Qarjy • 01 Maýsym, 2022

Qarjy tapshylyǵy qajytpasyn desek

652 ret kórsetildi

«Tabysynyń keminde onnan bir bóligin ózine jáne otbasynyń bolashaǵyna jınaıtyn adamnyń basyna túbinde baılyq qonady». Bul – álemdik ekonomıkalyq ádebıettiń klassıkasyna aınalǵan áıgili «Vavılondaǵy eń baı adam» kitabynyń avtory Djordj Kleısonnyń sózi. Rasy­men otbasylyq ámııandy saýatty josparlaý­dyń ózi – úlken óner. Damyǵan elderde qarjy saýattylyǵyna baýlý, sonyń ishin­de aqshany únemdeýge, ony uqsatyp jumsaýǵa jáne bıýdjetti josparlaýǵa jastaıy­nan tárbıeleıdi. Al bizde bıýdjettiń ózi jabyq taqyryp deńgeıinde.

Qarjy saýattylyǵy negizinen bıýdjetti jos­parlaýdan bastalady. Bizdiń elde bıýdjet­tiń ashyqtyǵy bylaı tursyn, bıýdjet týraly túsiniktiń ózi durys qalyptaspaǵan. Kóbi bıýdjetti josparlaýdy memlekettik organ­nyń mindeti dep túsinedi. Ony josparlaý­ǵa qatysýǵa qulyq tanytpaıdy da. Áıtpese, bıýdjet degenimiz siz ben bizdiń aqshamyz­dan quralǵan ortaq qazyna. Sondyqtan ondaǵy qarjy qaıda, qalaı jumsalatynyn bilýge, tipti osyǵan qatysty oı-pikirin aıtýǵa ár aza­mattyń quqy bar. Biraq bizde ondaı mentalıtet qalyptaspaǵan. Tipti «bıýdjetińiz qansha?», dep surasań, mekeme basshylary­nyń kóbi shorshyp túseri anyq. Bıýdjetten aılyq alyp otyrǵan bıliktegilerdiń jalaqysy da qupııa. Kóbi tabysyn jasyrǵysy kelip turady. Al kóp mekemeniń qyzmetkerleri bıýd­jetteriniń qansha ekenin, qansha qarjy qaıda quıylyp, nege jumsalyp jatqanyn bilmeıdi de. Ol ol ma, aı saıynǵy zańdy eńbekaqysy jóninde túbirtekti býhgalterinen suraýǵa da ımenetinder bar... Bıýdjet biz úshin «qupııa» taqyryp deıtinimiz de osy.

Al shet memleketterdiń kóbinde bul másele ashyq aıtylady. Olarda jemqorlyqtyń bizden qaraǵanda az bolýy da osyǵan baılanysty ma deımin. Mysaly, Amerıkada mektep oqýshylarynyń ózi bilim oshaǵynyń bıýdjetine aralasa alady eken. Bul týraly áriptesimiz Názıra Baıyrbektiń áleýmettik jelidegi paraqshasynan oqydyq. Jýrnalıst Amerıka bilim oshaǵynda oqıtyn qyzyna mektep dırektorynan hat kelgenin aıtady. Onda: «Mektebimizge 2 750 dollar bólinip jatyr. Bul aqshaǵa ne alýymyz kerek, sen qalaı oılaısyń? Mektep bıýdjetine túsetin aqshany biz qaıtsek tıimdi jumsaımyz? Seniń pikiriń qandaı?», dep jazylǵan eken. Dırektor ár oqýshyǵa osyndaı hat jibergen. Álbette, Qazaqstandaǵy bıýdjettiń «qupııalylyǵyna» ábden úırengen áriptesimiz amerıkalyqtardyń ashyqtyǵyna tańdanysyn jasyra almaǵan.

Negizi bıýdjetke eldiń aralasýy degen jaqsy úrdis bizde de qolǵa alynǵan. «Ha­lyq únine qulaq asatyn memleket» tujy­rym­damasy aıasynda 2019 jyldan bastap «Bıýd­jetke qatysý» jobasy júzege asyryla bas­tady. Joba boıynsha Nur-Sultan men Almaty qalalarynyń turǵyndary aýlasyn abattandyrýǵa, aınalany jaryqtandyrýǵa úles qosa alady. Iаǵnı qala halqynyń kópshilik daýsyna ıe bolǵan tıimdi jobalarǵa bıýdjet qarjysy bólinip, júzege asyrylady. Halyq tikeleı qatysatyn mundaı jobalar kóbirek qolǵa alynsa deısiń.

Jalpy, bıýdjetti josparlaý, aqshany únemdeý máselesine bala jastan daǵdylanýy kerek. Bizde osy jaǵyn kemshin. Biraq ja­qynda Bilim jáne ǵylym mınıstrligi mektep baǵdarlamasyna «Qarjylyq saýattylyq negizderi» pánin engizýge talpynyp otyrǵanyn estidik. Eger bul pán jalpy bilim beretin oqý oryndaryna engizilse, balalardyń qarjyny uqsatýdaǵy bilimi artyp, jeke jáne otbasylyq bıýdjetin jastaıynan durys basqarýǵa beıimdeler edi. Mundaı sabaqtyń qajettiligi qazirgi zaman talabyna suranyp-aq tur. Áıt­pese, búginde aı saıynǵy tabysyn durys uqsata almaı, aılyqtan-aılyqqa áreń jetip júrgender kóp. Qarjygerlerdiń pikirine qaraǵanda, qarjy tapshylyǵyn kórýdiń ­basty sebebi – aqshany oılanbaı jumsap, ózimizge paıdasy shamaly nárseni betaldy satyp ala berý eken. Ekonomıst-mamandar «úı býhgalterııasyn qurýdyń máni – kiris pen shyǵys araqatynasynyń ońtaıly kiltin taba bilýde», deıdi. Iаǵnı siz aqshanyń qaıdan kelip, qaıda ketkenin baqylaı alsańyz, onda shyǵystardy da op-ońaı retteı alasyz ári qarjy tapshylyǵyn da tartpaısyz.

«Aqsha kóp bolǵan saıyn qarajat tap­shylyǵy bolmaıdy», degen jańsaq túsi­nik bar. Alaıda qarjy saýattylyǵy men únemshil­dik bolmaǵan jerde qandaı qomaqty qarjy da sýǵa sińgendeı joq bolady, deıdi qarjy mamandary. Sondyqtan árkim azdyń ózin uqsa­typ, uqyptylyq mádenıetin meńgergeni lá­zim. Aqshanyń ózi qunttaǵandy jaqsy kóredi ­demeı me?!

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar