Tarıh • 23 Maýsym, 2022

Sýret syry

36 ret kórsetildi

Keıde bútin tarıh bir ǵana sýretke syıyp ketedi. О́tkenin joǵaltyp alǵan jannyń túpbastaýyna aparar jolbelgi sekildi. Janyńyzǵa jylýlyq quıady, sanańyzǵa sulý sátterdiń sılýetin syılaıdy. Kemeline kelip, talaı syrǵaqty joldy óndirgen, tanym-taǵylymy tereń qarııadaı jan saraıyn jadyratatyn shejireli ǵasyrdyń pálsapasy túgesile me? Qansha ýaqyt tirshilik tepeńimen júrseńiz de bireý kelip kóńilińizdiń kıeli pernesin dóp bassa asaý ózendeı aǵyla jónelesiz. Biz búgin sondaı janmen dıdarlastyq. Kópti kórgen qart anamyzǵa kóńilashar nıetpen qulaq qoıyp áńgimesin uıyp tyńdadyq.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

«Kúńirenedi keńes aıtyp qarııa,

Áldeqaıda jer shetinde darııa.

Tuńǵıyqtyń túbi tolǵan tamasha,

Darııanyń syry joq qoı jarııa»

demeı me surapyl aqyn Maǵjan Jumabaev. Eki ǵasyrdyń ótkelinde ómir súrgen adam jyldardyń jan tolǵatqan sátterine jıi aıaldaıtyny bar. Kóne kúısandyqtaı kóńil pernesin basyp qalsańyz, qadym zamannyń qıssasyn shertedi. Balalyq bal qııalyn júreginiń túbinde saqtaǵan maıdangerdiń qyzy áriden tartyp sóz sabaqtaǵanda, qandy dáýirdiń ashy jasy kózińizge uııdy. Belgili sport jýrnalısi Rıshad Turǵanbaıdyń anasy Kúlsara Toqpanbaeva – seksenniń seńgirine shyqqan aq jaýlyqty áje. Qarashańyraqtaǵy kenje ulynyń qolynda nemerelerimen berekeli ǵumyr keship jatyr. Kitapqumar apamyz áńgimege júırik, kórgeni-túıgeni kóp kisi eken. Dastarqan basynda keskilesken iri urystarǵa qatysyp, surapyl maıdan joldarynan tik ótken maıdanger ákesi jaıly tolǵandy. «Maı gúlindeı mazdaǵan maıdangerler, qapylysta mert bolǵan qaıran erler!» degendeı ákesinen erte qalǵan keıýana talaıly taǵdyrynan syr tarqatty.

Apamyz Jetisý oblysy Úshtóbe qala­syn­da dúnıege kelgen. Ákesi Beısenbaı so­ǵysqa attanǵanda nebári úsh jastaǵy balaýyz baldyrǵan eken. Bul bir halyq ba­syna kún týǵan aýmaly-tókpeli kezeń edi. Qazaqty qynadaı qyrǵan 1941 jyl. О́kinishke qaraı, qan maıdannan qara qaǵaz erte keledi. Sol jyly-aq ákesi Harkov túbindegi qandy shaıqasta oqqa ushypty. Sondyqtan kelbeti esinde saqtalmasa da ata-apasynyń, anasynyń, aýyldastarynyń ákesi týraly aıtqan ár sózin muqııat kóńiline túıip, ańyzdaı áspettep júredi. Bizdiń búgingi maqalamyzǵa muryndyq bolǵan sol estelikterdiń biri.

Toqsannyń bıigine jol salsa da ákesi jaıly sóz qaýzaǵanda kóziniń qarashyǵyndaı saqtap júrgen óziniń bala kúngi bir japyraq sýretine qaraı beredi. Sebebi bul sýret – Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta erlikpen qaza tapqan ákesinen qalǵan qundy dúnıe. Oq pen ottyń ortasynda júrgen jaýynger qyzynyń sýretin tumaryndaı qasterlep, uzaq saparda janqaltasynan túsip qalar dep, aýylǵa qaıtarǵan eken. Jyraqta ólim qushsam jaýdyń tabanynda taptalmasyn dep de oılapty.

Bárimizge belgili, soǵys jyldary halyq­tyń jaǵdaıy óte qıyn boldy. Sol tusta sýretke túsý kınoǵa túskenmen birdeı shar­ýa edi. Qoly jetkender ǵana fotografty qolqalap júrip, aı boıy daıyndalyp, táýir kıimin túgendep estelikke ilinetin. Soǵan qaramastan, bal tilimen byldyrlap sóılep júrgen Kúlsarany atasy arnaıy sýretke túsirtip, ulyna jazǵan saǵynysh hatymen birge jiberedi. Qyzynyń jan jibiter daýysyn estı almasa da júzin kórip qalsyn degen shyǵar qaıran qarııa. Bálkim, hatqa sarǵaıǵan súgiretti salyp turyp: «Osy sýretpen birge ulym da elge oralar», degen úmitin úkilegen shyǵar. Kim bilsin!? Ne desek te janyn shúberekke túıip júrgen aqsaqaldyń nendeı kúı keshkenin oılap ketsek janymyz aýyrady. Ol bir azapty jyldardyń jańǵyryǵy edi ǵoı.

Ajalmen talaı márte betpe-bet kezdesken jaýynger Beısenbaı aýyldyń sálemin alyp, áli býyny bekimegen qarshadaı qyzynyń sýretin kórgende qandaı kúı keshti eken? Áke júregi eljirep aýylyna asyqty ma eken!? Álde jaýyna odan arman yzalana túsip, jigerlenip jolbarystaı atyldy ma?! Apamyzdyń aıtýynsha, hatty oqyǵanda «Sum soǵys bolmaǵanda balalarymnyń ósip kele jatqanyn kórip, olardy erkeletip, ózim tárbıeleıtin edim. Átteń... «Adamnyń aıtqany emes, Allanyń jazǵany bolady» degen osy ǵoı. Bizdi bir-birimizden aıyrǵan fashısterdi tezirek jeńip, týǵan jerge oralsaq eken», dep armanyn aqtaryp, tereń tolǵanǵan desedi. Biraq ishteı dám-tuzy taýsylatynyn sezse de kerek. Namysty eldiń urpaǵy Beısenbaı ákesiniń hatyn  tamsana oqyp, keıinnen «Qazir qandy maıdanǵa kiremiz. Qyzymnyń sýreti jaý aıaǵynyń astynda qalmasyn» dep qaıyra jaýap jazyp, sýretti qaıtaryp jiberedi. Kóp uzamaı aýylǵa hattyń artynan qara qaǵaz da erip kelgen.

Mine, osylaısha jaý qolynan Beısenbaı batyr ózi ólse de, rýhyn saqtap qaldy. О́zi taptalsa da, urpaǵyn taptatpady. Biz osyndaı namysy aldaspan batyrlardyń ómirinen úlgi-ónege alýymyz kerek. Sýrettiń syrtynda ákesiniń qoly qoıylǵan. Qulynynyń beınesin qushaǵyna qysyp, artynsha ajal jebesine keýdesin tosypty. Otan úshin jan­qııar áreketke barǵan batyrdyń dańqy urpaq sanasynan óshpek emes. Búginde tuńǵyshy Kúlsara Toqpanbaeva – 7 balanyń anasy, ulaǵatty ustaz, nemereleriniń aıaýly ájesi, «Altyn alqa» ıegeri.

«Osyndaı beıbit kúnde ómir súrip jat­qa­nymyz, birinshiden, Alla taǵalanyń, ekinshiden, jan aıamaı Otan úshin soǵysqan erjúrek ákelerimizdiń arqasy. Olardyń qatarynda meniń de ákemniń baryna maqta­namyn. Ǵumyrymnyń sońyna deıin kókke kóterip ótemin. Nemerelerime úlgi tutyp júremin», deıdi Kúlsara apa ákesi ustaǵan sýrettiń betin sıpap otyryp.

Iá, ókinish ózekti kerneıdi. Surapyl so­ǵys­tyń kesirinen talaı adam aqedil aǵasy­nan, izetti inisinen, baýyr eti balasynan, qyzǵaldaqtaı qyzdarynan aıyryldy. Asqar taýdaı ákesiniń aıaly alaqanyn ańsap, armanda qalǵan balalar da az bolǵan joq. Osy sátte oıymyzǵa jazýshy Meńdekesh Satybaldıevtiń «Qońyr qaz» povesi oralady. «Kúlli qaza tapqan maıdangerlerdiń sýretin kókke kóterip shyqsa, jer betindegi jaý ataýly shoshynyp, aram nıetterinen qaıtar edi». Bul sarǵaıǵan sýret – ókinish pen saǵynyshtyń syzbasy sekildi. Máńgilik beıne, máńgilik eskertkish, máńgilik ińkárlik.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar