn.

Osy oraıda «Agroóndiristik keshenniń ınnovasııalyq tehnologııasy men qaıta óńdeý óndirisiniń logıstıkasy» atty ǵylymı eńbegimiz úshin 2021 jylǵy respýblıkalyq baıqaý qorytyndylary boıynsha jaratylystaný ǵylymdary salasyndaǵy Sátbaev atyndaǵy syılyqtyń bizge berilýin ózim de,   akademık-áriptesterim Á. Iztaev pen Á. Saparbaev ta óte bıik qurmet dep bilemiz. Munyń ózi qoǵamǵa qajet bilikti maman daıarlaýdy ǵylymı-zertteý jumystarymen nysanaly túrde ushtastyryp otyrǵan ATÝ-dyń ustaz-ǵalymdaryn jańa izdenisterge jigerlendiredi.

– Taıaýda Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldaýyn arnady. Ýnıversıtet ujymy úshin osy qujattaǵy basshylyqqa alatyn basty tujyrymdar qandaı?

– Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń   Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynda  sóılegen sózin Almaty tehnologııalyq ýnıversıtetiniń basshylyǵy, professor-oqytýshylar quramy stýdentter ókilderimen birge teledıdardan tyńdaǵan edi. Bul bizdiń qalyptasqan dástúrimiz. Memleket basshysy Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda    saıası reformalardyń jańa baǵdarlamasyn jáne jaqyn arada júzege asyrylatyn birqatar áleýmettik-ekonomıkalyq sharany usyndy. Bul bastamalar ýnıversıtet ujymy tarapynan tolyq qoldaý taýyp otyr. Prezıdent atap kórsetkendeı, adal eńbek, ozyq bilim jáne úzdik tájirıbe  árdaıym joǵary baǵalanýǵa tıis. О́z eńbeginiń, alǵan biliminiń jemisin kórýdi, jıǵan-tergen tájirıbesin kádege asyrýdy maqsat tutqan is adamyna keregi osy.

Álemdik básekege qabiletti jáne zamanaýı ınnovasııalyq tehnologııaǵa arqa súıeıtin ekonomıkany ornyqtyryp, onyń únemi ilgerilep otyrýy úshin, eń áýeli, memlekettik sharýashylyqtyń barlyq salasynda óz isin jetik biletin bilikti mamandar qajet ekeni aqıqat. Bul rette Memleket basshysy atap kórsetkendeı, jańa ekonomıka qurý úshin joǵary oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin kúsheıtýdiń mańyzy zor. Sondyqtan da ómirdiń ózinen týyndap otyrǵan sharttarǵa saı qareket jasap, oń nátıjege jetýdi maqsat tutýymyz kerek dep oılaımyn.

– Bilim sapasyn arttyrý, ǵylymı izdenisterdi damytý baǵytynda otandyq tájirıbelerdi nazarda ustaýmen qatar shetelderdegi oqý oryndarymen tikeleı baılanystyń mańyzy zor ekeni daýsyz. Sizderde bul turǵydan qandaı jumystar júrgizilýde?

– Halyqaralyq yntymaqtastyq Shyǵys Eýropa jáne Ortalyq Azııa elderiniń JOO arasyndaǵy QS halyqaralyq reıtıngisinde úzdik 200 ýnıversıtetter qataryna kiretin Almaty tehnologııalyq ýnıversıteti qyzmetiniń ajyramas bóligi jáne bilim berý sapasyn qamtamasyz etýdiń mańyzdy quraly bolyp tabylady. Bul saladaǵy jumys  zamanaýı standarttarǵa sáıkes júrgizilip keledi. Ýnıversıtettiń strategııalyq damý modeli álemdegi úzdik ýnıversıtetter reıtınginde turǵan jetekshi ýnıversıtettermen seriktestikke negizdelgen.  

j

Búgingi kúnge  ATÝ   alys jáne jaqyn shet elderdiń 130-dan astam joǵary oqý oryndarymen jáne ǵylymı ortalyqtarymen yntymaqtastyq jónindegi memorandýmǵa qol qoıdy,  nátıjesinde ýnıversıtet oqytýshylary men stýdentterine ózderiniń biliktiligin arttyrýǵa, shet elde bilim alyp, zertteý jumystaryn júrgizýge múmkindik jasalyp otyr. Máselen osy memorandýmdar negizinde kadrlar daıarlaýdyń birlesken jobasy boıynsha Shveısarııanyń týrızm jáne qonaqúı menedjmenti ınstıtýtymen (Hotel and Tourism Management Institute - HTMI), G.V.Plehanov atyndaǵy Reseı ekonomıka ýnıversıtetimen (REÝ), Eýropa dızaın ınstıtýtymen (IED), Plovdıv taǵam tehnologııalary ýnıversıtetimen (Bolgarııa) rastalǵan bilim deńgeıi negizinde qos dıplom alýǵa múmkindik beretin baǵdarlamalar iske asyrylýda. Búginde 65 jyldyq tarıhy bar Almaty tehnologııalyq ýnıversıteti  taǵam, óńdeý óndirisi, toqyma jáne jeńil ónerkásip, ınjınırıng,   aqparattyq tehnologııa, bıznes salalary men servıs jáne qonaqjaılyq ındýstrııasy úshin joǵary bilikti mamandar men ǵylymı kadrlar daıarlaýdy tabysty júzege asyryp keledi.  

– Ýnıversıtettiń professor-oqytýshylar quramy men ınfraqurylymy týraly aıta ketseńiz deımin, óıtkeni kez kelgen aldyńǵy qatarly oqý ornynyń osy eki quramdas bóligi onyń reıtıngtik deńgeıin aıqyndaıdy emes pe?

– Biz úshin birinshi kezektegi mindet Memleket basshysynyń joǵary oqý oryndarynda bilim sapasyn arttyrýdyń barlyq múmkindikterin qarastyrý jáne stýdentterdi jataqjaımen qamtamasyz etý jóninde bergen tapsyrmalaryn júzege asyrý bolyp tabylady.

Búginde ýnıversıtette 8000-ǵa jýyq stýdent (magıstranttar men doktoranttardy qosqanda) bilim alady, 520 ǵalym men oqytýshy dáris beredi, olardyń 28-i Halyqaralyq jáne Ulttyq ǵylym akademııalarynyń akademıkteri men korrespondent-músheleri, 47-i – ǵylym doktory men professor, 151 adam – ǵylym kandıdaty men dosent, 80 ustaz – RhD doktory.

j

«ATÝ» AQ-da «Tamaq ónerkásibiniń tehnologııasy» jáne «Jeńil jáne qaıta óńdeý ónerkásibiniń tehnologııasy» ǵylym baǵyttary boıynsha 2 dıssertasııalyq keńes jumys isteıdi.

Oqý ornynyń ınfraqurylymy týraly aıtar bolsaq, onyń jalpy aýmaǵy 70 myń sharshy metr. Ýnıversıtette 5 oqý korpýsy, 5 jataqhana, úlken jáne kishi májilis zaldary, ǵylymı kitaphana, 5 fakýltet, 19 kafedra, Qazaqstan-Shveısarııa týrızm jáne meımanhana bıznesi ınstıtýty, 3 ǵylymı-zertteý ınstıtýty, 8 ǵylymı-zertteý zerthanasy, 13 oqý-ǵylymı ortalyǵy, tigin buıymdary sehy, oqý-óndiristik meıramhana, tamaqtaný kombınaty, 2 sport zaly jáne stadıon, 2 medpýnkt, baspahana, stýdentterge qyzmet kórsetý ortalyǵy  jumys isteıdi.

–  Ǵafý etińiz, sózińizdi bóleıin, «bizderde mynadaı bar, mynadaı bar» degendeı, keıde tizbelengen biraz nárseniń mazmuny ashylmaı, sıfrlardyń tasasynda qalyp ketedi. Jańaǵy ózińiz aıtyp otyrǵan ǵylymı-zertteý ınstıtýttary men olardyń zerthanalary jáne oqý-ǵylymı ortalyqtary týraly shıratyp aıtsańyz artyq bolmas, tereńirek bilgisi keletin oqyrmandarymyz da bar.

– Bilim ǵylymsyz bolmaıdy. Qazirgi zamanda bilim berý prosesi ǵylymı-zertteý jumystarymen ushtastyrylǵany abzal. Joǵary oqý oryndarynyń báriniń birdeı mundaı ǵylymı múmkindigi joq ekeni belgili. Al bizdiń ýnıversıtet bilim, ǵylym, óndiris tutastyǵy jónindegi halyqaralyq standarttardy basshylyqqa alyp jumys júrgizip keledi.

Oqyrmandy jalyqtyryp almas úshin joǵaryda aıtqan úsh ǵylymı-zerteý ınstıtýty týraly sál ǵana tarqatyp aıtaıyn.

Birinshi, taǵam tehnologııalary ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda jańa býyn ónimderiniń ǵylymı-zertteý zerthanasy, tehnologııalyq prosesterdi lazerlik aktıvtendirý ǵylymı-zertteý zerthanasy, qaıtalama shıkizatty keshendi qaıta óńdeý jáne tamaq óndirisi ǵylymı-zertteý zerthanasy, tamaq jáne qaıta óńdeý óndiristeriniń ınnovasııalyq tehnologııalarynyń ǵylymı-zertteý zerthanasy jumys isteıdi. 

Al tamaq qaýipsizdigi ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń quramyna akkredıttelgen tamaq qaýipsizdigi zerthanasy men azyq-túlik ónimderiniń sapasy men qaýipsizdigin baǵalaý jónindegi ǵylymı-zertteý zerthanasy kiredi.

j

Úshinshi, jeńil ónerkásip problemalarynyń ǵylymı-zertteý ınstıtýty toqyma materıaldarynyń tehnologııasy men qaýipsizdigi ǵylymı-zertteý zerthanasy men jeńil ónerkásip buıymdaryn jobalaý ǵylymı-zertteý zerthanasynyń qyzmetine júginedi.

Kórdińiz be, ataýlarynyń ózi aıtyp turǵandaı, bul zerthanalardyń izdenistegi ǵalym-ustazdar úshin de, tereń bilim alýdy maqsat tutqan stýdentter úshin de jáne bizben seriktestik baılanystaǵy óndirisshiler úshin de ábden mańyzdy. Quramynda birneshe oqý-ǵylymı ortalyqtary bar tehnoparkter de bilim, ǵylym, óndiris birligine qyzmet etedi. Osy atalǵan qurylymdyq birlikterdiń bári osy zamanǵy, sonyń ishinde ozyq sheteldik jabdyqtarmen jaraqtandyrylǵan.

–  Quptarlyq jaǵdaı eken. Al endi, ózińiz sóz etkendeı, ǵylym men óndiristiń birligi, ıaǵnı joǵary oqý ornynyń kásiporyndarmen, bıznes-qurylymdarmen, memlekettik sektormen baılanysy, seriktestigi týraly qandaı naqty birer mysal keltirer edińiz?

–  Ýnıversıtet óndiris oryndarynyń bazasynda júrgizilgen óz zerttemelerin sol kásiporyndarda endirý boıynsha nátıjeli jumystar atqaryp keledi. Máselen, qazirgi ýaqytta «Bekker», «Efes Kazakhstan», «Carlsberg Kazakhstan», «Stella Alpina», «Shymkent-Kashemır»,  «Azala Textile», «Almaty-nan» sııaqty jáne basqa da jaýapkershiligi shekteýli seriktestermen osyndaı jumystar júrgizilýde. Sonymen qatar birqatar kásiporyn tarapynan tehnologııalar jasap berýge tapsyrystar aldyq.

j

«EFKO-Kazahstan» kompanııalar toby úshin  «Ekoýnıversıl 1203-32» tutyný margarınin paıdalaný arqyly un jáne kondıter ónimderin jáne   arnaýly maqsatta qoldanylatyn «Oilprime 1003-32» tońmaıyn óndirý tehnologııasyn jasap berdik. «RG Brands» JShS úshin shyryndardyń tústiligi men móldirligin aıqyndaıtyn qural jasalyndy. «Galeta Kazahstan» JShS tapsyrysy boıynsha QR Qarýly kúshterine arnalǵan uzaq saqtalatyn qatyrma nan daıyndaý tehnologııasy  ázirlendi. «Jalyn ǴО́TO» suranysy boıynsha jappaı qoldanystaǵy negizgi ónimderdiń (enterosorǵysh taǵamdyq talshyqtar qosylatyn nan-toqash jáne sút ónimderiniń) sapasyn arttyrý tehnologııasy jasalyndy.  Qazirgi ýaqytta «Bastion Trans Logistics»,  «Bota Kaz Streition», «High Invest», «Ellıs» jaýapkershiligi shekteýli seriktesteri sııaqty kompanııalar úshin zertteý jumystaryn júrgizýge sharttar jasalyndy. Birlesken jumystardyń bir toptamasy osyndaı.

– Ýnıversıtet ǵalymdarynyń tirkelgen zııatkerlik tabystary týraly ne aıtar edińiz?

– Bul endi osy aıtyp otyrǵan áńgimemizdiń jalǵasy desek te bolady.  Bárin tizbelemeı-aq qoıaıyn, Qazaqstannyń astyq qabyldaý, elevator, dıirmen, jarma, quramajem kásiporyndaryndaǵy, bir sózben aıtqanda,  astyq ónimderi keshenindegi kóptegen óndiristik kúrdeli máseleler ATÝ ǵalymdarynyń tikeleı atsalysýymen oń sheshimin tapty. Et-sút ónimderi boıynsha óndiriste qoldanysyn tapqan ǵylymı zerttemeler bir tóbe.

d

Sońǵy eki jyl kóleminde ATÝ ǵalymdary  119 qorǵaý qujattaryn (patent alý úshin qaralyp jatqan ótinimderdi eseptemegende) alǵan eken, sonyń ishinde 15-i ónertabysqa (onyń 1-i RF patenti), 44 patent paıdaly úlgige, 13-i ónerkásiptik úlgige berildi, sonymen qatar 2 taýarlyq tańba kýáligi, 45 avtorlyq kýálik bar. Ǵalymdarymyzdyń birqatary ýnıversıtettiń óz túlekteri ekenin maqtanyshpen aıtýǵa bolady.

– Áńgimeńizge kóp rahmet. Almaty tehnologııalyq ýnıversıtetiniń aldaǵy 65 jyldyǵy qurmetine jańa bıik belesterden kórine berińizder.

– Aıtqanyńyz kelsin.

Sońǵy jańalyqtar

Taǵy 868 qazaqstandyq indet juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Búgin birqatar óńirde úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:06

Uqsas jańalyqtar