Úkimet • 22 Mamyr, 2022

Jastardyń jaǵdaıy alańdatady

35 ret kórsetildi

Senatta «Jańa Qazaqstan: jastar jáne jańǵyrý» taqyrybyna arnalǵan parlamenttik tyńdaý ótti. Is-sharaǵa qatysýshylar elimizdiń jastar saıasaty máselelerin jan-jaqty talqylady.

Senat Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev jıynda jastardyń jańǵyrtýdyń basty qozǵaýshysy, el Prezıdenti usynǵan Jańa Qazaqstan tujyrymdamasynyń jańarý kózi bolyp sanalatynyn atap ótti. Tóraǵa qańtar oqıǵasy qazirgi jastar saıasatyn túbegeıli qaıta qaraýdy talap etkenin jetkizdi.

«Qasiretti qańtar oqıǵasy jaǵdaıy tómen jastardyń problemasy qansha­lyqty ózekti ekenin kórsetip berdi. Sol kezde kóshege shyqqan jastardyń kóbiniń sapaly bilimi, turaqty jumysy jáne tabysy bolmaǵany belgili. Osyndaı jastarymyzdy ártúrli destrýktıvti kúshterdiń qanshalyqty ońaı paıdalanyp kete alatynyn da kórdik. Bul biz úshin eń mańyzdy sabaq boldy jáne jalpyulttyq kún tártibiniń negizgi basymdyǵyna aınaldy», dedi Máýlen Áshimbaev.

Senat Tóraǵasy shuǵyl, júıeli jáne keshendi sheshimderdi talap etetin birqatar ótkir áleýmettik-ekonomıkalyq problemaǵa toqtaldy. Birinshi kezekte sapaly bilimge qol jetkizý máselesine nazar aýdardy. Onyń aıtýynsha, qalalyq jáne aýyldyq mektepterdegi bilim sapasy arasyndaǵy alshaqtyq máselesi belgili. Muny UBT nátıjeleri kórsetip otyr.

«Pandemııa kezinde ınternetke qol jetkizý qala men aýylda birkelki bolǵan joq. Onyń saldary alshaqtyqtyń taǵy da ulǵaıýyna ákelip soqtyrdy. Al sapaly bilimniń teń dárejede qoljetimdi bolmaýy áleýmettik teńsizdiktiń eń basty sebepteriniń biri ekeni sózsiz», dedi Palata Tóraǵasy.

Máýlen Áshimbaev atap ótkendeı, jastardyń taǵy bir basty máselesi – jumyssyzdyq bolyp otyr. Jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqtyń resmı deńgeıi salystyrmaly túrde tómen, biraq táýelsiz uıymdardyń balama zertteýleri basqa málimetterdi kórsetedi.

«Táýelsiz uıymdardyń saýaldamalaryna sáıkes, 25-29 jas aralyǵyndaǵy topta respondentterdiń shamamen 12 paıyzy áli turaqty jumys istemegen. Joǵary bilim týraly dıplomy bar qazaqstandyq jastardyń 40 paıyzdan astamy mamandyǵy boıynsha jumys istemeıdi. Osyǵan baılanysty jumys oryndaryn qurýǵa jáne jastar praktıkasyna baǵyttalatyn bıýdjet qarajatyn paıdalanýdyń tıimdiligine qatysty máseleler týyndaıdy», dedi Máýlen Áshimbaev.

Senat Tóraǵasy sondaı-aq jastar kásipkerligin qoldaý jóninde naqty ári pármendi saıasat joq ekenin málimdedi.

«Jastar óz bıznesin ashýdan bas tartýdyń sebepterin 32 paıyzdyq bastapqy kapıtaldyń joqtyǵyn jáne 18 paıyzdyq ózindik bıznesti qurý úshin bilimniń jetispeıtindigin aıtady. Osyǵan baılanysty kásipkerlikti qoldaý baǵdarlamalarynyń tıimdiligine qatysty máseleler týyndaıdy, olarǵa qomaqty bıýdjet qarajaty, onyń ishinde «Atameken» UKP jelisi boıynsha da baǵyttalady», dedi Máýlen Áshimbaev.

Parlamenttik tyńdaýǵa qatysýshylar jastar úshin mańyzdy máselelerdiń biri turǵyn úımen qamtamasyz etý ekenin atap ótti. Qazirgi ýaqytta jumys isteıtin jastarǵa jalǵa beriletin turǵyn úı berý baǵdarlamasy jumys isteıdi. Degenmen turǵyn úı máselesiniń ótkirligin eskere otyryp, bul sharalar jetkiliksiz ekenine nazar aýdardy. Osy turǵyda jastar saıasaty jastardyń naqty problemalary men qajettiliginen alshaq jatqanyn atap ótti.

«Memleket jastar saıasaty salasynda túrli baǵdarlamalar men jobalardy júzege asyrýda, alaıda oǵan jastardyń tartylý deńgeıi tómen. Kóbinese ol 10%-dan aspaıdy. Jastardyń respýblıkalyq jáne óńirlik jastar uıymdarynyń jumysyna qatysý deńgeıi de tómen», dedi Senat Tóraǵasy.

Is-shara barysynda jastardyń qundylyqtar júıesin qalyptastyrý máseleleri de kóterildi. Keltirilgen derekter boıynsha qazaqstandyq jas­tar negizinen dástúrli qundylyqtardy usta­nady. Al kásip, ózin-ózi taný, shyǵarma­shylyq jáne qoǵamdyq tanylý sııaqty jańǵyrý qundylyqtarynyń bizdiń jastar úshin asa mańyzy joq. Máýlen Áshimbaev osy mysaldardy keltire otyryp, otbasy men dostyqtyń dástúrli qundylyqtaryn saqtaý, sondaı-aq jastarǵa ınnovasııalyq ekonomıka qalyptastyrý úshin qajetti qundylyqtardy sińirý mańyzdy ekenin atap ótti.

Parlamenttik tyńdaý barysynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanov sóz sóılep, jastar saıasaty salasynda atqarylǵan jumystar, problemalar men olardyń sheshý joldary týraly aıtyp berdi.

Máselen, qazirgi tańda Qazaqstan halqynyń 20 paıyzyn jastar quraıdy. E.Toǵjanov Úkimet jastardyń jan-jaqty damýyna jaǵdaı jasaý boıynsha keshendi jumystardy iske asyryp jatqanyn jetkizdi. Osy maqsatta basty basymdyq jas urpaqtyń básekege qabiletti bolýyna jol ashatyn sapaly bilim berýge berilip otyr.

«Bıyldan bastap mektep pen ata-ananyń tárbıe prosesindegi ózara jaýapkershiligine arnalǵan «oqýshy – mektep – ata-ana» birlesken jumys formaty engizildi. Bul ata-analar qaýymdastyǵyn mekteptegi tárbıe isine kóptep tartýǵa baǵyttalǵan. Eńbekke baýlýdyń urpaq tárbıesindegi mańyzy zor ekeni belgili. Sondyqtan jańa oqý jylynda 1-synyptan bastap «Eńbekke baýlý» páni qaıta engiziledi. Joba retinde mektepter janynda jylyjaılar ashý qolǵa alynady. Búginniń ózinde mektepterdiń 7 paıyzynda osyndaı tájirıbe bar», dedi E.Toǵjanov.

Onyń aıtýynsha, alǵash ret bıyldan bastap mektepterde 7-synyptan bastap bolashaq mamandyqty tańdaýǵa baǵyttaıtyn «pedagog-kásiptik baǵdar berýshi» mamany engiziledi. Sondaı-aq Úkimet basshysynyń orynbasary qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy bilim sapasynyń alshaqtyǵyna toqtaldy. Mundaı keleńsizdikti joıý úshin mektep­terdi modernızasııalaý júrgizilip jatqan kóri­nedi. Keıingi eki jylda 2 myńnan asa aýyl mektebi jańǵyrǵan eken. Budan bólek, úzdik pedagogterdi óńirlerge tartý­ǵa arnalǵan arnaıy baǵdarlama ázirlenip jatyr.

«Elimizde 490 myńǵa jýyq jas kolledjderde bilim alady. Búginde olardyń 40 paıyzdan astamy aqyly negizde oqyp jatyr. 2025 jylǵa qaraı kezeń-kezeńimen jastarǵa tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý tolyǵymen tegin bolady. Bıyldyń ózinde osy maqsatta 45 myń qosymsha grant bólindi. Kolledjderdegi bilim berýdi eńbek naryǵyna beıimdeý úshin akademııalyq erkindik engizildi. Oqý baǵdarlamalary tolyǵymen jańartyldy.

Joǵary bilim salasynda básekege qabilettilikti arttyrý úshin álemdik úzdik ýnıversıtetter fılıaldaryn elimizde ashý qolǵa alyndy. Byltyr Almaty qalasynda brıtandyq De-Monfort ýnıversıtetiniń fılıaly quryldy. Jańa oqý jylynan bastap M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde Arızona ýnıversıtetimen birlesip maman daıarlaý jobasy iske qosylady. Bul jastarǵa shetelge shyqpastan, álemdik reıtıngte aldyńǵy qatarda turǵan ýnıversıtetterde bilim alýǵa, ata-analarǵa shyǵyndaryn aıtarlyqtaı únemdeýge múmkindik beredi», dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.

Jastardyń tegin negizde joǵary bilim alýyna múmkindik jasaý maqsatynda 2025 jylǵa qaraı memlekettik bilim granttaryn 50 paıyzǵa ulǵaıtý josparlanǵan. Osy ýaqytqa deıin stýdentter stıpendııasy jyl saıyn 20 paıyzǵa, al magıstranttar men doktoranttar stıpendııasy 15 paıyzǵa artady. Jataqhana tapshylyǵyn sheshý úshin keıingi 3 jylda 30 myń oryn berildi. Bıyl 10 myń oryndyq 31 jataqhana qurylysy aıaqtalmaq.

«Halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy aıasynda 4 jyl ishinde 160 myńnan asa jas azamat «Jastar praktıkasy», «Alǵashqy jumys orny» jobalarymen 400 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde grantpen qamtylatyn bolady. Ekinshiden, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes jastar praktıkasyna qatysý merzimi 6 aıdan 12 aıǵa deıin, al «Alǵashqy jumys orny» jobasyna qatysý merzimi 12 aıdan 18 aıǵa deıin uzartyldy. Sonymen qatar oǵan qatysatyndardyń sýbsıdııalanatyn jalaqy mólsheri 20-dan 30 aılyq eseptik kórsetkishke deıin ulǵaıtyldy», dedi E.Toǵjanov.

Sonymen qatar ol jastardyń kásip­kerlik bastamalaryn qoldaýǵa beriletin jyl saıynǵy óteýsiz 10 myń grant kólemi 600 myń teńgeden 1,2 mln teńgege deıin ulǵaıtylǵanyn aıtty.

«Baǵdarlama aıasynda 2025 jylǵa deıin 2 mln jańa jumys ornyn qurý kózdelgen. Bul jobalardy iske asyrý kezinde jastar da jumysqa tartylady. Atap aıtsaq, jyl basynan beri osyndaı ınvestısııalyq jobalar aıasynda jumyspen qamtylǵan 100 myń adamnyń arasynda jastardyń úlesi 44 myń adam boldy», dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.

Premer-Mınıstrdiń orynbasary jastardy jumyspen qamtýdyń jańa baǵyttarynyń biri – kreatıvti ındýstrııa máselesine toqtaldy. Onyń aıtýynsha, búginde jastar jumysqa ornalasý kezinde tájirıbesi jáne tańdaǵan mamandyǵyna suranystyń azdyǵynan qıyndyqqa tap bolyp otyr. Osy máseleni júıeli túrde sheshý úshin halyqaralyq tájirıbege sáıkes jastardy ekonomıkaǵa naqty qajetti mamandyqtarǵa baǵyttaý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr.

«Májilis depýtaty Saıasat Nurbektiń jetekshiligimen Pavlodar oblysynda Jańa kásipter atlasy tájirıbeden ótti. Osy tájirıbeniń negizinde kadrlarǵa suranystyń óńirlik kartalary ázirlenip, qoldanysqa engiziledi. Kolledjder janynan stýdentterge tájirıbe jınaqtaýǵa arnalǵan 100 shaǵyn kásiporyn qurý iske asyrylady. 410 kolledj­ge qamqorlyqty júzege asyrý boıynsha 500-ge jýyq kásiporynmen kelisimderge qol qoıyldy. Ýnıversıtetterde stýdentterdiń mamandyǵy boıynsha jumysqa ornalasýyna járdemdesetin 100-den asa kareralyq ortalyq qurylyp jatyr. Joǵary oqý oryndaryna túlekterge dıplom berip qana qoımaı, olardyń jumysqa ornalasýyna kómektesý, súıemeldeý mindeti júktelip otyr. Munyń barlyǵy jastardyń mamandyqty durys tańdap, naryqqa qajetti biliktilik pen sheberlikke úırenip, ómirde óziniń laıyqty ornyn tabýyna yqpal eteri sózsiz», dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.

Budan bólek E.Toǵjanov jastar ara­syndaǵy qumar oıyn, esirtkige táýeldilik máselesine toqtaldy. Qazirgi tańda ýákiletti organdar zańnamada belgilengen tártippen tyıym salynǵan ınternet-kazınolardy anyqtap, buǵattaý jumystaryn júrgizip jatyr. Jyl basynan beri ınternet-kazıno qyzmetiniń 350-den asa faktisi anyqtalǵan eken.

«Onlaın-kazınoǵa qarsy kúres baǵytynda zańnamalyq túzetýler jobasy ázirlenip jatyr. Atap aıtqanda, ınternet-kazıno uıymdastyrýshylary tizbesin júrgizý, kazınolarǵa ári oıyn avtomattary zaldaryna kredıt kartalary arqyly tólemder jasaýǵa tyıym salý, sondaı-aq adamdarda kredıt tarıhy nashar bolsa, olardan stavka qabyldaýǵa tyıym salý qarastyrylyp otyr. Internet-kazıno uıymdastyrǵany úshin qylmystyq jaýapkershilikti engizý máselelerin eskerip otyrmyz», dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.

Sonymen qatar ol jastar arasynda esirtki zattarynyń taralýyna qarsy jáne nashaqorlyqtyń aldyn alý boıynsha naqty sharalar qabyldanyp jatqanyn da jetkizdi. Jyl basynan beri quqyq qorǵaý organdary myńnan asa esirtki qylmysyn anyqtaǵan, onyń 734-i esirtkini taratýǵa qatysty.

Budan bólek Úkimet basshysynyń orynbasary jastardy turǵyn úımen qamtý, densaýlyq saqtaý, sportpen aınalysý máselelerine toqtaldy. Jıyn barysynda Senatorlar, jastar uıymdarynyń ókilderi, kásipkerler, Senat janyndaǵy Jas sarapshylar klýbynyń músheleri jas­tar saıasatyna qatysty ózekti máselelerdi kóterdi. Is-shara aıaqtalǵannan keıin bir­qa­tar usynym ázirlenip, Úkimetke jiberildi.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar