Ortalyq Eýropany alańdatqan kólik máselesi

Máseleniń bári mynada. Eýro­­palyq odaq aýaǵa tara­latyn ­par­nıkti gazdardyń kólemin azaı­­­tý maqsatynda 2035 jylǵa de­ıin elektr kólikterge tolyq­­taı aýysýǵa kelisken-di. Osyndaı qa­damdar arqyly qart qurlyq 2050 jyly aýaǵa múldem zııan­dy gaz shyǵarmaýdy kózdep otyr. Biraq bul jospar kólik shy­ǵarý ónerkásibine ıek artqan mem­le­ketterge ońaıǵa soqpaýy múm­kin. Ásirese Eýropanyń orta­ly­ǵyn­daǵy elder qıyndyqqa tap bolmaq.

Jumys kúshi arzan, ınfra­qury­lymy bar Chehııa, Slovakııa sekildi memleketterge iri kólik óndirýshiler mıllıardtap qarjy quıyp keldi. Birneshe zaýyt ashyp tastady. Mysaly, Chehııada avtoónerkásip ishki jalpy ónim kóleminiń 10 paıyzyn quraıdy. Shamamen jarty mıllıondaı adamdy jumyspen qamtyp otyr. Slovakııada bul kórsetkish 14 pa­ıyzǵa jetken.

Slovakııada halyq arasynda «Folksvagen» túshkirse, búkil el tumaýratyp qalady» deıtini de sondyqtan. «Jasyl kelisimge» Chehııa árdaıym qarsylyq bil­di­rip keledi. Atalǵan eldiń pre­mer-mınıstri kelisimdi «tón­gen qaýip» dep baǵalady.

Elektr kólikterdi quras­tyrý­ǵa ketetin jabdyqtar qa­ra­pa­­ıym kólikke qaraǵanda ál­de­qaı­da az. Onyń ústine kóp adamnyń eń­be­gin qajet etpeıdi. Sondyqtan zaýyttardan mundaı kólikter kóbi­rek shyqqan saıyn jumyssyz qalǵandardyń da sany artady.

Chehııa bıligi jarty mln adamnyń taǵdyry qyl ústinde turǵanyna qaramas­tan, elektr kóligine otyrýǵa asy­­ǵatyn emes. Onyń ornyna Brıýs­seldiń kez kelgen usy­ny­syna qarsy shyǵýǵa beıil. Máse­len, byltyr jeltoqsanda pre­mer-mınıstr Petr Fıala úsh kún boıy «Jasyl kelisimge» qarsylyq bildirip turyp aldy.

Chehııanyń О́nerkásip jáne saýda mınıstrliginiń ókili elektromobılder parnıkti gaz shyǵa­rylymyn azaıtýdyń jalǵyz joly emes ekenin alǵa tartady. Onyń ornyna balama otyndy paıdalanýdy jón sanaıdy. Áıtse de, úkimet óndiris ıelerine zııandy gaz shyǵarmaıtyn kólikter shyǵarýǵa kómek qolyn sozatynyn ýáde etti.

Shartaraptyń túkpir-túk­pi­rinde elektr kólikterdiń tany­mal­dylyǵy da, óndiris kólemi de artyp keledi. Germanııanyń, Oń­­tústik Koreıanyń jáne Japo­nııa­­nyń negizgi kólik óndi­rý­shi­leri qaı elderdegi zaýyttaryn elek­tro­mobıl qurastyrýǵa qol­daný­ǵa laıyq ekenin zertteý­ge kiristi.

Endeshe, Ortalyq Eýropa el­deri úshin erterek qamdanbasa ýaqyt kesh bolýy múmkin. Qazir­diń ózinde Ispanııa sekildi memleketter qart qurlyqtyń habyna aınalýǵa baryn salmaq. Pıreneı túbegi osy maqsatta elektromobıl salasyna 14 mlrd dollar ınvestısııa quı­dy. Mundaı qadam tıimdiligin kór­setti. Elde birneshe elektrmen júre­tin jáne gıb­rıdti kólikter shyǵa­ryla bas­tady. Bul salaǵa qyzy­ǵýshylyq bil­dirip otyrǵan ınvestorlar da kóp.

Sarapshylardyń aıtýynsha, Chehııa, Slovakııa, Majarstan ­men Polsha erterek iske kóshpese, 2035 jyly qıyn jaǵdaıǵa tap kelýi ábden yqtımal. Iri kólik ón­dirýshiler qajet emes dep tap­qan zaýyttaryn japqanda atalǵan elderde jumyssyzdar sany kúrt kóbeıedi.

Áıtse de, Ortalyq Eýropa el­­derin qutqara alatyn joba bar. Ondaǵy zaýyttardy elektr kólik­terine qajet jabdyqtar shy­­ǵa­rýǵa qaıta óńdeý kerek. Máse­­len, taıaýda «Folksvagen» kom­­pa­­nııasy Chehııada quny 4,4 mlrd dollar bolatyn alyp zaýyt ashýdy kózdep otyr. Onda elek­tromobılge qajet batereıa­lar shyǵarylmaq. Jospar boıyn­sha 40 myń adam jumyspen qam­tylýy tıis.

«Folksvagenniń» chehterdiń eli­ne qyzyǵýynda úlken mán bar. Germanııa men Chehııa shekarasy mańynda jatqan Kendi taýynyń qoınaýynda lıtıı qory bar. Bul – elektr kólikterge qajet batereıa jasaýǵa taptyrmas shıkizat.

Ázirge zaýyt qurylysy naq­ty qashan bastalyp, qashan aıaq­talatyny belgisiz. Alaıda sarap­shylar jospar boıynsha mundaı óndiris oshaqtary 3-6 jyl kóle­minde salynatynyn aıtyp otyr.