Tarıh • 11 Mamyr, 2022

El qorǵany

95 ret kórsetildi

Qazaq ǵalymy Shoqan Ýálıhanov: «Abylaı zamany – qazaq batyrlarynyń dáýiri» degen eken. О́ıtkeni bul ýaqyt oırattar men qazaqtardyń surapyl shaıqastaryna toly kezeń boldy. Osy bir almaǵaıyp tusta, nebir el qorǵany batyrlar týdy. Sonyń biri – Mashan batyr Aryqbaıuly. Bul batyrdyń atategi – Orta júz – kereı, sonyń ishinde Abaq taıpasynan. Qoldaǵy shejire – derekke júginsek, Mashan batyr Abaq odaǵyna birikken on eki atanyń biri – molqy rýynyń uranyna aınalǵan tulǵa.

Batyrdyń ómir súrgen ke­zeńi jáne joryq joldaryna toqtalar bolsaq, shejireshi Baıahmet Jumabaıuly jáne kónekóz qarııalar Sultan Toǵyzuly, Qumarhan Qajybalauly, Rápǵat Nyǵmetulynyń estelikterinde Mashan batyr shamamen 1690-1760 jyldar arasynda ǵumyr keshken delinse, professor Tileýberdi Sıdýldınniń 2019 jyly Almatyda jaryq kórgen «О́mirim meniń» atty kitabynda batyr 1692 jyly týyp, 1762 jyly ómirden ótkeni jaıly naqty málimet keltiripti. Sol sııaqty Shyńjan – altaılyq belgili ólketanýshy hám rýlyq geneologııa túzýdiń mamany Qaharman Qomanuly, Mashan batyr shamamen 1692-1760 jyldary ómir súrgen deıdi.

Batyrdyń joryq joldary men erlik isteri jaıly aıtar bolsaq, onyń ómir súrgen kezeńi oırat pen qazaq qaqtyǵysyna toly jyldarǵa tuspa-tus keledi. Tanymal tarıhshy Tursynhan Zákenuly oırattardyń qazaq jerine shabýylyn tórt kezeńge bólip qaraıdy:

Birinshisi, Batyr qontaıshy bastaǵan 1635-1653 jyldary úsh dúrkin (1635, 1945, 1952 j.j);

Ekinshisi, Galdan boshyqty tusynda 1681-1683 jyldary úsh dúrkin (1681, 1682, 1683 j.j);

Úshinshisi, Syban Rabdannyń zamany 1698-1728 jyldar alty dúrkin (1698, 1711, 1712, 1718, 1723, 1725 j.j),

Tórtinshisi, Galdan Seren kezi 1727-1745 jyldary úsh dúrkin (1739, 1741, 1742 j.j.) shaıqas bolǵan.

Sonyń ishinde 1723 jyldyń kókteminen 1728 jyldyń jazyna deıin jalǵasqan «Aqtaban shubyryndy» aqtańdaǵy bes jylǵa sozylsa, osy jyldary oırattan bas saýǵalaǵan qazaqtar Syr boıyna oıys­qany baıqalady. Osy jerde az ǵana tynyshtyq taýyp,
es jıǵan soń jaýǵa qarsy soq­qy be­rýdiń áreketteri jasalady. Atap aıtqanda, 1724 jylǵy Túrkistandy qorǵaý, 1725 jylǵy Alakól shaıqasy, 1728 jylǵy Shubarteńiz maıdany, 1729 jylǵy Itishpes kóli mańynda ótken Bulanty qyrǵyny, 1735 jyldardaǵy Shaǵan, 1755 jyly ótken 80 kún Shorǵa joryǵy t.b. bul maıdandar oırat-qazaq arasyndaǵy iri qaqtyǵystar esebinde tarıhta tańbalanǵan.

Joǵarydaǵy iri-iri shaıqas­tardy bilmeı, biz qazaq batyr­larynyń joryq joldary men erlik isterin baǵamdaı almaımyz. Mysaly, Mashan batyr osy soǵystardyń qaısysyna qatysa aldy, qandaı erlik kórsetti degenge kelsek, orys tarıhshysy V.A.Moıseevtiń jazbasynda: «1731 jyly orta júzdiń tulǵalary oıratqa qarsy eń aýqymdy maıdan ashýdy josparlady. Sóıtip, olar 1731 jyldyń qysynda orta júzdiń ortasyna baryp kelgen bashqurt Taqmas Ábilqaıyr hannyń ordasynda jatqan A.I.Tevkelevke kórgen-bilgenin baıandaǵan qujat saqtalǵan. Osy baıanhatta: «Qontaıshyǵa qarsy shabýylǵa ótý úshin Baraq sultan alty myń jasaq jınady. Bul qosynǵa jalyndaǵan jas batyrlar Jánibek, Mashan ekeýi óz qosynyn bastap kelip qosyldy» dese (AVPR, f. Zıýn­gorskıe dela, op. 113/1. 1733 gg., d.1, l.57-57 ob), ekinshi derek – Reseıdiń Syrtqy saıasat bólimi muraǵatynda: «O prıezde v kırgıs-kaısaskıe ordy kontaıshınskıh kalmykov v pıatnadsatı tysıachah o napadenıı na kaısaskıe ordy vladenııa Ývak-Gıreıa, Abýlmambet ı Barak-saltanov ı kotorye kochevalı okolo Irtyshý ı Ishımý rek» degen sóz bar.

Sondaı-aq joǵaryda aty atalyp, túsi tústelgen shaıqastarǵa Mashan batyr qatysqany jaı­ly mońǵolııalyq ǵalym-ta­rıhshy Sultan Táýkeıuly óziniń eńbekterinde atap ótse, Shyńjan-Altaı ólkesine tanymal shejireshi, mashantanýshy Baıahmet Jumabaıuly: «О́z basym tarıhı tulǵa Mashan batyr jóninde 1990 jyldardan bastap kóp materıal jınadym. Sol materıaldarǵa súıene kele, Mashan batyrdyń ómiri men erligi jóninde qarııalardan estigen talaı derekti dú­nıeler meniń jeke arhıvimde bar. Osylardyń ishinde Mashan batyr jońǵarlarǵa qarsy júrgizgen shaıqastardyń birinde Ǵaldan Rabdannyń (Ǵaldan dep te aıtylady) basyn alyp, aty shyqqany jaıly kóp aıtyldy» deıdi («Jeti jurt» gazeti, №12, 25 maýsym, 2021 j).

Bul jerde taǵy bir este bolarlyq derek, shejiretanýshy Qaharman Qomanulynyń aıtýynsha, Mashan batyr ejelgi kóshpendilerdiń soǵys aılasyn jetik meńgergen adam eken. Ási­rese tabıǵat túzilisi men jer jaǵdaıyn shaıqas barysynda jaqsy paıdalana bilgen. Sonyń ishinde «Jalǵan taısaý», «Qaqpan bastyrý» «Qoralap soǵý», «Shyrǵalaý», «Mazalaý», «Úsh toǵys», «Qasha urys salý», «Eki asha soǵysy», «Júre soǵys», «Jekpe-jek soǵys», «Úlkár járik soǵysy», «Oshaq soǵysy», «Qoıan-qoltyq soǵys», «Aı qoralandy soǵys», «Qoıan qashty jasaý», «Shubyrtpaly soǵys», «Alaman soǵys», «Doda soǵys», «Quıryq jeý soǵysy», «Ury soǵys» qatarly qazaqtyń burynǵy jaýyngerlik ónerin jaqsy bilgen deıdi kónekózder.

Osy oraıda Mashan batyr­dyń joryq isterine qatysty el aýzynda saqtalǵan keıbir kóshpendilerdiń ejelgi soǵys ónerine qatysty áskerı-tak­tıkalyq hám jaýyngerlik áreketi jaıly aıtar bolsaq:

Tútin salý tásili: Shejireshi Qaharman Qomanulynyń bizge bergen aqparynda: – 1730 jyl­dary Esil boıynda ótken bir retki shaıqasta, – deıdi. – Ma­shan batyr bir top sarbazymen jaýdyń qorshaýynda qalyp qoıady. Adamy kóp qalmaqtar az qazaqty qursaýlap qolǵa túsirmek bolady. Osyndaı qıyn-qystaý kezde Mashan batyr aıla taýyp, dereý darııany boılaı ósken qalyń qamysqa órt qoıdyrady da, az ǵana jasaǵyn bıik qabaqtyń astyna jasyryp, ózi tory qasqa tulparyn minip alyp jaýdy ózine shyrǵalap shaqyrady. Batyrdyń astyndaǵy ataqty tulparyn biletin qalmaqtar bir-birine ese bermeı, tulpardy alý úshin japa-tarmaǵaı óńmeń­deı umtylady. Osy sátti paıda­lanǵan batyr jaý­dy shyrǵa­lap mań dalaǵa qaraı tartady. Tulparǵa qunyqqan jaý batyr­dyń izine túsken kezde, jar astyn­daǵy jasaq darııany jıekteı yǵyp, qoıý tútindi paıdala­nyp qorshaýdan qutylady. Er­­teńin­de ýaǵdalasqan jerge jı­nalǵan qazaq qosyny qal­maq­­tarǵa tutqıyldan qarsy shaý­bylǵa ótip jaýdyń betin qaıtarady.

Aı qoralaý ádisi: Sol sııaq­ty Mashan batyrdyń basqa­rýymen taǵy bir tosqaýyl shaı­qas­ta qazaq qoly aılaly is qylyp, jaýdy jeńedi. Aýyzeki derekte aıtylǵandaı, qalyń qoldyń aldynda kele jatqan qalmaqtyń jortýyl jasaǵyna tospada turǵan qazaq sarbazdary Mashannyń nusqaýymen aı qoralaý tásilin paıdalanyp, soqqy jasaıdy. Ol úshin eń áýeli, júırik jylqy mingen torýylshylar jaýdyń kózine túsip, mazalaıdy da, bytyraı qashady. Qysqasy, jaýdyń jortýyl basy sherigin shyrǵalap áke­lip, jazyq alańǵa alyp shyǵa­dy. Jazyq jerde shyrǵa bar dep kúdiktenbegen qalmaqtar ań­daýsyzda, qoralanǵan aı sııaq­ty or qazyp jasyrynǵan mergen­derdiń tosqaýylyna tap bolady.

Mashan batyrdyń basqalar­dan taǵy bir artyqshylyǵy – soǵys tásiline júırik, suń­ǵylalyǵymen qatar, alysta kele jatqan jaýdyń dúbirin tyńdap, qansha sherik kele jatqanyn, olardyń qanshalyq qashyqtyqta ekenin ańǵara alatyn qasıeti bolypty. Osy qasıetin biletin qazaq qolbasshylary ony «Sáýegeı batyr» ataǵany jaıly aıtylady.

Onyń syrtynda Mashan ba­tyr eldiń ishinde únemi bolyp turatyn, jer daýy, je­sir daýy, basqa rýlarmen óris-qo­nys talasy sııaqty dú­nıe­­ler­di ádildigimen sheship otyr­ǵan. Shejireshi Qaharman Qo­manulynyń jazbasynda Mashan ata el ishindegi ury-qary, buzaqylardy qatań jazalaıtyn, sol sebepti ony qaraýyndaǵy barlyq buqara qadir tutyp, batyrdyń ıgi isteri men kemel amalyn este qaldyrý maqsatynda, Molqy atanyń ur­paǵy ózderine Altaıǵa aýǵanǵa deıin 30 jyl qonys bolǵan qazirgi Abaı oblysy jerindegi taýdy batyrdyń qurmetine «Mashan taý» dep ataǵany jaıly aıtady.

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar