Mektep mártebesi

Sulý torydaı birinen-biri ozyp, birinen-bi­ri asqan jurt kisisi shyqpaı qoımaıdy.On­­daı urpaq qalyptastyra alsań, dúnıeń túgel, kóńiliń alańsyz. Biz bul baılamdardy alash­tyqtar qaǵıda etip aıtyp ketken tábárik ósıet­terden týyndatyp otyrmyz. Alyp Ahań (Baı­tur­synuly) «Balany ulsha tárbıeleseń – ul, qulsha tárbıeleseń – qul bolady» degen ǵoı. Shynynda, qalaı oqytyp, qalaı tárbıelep júrmiz?

Birden aıtaıyq, ala-qula, «jyry» taýsy­lar emes. Onyń sebebin ondaǵan jyldar ishindegi jóndi-jónsiz jasalǵan reformadan izdeýimiz kerek. Tipti oqý júıesi men densaýlyq isi el bolǵaly synaq alańyna aınalǵany belgili. Basshy aýyssa bir baǵdar shyǵa kelip, muǵalim men oqýshyny áýre sarsańǵa salady. Osy júıesizdikke endi tyıym bolatyn shyǵar?..

Álemdik bilim keńistigine kiremiz, on eki jyldyqqa pálen jyly ótemiz degen alyp ushqan basy bar, aıaǵy naqtylanbaǵan, ǵylymı negizi kem, biraq qyrýar qarjy qarastyrylǵan, ushtyǵyna jetpegen aqparat-reformalar álgi ala-qulalyqqa ákelip uryndyryp, sonyń zardabynan qutyla almaı kelemiz.

Bul aradaǵy bizdiń aıtpaǵymyz mynaý edi: memlekettik orta bilim men joǵary bilimdi bylaı qoıǵanda aqyly mektepter degen shyqty. Oǵan myń emes, birneshe mıllıondap aqsha tóleıdi. Shydaǵandar ul-qyzyn oqytyp jatyr. Ondaı bilim beretin mekemelerde daıyndyq synybyna 5,6 mln teńge, 3-5-synyp oqýshylary úshin 9,7 mln teńge, 10-11-synyptar úshin 12,6 mln teńge tóleıdi eken. Árıne, osynsha qarjy tólegen jerde bilim sapasy da, oqýshylarǵa jasaıtyn jaǵdaı da erekshe bolatyny málim. Sondaı aqsha jumsaǵan oqýshylardyń bári shetinen júzden júırik pe eken?

Qazir baı men kedeı degendi, az qazaqty odan da basqa toptarǵa bólip júrgenimiz de aqıqat. Iá, baı-baǵylan balalary qysylmaı oqıdy, al qaltasy tesik, aılyǵy shaılyǵyna jetpeı jatqan kedeı top jáýdir kózderi qaıtpek? Olardyń ishinde de talanttar, topty jarǵan myqtylar joq deı alamyz ba? Árıne, bar. Qııandardaǵy aýyldarda da. Umtylady. Ata-anasynyń qoly qysqa, sodan shetke shyǵyp qala beredi. Jalpy, naryqtyń zamany osylaı eken dep urpaqty bulaı bólý, túptiń-túbinde qıyndyq týǵyzýy múmkin. Baı balasy men kedeı balasy alakózdespeı tura ma? Bul da oılanatyn suraq.

Eger jaratylysymyzdan naryq boıynsha ómir súrip jatsaq, sóz basqa. Naryqty jalaýlatyp keshe bir sapta júrgen bir shoǵyr aldyńǵy tolqynnyń aıaq astynan bólektenip ketýi, olardyń urpaqtarynyń tasyp, shalqyp ómir súrýi jurtshylyqty oılandyra bastady. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev eldiń baılyǵy qansha adamnyń qolynda ekenin ashyp aıtty. Olardy jaǵalaǵandardyń da barmaǵy bir ilim maıǵa iline ketkeni haq.

Jasyratyny joq, qazir memlekettik mektepterdiń mártebesi onsha emes. Sebebi olardan jaýapkershilikti talap etý jaǵy kemshin sııaqty. Kóp jaǵdaıda ózderimen ózderi qalyp qoıǵandaı. Buryn Ulttyq biryńǵaı testiniń qorytyndysy bilim uıalaryn qamshylap qana qoımaıtyn, talap etetin. Sol UBT bilimniń kórsetkishi edi, ony da túrli baǵyttardy alǵa tartyp qojyratyp jibergendeımiz. Buryn mektep qana emes, aýdan, oblys UBT kórsetkishi bo­ıynsha da jumystary baǵalanyp jatatyn. Sol bilim synaǵynan «Altyn belgige» usynylǵandar ótpeı qalyp jatatyn. Osy kúnderi mektep ujymdary birli-jarym emes, ondaǵan túlekke «Altyn belgi» berip áspetteıdi. Biraq olardyń bári birdeı UBT-dan attaı shaýyp ótpeı qalyp jatatyny jáne bar. Alda bir-eki aıdan keıin oqý jyly aıaqtalady. Onyń nátıjesi qalaı bolady, «Altyn belgige» qansha oqýshy usynyldy, olardyń UBT-dan súrinbeı ótkenderi men súringenderi týraly derek sarapqa salynyp, aqıqat pen jasandylyq aıqyndala ma? Álde jyldaǵydaı sen tımeseń men tımemen tyndym bola ma?

Túıin sózdegi túıin, bar balaǵa arnalǵan memlekettik, áspettegen jeke mektepterdegi, shaǵyn toptarǵa arnalǵan ortalyqtardaǵy bilim sapasyn, basshylarynyń iskerligin (jeti jyl bolypty dep aýystyra salýdy ádetke aınaldyrmaı, myqtyny osal jerge jiberý), aılyqtary kóbeıgen muǵalimderdiń is-tájirıbesin tarazy basynda teńshep, qosaq arasynda júrgenderdi shynaıy synaqta anyqtamaý kerek. Basty másele, el bıýdjetinen mol qarjy alyp otyrǵan memlekettik mekteptiń jaýapkershiligin kótermeı, kósegeniń kóterilýi ekitalaı.