О́neri ómirine aınalǵan

Al teatr ártisteri, zamandas úzeńgi­les­teri, zııaly qaýym, shákirtteri men qala turǵyndary men kesh qo­naq­tary boldy. Jańa ınnovasııalyq janrdaǵy keshte shapan jabylyp, at mingizilgen joq, mınıstrlerdiń maq­taý haty men ákimderdiń quttyqtaýy da oqylmady. Kesh tizginin qolyna alyp, basty keıipker men kórermenniń orta­syndaǵy ashyq suhbatty júrgizgen M.Áýe­zov atyndaǵy Ulttyq teatrdyń dırektory Erkin Jýasbektiń aıtýynsha, búgin­gi ınteraktıvti spektakl keshegi sahna óneriniń arǵy tegi sanalatyn sal-seri­lerden qalǵan úrdis – alqa-qotan oty­ryp áńgime aıtý, syrlasý, kókeıdegi su­raq­­ty ortaǵa salyp, baıypty jaýap alý. Bul – 85-tiń seńgirine kóterilgen sahna sańlaǵynyń halqyna esep berýi. «Qazaqstan» ulttyq arnasy arqyly búkil respýblıka halqyna tikeleı efırde tara­tylǵan keshte akterdiń ónerin qurmet tuta­tyn eldiń túkpir-túkpirindegi súıikti kórer­meni onlaın baılanysqa shyǵyp, sahna­ny ashyq suhbat alańyna aınaldyrdy.

Keshke kelgen qonaqtar teatr mu­ra­­jaı qory uıymdastyrǵan «Taǵ­dyry – óner ta­rıhy» atty A.Áshimov shyǵar­ma­shy­ly­ǵyna arnalǵan kórmeni tamashalady. Kórmege teatr korıfeıiniń jeke qory­nan sahnalyq kostıýmderi, estelik sýret­te­ri, kitaptary, qujattary, nagradala­ry qamtylǵan 200-ge jýyq eksponat qoıylǵan.

Interaktıvti qoıylym kirispesi akter­diń ulttyq ónerdiń ordasy – akademııalyq teatrǵa kelgen alǵashqy jyldary, alǵash­qy róli, ónerde júrip bastan keshken qıyndyǵy týraly áńgimeden bastaldy. Tunjyrap, oıǵa shomǵandaı otyryp, qabaǵyn kenet jazyp, halyq ártisi  osydan alpys jyl buryn oınaǵan Kebektiń Eńlikke qarata aıtatyn ánin shyrqaı jóneldi. Qyr astynda qalǵan jastyq shaǵy Kebektiń jigerli obrazymen qaıta oralǵandaı qanattanyp, qomdanyp, naqty bir adamǵa qarata aıtpasa, som beıneniń surqy qashatyndaı, eki kózin el arasynda otyrǵan kózkórgeni Núketaı Myshbaevadan aýdarmaıdy. Jarasymdy. Al jas akterge sahna ónerine joldama bergen eń alǵashqy róli – «Abaı» tragedııasyndaǵy Aıdardyń beınesi. Osy kúnge deıin ystyq kórinetin osy rólin ol jıyrma jyldan asa oınaǵan eken.

Asanáli Áshimov – ustazdan joly bol­ǵan adam. Uly ustazy Asqar Toqpanov óner álemine alyp kelse, 1961 jyly oqýyn bitirgen soń kınostýdııada jumys istegen jyldary Sháken Aımanovtaı tulǵanyń taǵylymyn aldy. 1964 jyly M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatryna kelgende qazaq kásibı teatr óneriniń irgetasyn qalaǵan Serke Qojamqulov, Elýbaı О́mirzaqov, Qalıbek Qýanyshbaev syndy qaıtalanbas ǵajaıyp daryn ıelerinen ónege alyp, uly dástúrdi jańǵyrta jalǵastyrý baqytyna ıe boldy. Kópqyrly talant ıesi Asanáli Áshimov qazaq teatry men kınosynda epıkalyq romantıkadan bastap qatań realızm, dramalyq tragedııa, ádebıettik sarkazmge deıin tulǵalanǵan keıipkerlerdiń tutas galereıasyn jasady.

«Keıingi jas akterler kórmedi ǵoı, al men Qallekıdiń Mylqaýyn osy kúnge deıin umyta almaımyn. Bir sózi joq. Alǵash osy Mylqaýdyń róli Rahmetolla Sálmenovke berilgen eken. Ol «bir sózi joq» dep ssenarııdi laqtyryp tastapty. Qallekı qaǵyp alǵan. Mine, sol Myl­qaý­dy kórdim. Qallekıdiń Aqan men Aqtotynyń qasiretin túsinetini sondaı, bas barmaǵyn tistep «a-a-a» dep sahnada bes mınýttaı teńselip turǵanda, janynda júrgen biz onyń kózine qaraýǵa qorqatyn edik. Mylqaýdyń qalaı qaıǵy jutatynyn Qallekı qyp-qyzyl bolyp ketetin kózimen kórsetedi. Zalda jylamaǵan adam qalmaıdy. Mine, sheberlik. Sahna – shyn­dyqtyń orny. Men eshqandaı bilimi joq, biraq ulttyq minez ben qasıetke júginetin osylardyń kózin kórip, tárbıe­sin aldym. О́nerdi qurmetteıtin talant sahnada ótirik oınamaıdy. Biz biletin korıfeılerdiń bári de ónerdiń fınalyna shyqqandar,  al fınalǵa shyqqan uly akterdiń bári de taza adamdar edi. Sahna adamdy tazartady. Búginde jaqsy akterler joq emes. Biraq olarǵa Aımanov kerek, Qojyqov, Mámbetov kerek, qysqasy, suńǵyla rejısser, sapaly rejıssýra kerek. Akterdiń talanty tek sonda ǵana jarqyraıdy. Oshaqtyń úsh butyndaı – rejısser – drama­týrg – akter til tabyssa, naǵyz óner týady».

«Qazir deńgeıi tómendep ketti ǵoı, ar­zanqol serıaldarmen, kınonyń óner retindegi qunyn túsirip júrgender nemese fonogrammamen aıtatyn ánshiler, arzanqol ázilkeshter «biz óner adamdary» dep isinip-qabynyp suhbat berip jatady. Siz osylarǵa ne aıtar edińiz?», deıdi aqtaýlyq kórermen.

«Bul baıaǵydan kele jatqan belgili minez ǵoı. Sebebi aqsaqaldardyń ózinen keıingi jas býynnyń ónerin qabyldaı qoıýy qıyn. Jalpy, serıaldy óz basym óner dep eseptemeımin. Biz burynyraqta eki serııaly fılmdi úsh jyl túsirip áreń aıaqtap edik, qazir bir aptada eki se­rııa túsiredi. Haltýra osylaı paıda bolady. Munda obraz jasaý degen bol­maıdy, akterler tek mátin aıtyp bere­di. Qallekkıdiń Mylqaýy, Elaǵańnyń Amangeldisi, Seraǵańnyń Qońqaıy men Qarabaıy qazaq sahna óneriniń tarıhynda máńgi  qaldy. Akter sahnada júz ról oınaýy múmkin, tek bireýimen ǵana este qalady. M.Áýezov teatrynyń altyn ǵasyryn Á.Mámbetov jasady. Ol kezeńde M.Áýezov teatrynyń aty Odaqtaǵy tórt teatrdyń biri retinde maqtanyshpen atalatyn. On eki respýblıkanyń teatry arasyndaǵy básekede «Qan men ter» spektakli oza shaýyp, KSRO memlekettik syılyǵyn aldy. Qazaq teatry týraly synshylardyń, kórermenniń de baǵasy bıik boldy. Sondyqtan deńgeı degen dúnıeni tómenge túsirip jibermes úshin talǵammen jumys isteý kerek».

«Belgili aqyn Ospanhan Áýbákirovpen birge oqyǵan ekensiz, stýdenttik shaǵyńyz­dan qyzyqty estelik aıtsańyz», dep qıylady zaldan boı kórsetken arý qyz.

«Tutas qazaq teatr óneriniń áý­lıe­sindeı bolǵan Asqar Toqpanovty suń­ǵyla ma dersiń. Talaı talantty jazbaı tanydy. Aýylsharýashylyq ınstıtýtyna oqımyn dep kelgenimde «qazaqtyń aýyl sharýashylyǵynda bir agronom kem bolar, biraq sen akter bolýyń kerek, da­ıyndalyp maǵan kel», dedi. «О́nerge kelý úshin talant kerek qoı» dep edim, Asqar aǵamyz tyńdamady da. Sóıtip komıssııada synaq qabyldap otyrǵan Ahmet Jubanov pen Beken Jylysbaevtyń súıemeldep, senim artýymen oqýǵa qabyldandym. Otyz bes bala oqýǵa qabyldandyq, men kan­dıdat bolyp tústim. Otyz bes baladan toǵyz bala oqýdy támamdap shyqtyq. Kýrsymyzdan qazaqtyń úsh myqty jazýshysy shyqty: ekinshi kýrstan shyǵyp ketken Saıyn Muratbekov, Ospanhan Áýbákirov, Esenjol Dombaev. Jas kúnińde kimdi kórseń bári dos qoı, biraq Ospanhan ekeýmiz shyn jaqyn dostar boldyq. Ol kezde konservatorııanyń qabyrǵa gazetin shyǵaramyz. Uzyndyǵy – 7 metr. Myna paradoksty qarańyz, men – bas redaktormyn, Saıyn men Ospanhan – meniń orynbasarlarym. Men A.Jubanovqa, E.Brýsılovskııge, Iý.Aravınge dostyq sharjdar salamyn, al Ospanhan epıgramma jazady. Gazetimizdiń ár sany óte qyzyqty shyǵatyn edi. Oqytýshylarymyz da, stýdentter de japyrylyp kelip, jabyla oqyp, qyzý talqylap jatady. Gazettiń arqasynda toqsan saıyn syıaqy alamyz. Asqar ustazymyz «senen akter shyqpaıdy», dep Ospanhanǵa jıi shúıiletin. Sóıtip bizdiń kýrs dıplomdyq jumysqa «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» spektaklin sahnaǵa daıyndady. Ospanhan – Jantyqtyń rólinde. Obaly ne kerek, Ospanhan marqum Jantyqty qatyryp oınap shyqty. Bes aldy. «Oınaımyz dep Jantyqty, qalmady ǵoı jan tipti. Ospan ártis bolmaıdy dep, keıbireýler tanytypty», degen jurt arasynda ilezde taraǵan ataqty ázil óleńi sonda shyqqan. Asekeń óte aqyldy adam edi, stýdentiniń ózin syltyń jasaǵan syqaq óleńine rıza bolyp, keńk-keńk kúlip júretin. Mine, sol toǵyzdan búgin tórt halyq ártisi júrmiz: Sábıt Orazbaev, Beken Imahanov, Núketaı Myshbaeva jáne men teatr óneriniń arbasyn áli súırep kelemiz.

«Men psıhoanalıtıkpin ǵoı, adamnyń qýanǵan, muńaıǵan sátin ózimizshe zerde­leımiz. Osy uzaq jasap kele jatqan jarqyn ómirińizdegi eń baqytty jáne eń baqytsyz sátterińiz týraly aıtyp berseńiz», deıdi Anna Qudııarova hanym.

«Adam bolyp jaratylǵannan keıin onyń ómirinde qýanysh ta bolady, eńse basatyn qaıǵy da kezdesedi. Joqshylyqty da, toqshylyqty da kóredi. Basynan san túrli qıyndyqtar ótedi. Biraq sonyń bárine fılosofııalyq turǵydan qaraýdy úırený kerek. Taǵdyr. Adam tek kónedi. Basqa amaly joq. Qazir aıtsań, kóp adam senbeıdi, tórt jasymyzdan kolhozdyń jumysyna jegildik. Qıyndyqty bala kúnimizden bastap kórip óskennen keıin bolar, kóp dúnıege baıyppen qaraımyn. Meniń bir ustazym aıtatyn edi: «adamnyń artynda qorǵasyn bolýy kerek», dep. Bul ne degen sóz? Kishkentaı ǵana jetistikti kótere almaı, iship ketip, ushyp ketkender kóp. Ásirese jany názik jaratylatyn óner adamdarynyń arasynda ómirin qasiretti aıaqtaǵandar jetip artylady. Jetistikke jettiń be – ustap qal. Taǵy da keledi. Sebebi jaqsylyqta da, qýanyshta da shek joq. Senen de uly adam ótken, senen de uly adam keledi. Bul máselege osylaı qaraý kerek».

Asanáli Áshimov halyqqa tanymal etken, halyqaralyq dárejede abyroıǵa bólegen «Qyz Jibek», «Transsibir ekspresi», «Atamannyń aqyry» fılm­deri týraly da buryn beımálim bolyp kelgen syrdyń betin ashyp, belgili týyndylar tóńireginde tushymdy oı tolǵady. Fılmdegi úzeńgiles serikterin saǵynyshpen eske aldy. «Qyz Jibek» fılminde shyrqalatyn asqaq ánderdi sahnada oryndap shyqqan Almas Shaıah­metov, Mádına Kelgenbaı, Asan Má­jıttiń ónerin jyly qabyldap, jas býyn ártisterge ánniń ishki maqsatyn túsindirip, Bekejannyń arııasyn Asanmen birge qaıyra áýeletip, zamana kóshine úzilmeı jalǵasyp, jańasha órleý tapqan ónerdegi sabaqtastyqtyń jan tebirenter jarasymdy úlgisin kórsetti.

О́nerdiń eren tulǵasymen eki saǵatqa jýyq erkin suhbat qurǵan kórermen ınteraktıvti keshten erekshe áser alyp, «tarlannyń toqsan jyldyq toıynda teatr tórinen kórýge jazsyn», degen tileýles kóńilmen tarqasty.

ALMATY