Saıası reformalar el kókjıeginiń keńeıýine bastaıdy

Ǵylymı-zertteý uıymdary men áleýmettaný, onymen sabaq­tas qoǵamdyq ǵylymdar salasy­nyń jetekshi sarapshylary konstı­týsııalyq reformalar kezeńine daıyndyq barysyna, Jańa Qazaq­stannyń qoǵam aldynda turǵan jańa mindetterdi sheshýdegi basym­dyqtaryna toqtaldy.

Konferensııany alǵysózi­men ashqan Qazaqstan áleýmettaný­shylary qaýymdastyǵynyń vıse-prezıdenti, Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń bas dırektory, akademık Serik Seıdýmanov qurylǵanyna 20 jyl tolyp otyrǵan qaýymdastyqtyń maqsat-mindetterine toqtaldy.

«Memleket basshysy usyn­ǵan Jańa Qazaqstannyń tujyrym­damasy qoǵamnyń qaı salasynda bolsyn qyzý talqylanýda. Maqsatqa jetýdiń saıası-quqyqtyq negizi – konstıtýsııalyq reformalar bolyp tabylady, al oǵan halyq­tyń erik bildirýiniń nátı­jesi jalpyulttyq referendýmnan kórinis tabatyny sózsiz. Bul oqıǵa elimizde jańa «saıa­sı maýsym» ashyp qana qoımaı, qazir­gi memlekettiligimizdiń jańa kók­jıe­gine aınalady dep sanaımyn. Halyq qańtar oqıǵasynan keıin bılikke úlken úmitpen qarap otyr. Osy oraıda qoǵam shynaıy jańa demokratııalyq júıege daıyn bola otyryp, saıası ózgeristerge atsalysady deýge negiz bar. Memleket basshysy usynǵan saıası reformalardy engizý úshin Ata Zańymyzdyń basym bóligine ózgeris kerek. Sarapshy­lar qaýymy osy qadamdardyń erekshelikterin, memlekettik ınstı­týttardyń odan ári damýynyń táýe­kelderi men múmkindikterin, búkil saıası landshaftaǵy ózgerister sul­basyn túsinip, talqylaýy da ma­ńyzdy», dedi S.Seıdýmanov.

Qazaqstannyń áleýmettaný­shylaryn arnaıy quttyqtap, hat joldaǵan Prezıdent Ákimshi­­ligi basshysynyń orynbasary Aıda Balaeva Prezıdent Joldaýy qarqyndy áleýmettik-saıası óz­geristerge jol asha otyryp, áleý­met­tanýshylardy Jańa Qazaq­stan men Ekinshi Respýblıka­ny qurýdyń jasampazdyq prosesine belsendi qatysýǵa sha­qy­ratyn­dyǵyn málimdedi. Qazaq­stan áleý­mettanýshylary qaýym­das­tyǵynyń prezıdenti, Qazaqstannyń Cheh Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Marat Tájın elimiz úshin syndarly kezeńde naqty usynystar ázirleýdiń mańyz­dylyǵyn atap ótti.

Jıyn barysynda sarapshylar búgingi qoǵamdaǵy ahýal, áleýmettik-saıası kóńil kúı barysyna saraptama jasaı otyryp, dál qazirgi jaǵdaıda el damýynda eskeretin mańyzdy jaıttardy saralady. Máselen, professor Mánsııa Sadyrova qoǵamdaǵy jastardyń belsendiligine qatysty máseleni kóterdi. Sonymen birge áleýmettik saıa­satta eńbek naryǵyndaǵy sura­nys pen kadrlar arasyndaǵy úıle­simge mán berý kerektigin alǵa tart­qan sarapshy aldaǵy bes jyl­dyqtaǵy eńbek naryǵynyń talaptaryn eskere otyryp, tehnokrat, kásibı, sapaly mamandar daıarlaý isine kóńil bólýdiń álemdik báse­kelestikke jol ashatyndyǵyna toq­taldy. Tulǵanyń jaýapkershiligi, belsen­diligi, materıaldyq jaǵdaıy­na jaýapty bola bilýi sııaqty fak­tor­lardy tilge tıek etken sarap­shy: «Jańa ǵasyr emosııamen emes, rasıo­naldyq talaptarmen ómir súrý­di qajet etedi. Zamannan kere­gin alý, táýekelge bel býý, til úı­rený, IT tehnologııalardy meńge­rý, eńbekqor bolý búgingi jas maman­ǵa asa qajet», dedi. Osy oraıda ashyq­tyq, qoǵamǵa beıimdilik, otan­súı­g­ishtik, rýhanı damýdy áleý­met­tik-ekonomıkalyq damýdyń bir bólshegi retinde qarastyrǵan M.Sadyrova qańtar oqıǵasynyń sebep-saldaryn, áleýmettik qun­dy­lyqtardyń strategııalyq ba­sym­dyqtardy júzege asyrýdaǵy ǵylymı negizderin atap ótti.

Qoǵamdaǵy belsendilik máse­le­sine mán bergen sarapshylar res­pýblıka turǵyndarynyń refe­rendýmǵa qatysý týraly ahýalyna nazar aýdardy. Qazirgi kezde halyqtyń qoǵamdaǵy ózgeristerge qyzyǵýshylyǵy artyp keledi. Ins­tıtýttyń qoǵamdyq pikirdi zertteý ortalyǵynyń jetekshisi Gúljan Álimbekovanyń aıtýynsha, bul tusta aqparattandyrý jumysyna kóp kóńil bólgen jón.

Jurtshylyqty qajetti deń­geıde aqparattandyrý máse­lesin quptaǵan Májilistiń depýtaty Aıgúl Quspan: «Qarapaıym jurtshylyq kúndelikti tynys-tirshiligimen júrip, referendýmdy jetkilikti túsine bermeýi de múmkin. Sondyqtan jumys toby túsindirý jumystaryn júrgizip, elimizdiń damýyna baǵyttalǵan strategııanyń mánin jetkizýge kúsh salýda. Búginde qalyń kópshiliktiń áleýmettik jelilerdegi qarjy pıra­mı­dalary, tekserilmegen aqpa­rat­tarǵa senip qalatyn jaǵdaılary jıi kezdesedi. Ol úshin aqparattandyrý jumystarymen qatar óńirlerde júzege asyp jatqan baǵdarlama­lar barysyn da túsindirý mańyzdy», dedi. Aýyl turǵyndarynyń jaǵ­daıy, jas mamandardy aýylǵa tartý máselesi týraly kózqarasyn bildir­gen A.Quspan bul baǵytta kásibı sarapshylardyń pikirine qulaq asý qajet ekenin alǵa tartty.

Májilis depýtaty Aıdos Sarym­nyń aıtýynsha, búginde qoǵam úl­ken ózgeristerdi bastan ótkerýde. «Árıne, Jańa Qazaqstanǵa qadam bas­qan tusta aıtylatyn syn kóp. Degenmen referendým saıası qury­lys­tyń ózgerýimen, áleýmettik-eko­no­mıkalyq baǵdarlamalardyń ilgerileýimen baılanysty. Osy oraıda mindetti zańdardan bólek Áleýmettik kodeks qabyldanady», dep atap ótti depýtat. Jıynda bilikti mamandar, demografııalyq ahýal, jastardyń bolashaǵy týraly oıyn ashyq bildirgen sarapshy: «Búgingi jaǵdaıymyzdy barlaı qaraǵanda keleshektiń jaǵdaıyn jasaýǵa, ulttyq ıdeologııaǵa mán berýdiń keleshegi zor», dedi.

Qoǵamdaǵy ahýal jaıyn sóz et­kende ınstıtýttyń bas ǵyly­mı qyz­metkeri, fılosofııa ǵylym­dary­nyń doktory Elena Býrova búgingi qazaqstandyq mentalıtet, etnorasıonaldy qurylym barysyna toqtaldy. Osy oraıda professor búgingi qundylyqtar tóńireginde oı qozǵap, qoǵamnyń ózgeriske daıyndyǵy, bolashaqtan ne kútetindigine baılanysty derektermen bólisti. Qoǵamda jeke bastyń qamyna basa mán beriletindigi, azamat­tyq belsendiliktiń tómen­digi, dinı kózqarastaǵy jáne din­ge senbeıtinder arasyndaǵy alshaq­tyq, olardyń qoǵamdyq múd­dege jumyla kirispeıtindigine qatysty jaıttardy negizge alyp, osy turǵy­da tereń zertteýlerdiń qajet­tigin alǵa tartty.

Elimizdiń, sondaı-aq Ortalyq Azııa elderindegi sońǵy ózgerister­ge jan-jaqty toqtalǵan Paperlab zert­teý ortalyǵynyń dırektory Serik Bısembaev Inglhart álem­­dik karta sıpattamasy bo­ıyn­sha qazaqstandyqtardy bárinen bu­ryn turmys-tirshilik qamy men qaýip­sizdik máselesi alańdatatynyn alǵa tartty. Osy oraıda sarapshy Qyrǵyzstan, О́zbekstan, Tájik­stanmen salystyra otyryp, eldegi áleýmettik-ekonomıkalyq ahýal, genderlik teńdik, demografııalyq kórsetkishterge, saıası belsendilikke toqtaldy. Sońǵy jyldarda Ortalyq Azııa elderinde beleń alǵan ksenofobııa, ajyrasý, zorlyq-zomby­lyq sııaqty kereǵar faktorlarǵa baı­lanysty salystyrmaly kórset­kishterdi usyndy. Onyń aıtýynsha, Qazaqstan qoǵamynda adam damýy­na keri áser etetin jaıttarmen kúres, kemshilikterge qatysty tıis­ti or­gandarǵa syn aıtý sııaqty qoǵam­dy demokratııalandyrýǵa baǵyt­talǵan órkenıetti qadamdar bar.

Jıyn barysynda Qazaqstan áleýmettanýshylary kásibı sarapshylar qoǵamdastyǵyn biriktire otyryp, ult múddesi jolynda sosıologııalyq bilimdi damytýmen qatar Jańa Qazaqstandaǵy reformalarǵa ǵylymı-taldaý jasap, qoǵamdastyqty kúsheıtýdiń mańyzyna mán berdi. Osy oraıda bul platformada 7 ulttyq áleý­mettik kongress, túrkitildes álem áleý­mettanýshylarynyń eki kon­gresi, el damýynyń áleýmettik-saıası jáne halyqaralyq kún tárti­bine arnalǵan onnan astam halyq­aralyq konferensııa josparlanyp otyr. Jıynda qaýymdastyqtyń 20 jyldyǵyna oraı «Qazaqstan áleýmettanýy» ensıklopedııasynyń tanystyrylymy ótti.

ALMATY