Antyna adal azamat

1969 jyly taǵdyrdyń jazýymen V.I.Lenın atyndaǵy Tashkent jal­py­áskerı komandalyq ýchılıshesine oqýǵa tústim. Sol jerde alǵash ret Baqytjan Ertaıulymen tanystym. Men Soltústik Qazaqstan oblysynan, ol Jambyl oblysynan oqýǵa kelgen. Buryndary Pýsh­kınniń tilin jetik meńgermeseń, qandaı da bir joǵary oqý ornyna túsý qıynnyń qıyny bolatyn. Al stra­tegııalyq mańyzy bar áskerı salaǵa kóp­tegen qara kózdiń joly jabyq kez edi. Jergilikti ulttyq kadrlardy áskerı salaǵa tartýdyń ózindik shekteýi taǵy bar. Bir sózben aıtqanda, joǵary áskerı ýchılıshege ekiniń biri túse ber­meıtin. Oǵan júzden júırik, myńnan tulpar azamattyń shamasy jetetin. Baqytjandaı aýyldyń qara domalaq balasyn eshkim qushaq jaıa qarsy alǵan joq. Shynashaqtaı uldyń erik-jigeri ǵana ony bıik mejelerge súıredi. Ákeden erte qalǵan ol ómirdiń kermek dámin jastaıy­nan tartty. Oqýyn da, úı sharýasyn da birge alyp júrip erjetti. Ákesiz ósti demeseńiz, tárbıesiz ósti deýge bolmaıdy. «Jaqsy áke balaǵa elý jyl azyq» degendeı, ákesiniń kózin kórgen aýyl jurty kishkentaı Baqytjanǵa degen kózqarasy oń edi. Er Baýkeń – Baýyrjan Momyshuly ósken ortadan tálim alǵan bala, dala akademıgi atanǵan aqsaqal abyzdardyń mektebinen ótti desek, artyq aıtqandyq bolmas.

Baqytjan bala bolsa da, úlkenderdiń aıtqandaryn boıyna sińirip ósti. О́mir sekildi telegeı muhıtqa qaıyǵy men eskegin daıyndap attandy. О́mirde bir Jaratqannan jáne óziniń qarym-qabiletinen basqa esh nársege senim artýǵa bolmaıtynyn jas ta bolsa túsin­di. Sondyqtan mektepti aıaqtaǵan tusta bilim men oqýdy meńgerip, shynyǵyp shymyr boldy. О́ziniń eńbeksúıgishtiginiń arqasynda joǵary áskerı ornyna tústi. Men de jalǵyz ájemniń qolyn­da tár­bıelendim, ol da jalǵyz anasy­nyń tárbıesinde ósti. Ekeýmiz bir-birimizdi sózsiz túsinip, jaqyn dos bo­lyp kettik. Kýrsanttyq ómirdiń qy­zy­ǵyn bir rotada bastadyq. Keıin birge Almatydaǵy áskerı oqý ornyna birge aýysyp, birge aıaqtadyq. Onyń boıyn­daǵy qarapaıymdylyq, sonymen qatar ójettik pen batyldyq áskerı ortada joǵary baǵalandy. Sondyqtan bolar, kýrsant Ertaev qarýlastarynyń ortasynda zor bedelge ıe boldy. Ekeýmiz de oqýdy qatar aıaqtap, alǵashqy leıtenant áskerı shenin aldyq.

Árıne, «general bolýdy armandamaı­tyn sarbaz bolmaıdy», onyń ústine biz kadrlyq ofıser bolýdy barlyǵymyz armandadyq, aldymyzǵa maqsat qoı­dyq. Baqytjan jáne basqa da kýrstas­tary­myzdyń aldynda úlken áskerı ómir­diń esigi ashyldy. General bolýdy armandadyq. Alaıda bul súrleýge toly jol ekenin bilgenimiz joq edi. Dos­ty­ǵymyzdy osyndaı kúrdeli joldan, ýaqyttyń synynan súrindirmeı saq­tap alyp keldik. Baqytjan Ertaı­uly­nyń Aýǵan Demokratııalyq Respýb­lıkasyndaǵy dańqqa toly áskerı joly bastaldy.

Jalpy, Aýǵan soǵysynyń tarıhy da, tabıǵaty da ózgeshe. Sebebi ondaǵy árbir sardar men sarbazdyń eli, týǵan jeri esh alańsyz ómir keship, qatar qurbylary aýnap-qýnap, keıbiri otbasyn quryp, toı-tomalaq jasap jatqan tusta aýǵan shatqalynan asqandar oq pen ottyń, ólim men ómirdiń arpalysynda kún kesh­ti. Meniń kýrstasym batalonǵa aǵa leıtenant sheninde júrip-aq komandır boldy. Negizi, kóbinese maıor, podpolkovnıkter kombat bolýshy edi. Alaıda marshal Sokolov taýly aımaqtaǵy ás­kerı is-qımyldaryna qarap, Ertaev usynǵan taktıka túrlerin unatyp, ony joǵary baǵalady. Batalondy bas­qarýy aǵa leıtenantqa buıyrǵany da sondyqtan bolatyn. Jas ta bolsa, sarbazdardyń júregine jol taýyp, qur­metine bólendi. Olardy urysqa jiger­lendirdi. Bul tek, ózine senimdi batyr­larǵa, qolbasshylarǵa tán qasıet. Batalondy basqarýda jigitterdi udaıy jigerlendirip, rýh berip turdy. Sonymen qatar hanmen de, qaramen de teńdeı sóılese alatyn qasıeti soǵys kezinde de, qıynnan qıystyryp jol tabýǵa, jeńiske jetýge sep boldy. Birde jergilikti turǵyndarmen áńgime barysynda Baqytjandy «musylmansyń ba?» dep aýǵandyqtar suraqtyń astyna alady. Ol jerde dinge degen kózqarastyń erekshe ekendigi belgili. Sol sátte ol joǵaryda aıtyp ótken aqsaqaldardyń aıtqandaryn esine túsiredi. Aýyl aq­sa­­qaldary qarasıraq balany ár túrli suraqqa alyp, jaýaptaryn ózderi úıre­tetin. Sonyń biri musylman ekenińdi dáleldeý úshin «Ashhadý alla ılıaha ıllıaLahý ýa ashhadý ánná Muhamádán ǵabdýhý ýa rassýlallah» dep aıtqyzǵany esine túsip, sony qaıtalaıdy. Jergilikti aýǵandyq jurt keńestik ofıserdiń sózine ılanyp, senim bildiredi. Sol kezden bastap jaýyngerlerge tutqıyldan jasalatyn kútpegen shabýyldar toq­taıdy. Sonyń arqasynda kóptegen sar­baz úıine aman-esen oraldy. Al komandır úshin jeke quramnyń ómirin saqtap qalý – birinshi kezektegi mindet. О́ziniń mindetin minsiz atqara bilgen jas ofıser ásker basshylyǵy tarapynan da, tipti jergilikti halyq tarapynan de zor qurmetke bólendi. Aýǵandaǵy toǵaıdyń birine Baqytjannyń esimin bergen. «Baqtııar toǵaı» ataýy meniń kýrstasymnyń atyna berilgeni birge oqyǵan bizdiń ǵana emes, búkil Alash jurtynyń mereıin asyrdy.

1980 jyly men M.V.Frýnze atyn­daǵy Áskerı akademııaǵa oqýǵa tústim. Araǵy eki jyl salyp, Baqytjan Ertaı­uly da akademııaǵa keldi. Ekeýmiz ta­ǵy da bir jerde oqımyz. Osyǵan deıin demalystarda kezdesýshi edik. Más­keýde tipten bir-birimizge qoldaý kórse­tip, bite qaınasyp kettik. Ol kezde áskerı qyzmettiń bel ortasynan kelgen kezimiz. Kýrsanttyq kezden jalǵasqan dostyǵymyz bar. Endi otbasylarymyzben birge aralas-quralas boldyq. Baýyrmaldyǵymyz nyǵaıa tústi. Ekeýmiz oqýda da, qyzmette de bir-birimizge sep bolýǵa tyrystyq.

Oqýdy aıaqtaǵannan keıin ekeýmiz taǵy da eki jaqqa jol tarttyq. Ol Ger­manııada polk qolbasshysy laýazy­myna taǵaıyndaldy. Jat jerde de biliktiligi men tájirıbesiniń arqasynda úlken bedelge ıe boldy. Keńes óki­meti ydyraǵansha shetelde qyzmet atqa­ryp, táýelsizdigimizdi alǵanda al­ǵash­qylardyń biri bolyp ataqty gene­ral Saǵadat Nurmaǵanbetovtiń qa­sy­nan tabyldy. Ulttyq áskerimizdi qurýdaǵy ulttyq kadrymyzdyń biri boldy. Elimiz egemendigin alǵan jyldary kezdesýlermiz jıileı tústi. О́ıtkeni elimizdiń qorǵanys salasyn nyǵaıtýǵa birge atsalystyq. Iyq tirese júrip, qazaqstandyq áskerdiń qalyptasýyna septigimizdi tıgizdik. Kýrsant kezimizdegi armanymyz bolǵan general joǵary áskerı shenine qol jetkizdik. Bir bile­tinim, general B.Ertaev – ómirindegi barlyq jetistigine áskerdiń barlyq soqpaǵy men qıyndyǵyn eńserý arqyly qol jetkizgen úlken eńbek ıesi. Ol is júzinde naǵyz batyr, naǵyz komandır ekenin dáleldedi. Onyń qyzmettik jolyna kóz salsaq, naǵyz kóshbasshy ofıserdiń turpatyn tanımyz. Áskerı mansabymyzdy aıaqtaǵannan keıin, 2012 jyly ekeýmiz de Parlament Májilisiniń depýtaty atandyq.

Saıasattyń sahnasynda áskerı qol­basshy basqa qyrynan ashyla tústi. Eń birinshi kezekte, ol áskerı qyz­metshilerdiń áleýmettik máselelerin sheshýge belsene atsalysty. О́ıtkeni ózi de kýrsanttan bastap generalǵa deıin sara joldy múdirmeı ótti. Sondaı-aq kóp jyldan beri seńi buzylmaǵan aýǵandyq jáne lokaldy soǵystar men qaqtyǵystar ardagerlerine qatysty zań jobasyn ázirleýge bastamashy boldy. Sonyń nátıjesinde aýǵandyqtardyń kópjylǵy máseleleri óziniń sheshimin tapty. Kýrstasymmen qosarlana júre Parlament qabyrǵasynda kóptegen el taǵdyryna qatysty zań jobasyn qabyldaýǵa eńbek ettik.

Qoǵamdyq ómirde ártúrli jaǵdaılar kezdesedi. Birde jınalysqa kelip, ús­teldiń ústinen sekirip, oryndyqqa otyrǵan sátim bolǵan. Ony búkil jurt talqyǵa saldy. Sonda meni synaǵan áriptesterim de bolǵanyn jasyrmaımyn. Sol kezde jýrnalısterdiń biri Baqytjanǵa kelip «Depýtat Tas­bo­latovtyń álgi áreketin qalaı baǵa­laısyz?» degen suraq qoıady. Sonda Baqy­­tjan oılanbastan «Generalǵa ne istese de jarasady. Demek A.Tasbo­latovtyń istegenin durys dep oılaımyn», dep óz oıyn aıtady da jumysyna ketedi. Keıin maǵan kelip, «Sen ne istediń?», dep suraq qoıdy. Men mán-jaıdy túsindirdim. Bir rıza bolǵanym onyń maǵan degen rııa­syz senimdiligi, dostyq peıili. О́ıtkeni qoǵam­da bul áreketimdi ekiudaı túsinil­di. Tek kýrsanttyq shıneldi birge toz­dyrǵan áriptesim oılanbastan dostyq qoldaýyn kórsetkenderdiń biregeıi boldy. Munyń barlyǵyna bilimmen qatar, ómirge qushtarlyq qýattyń, sheksiz adal­dyqty talap etiledi. Baqytjan kýrs­tasymda mundaı energııa jetip arty­lady. Búgingi kúnniń ózinde eńbek dema­lysynda qur jatpaı buqaralyq aqpa­rat quraldarynda óz oıymen bólisip júr. Jastarǵa baǵyt-baǵdar berip, eljandylyqqa tárbıeleý isine belsendi aralasyp keledi. Júregindegi jalyndy joǵaltpaǵan, jetpistiń asqaryna jaqyndaǵan dosymnyń beınesine qarap kezinde ózine jol siltegen sol baıaǵy dala ǵulamalaryna tán danagóıliktiń belgisin baıqaımyn.

Áskerı jáne memleket qaıratkeri Baqytjan Ertaev – búgingi óskeleń ur­paqqa úlgi bolarlyq tulǵa. Onyń Otanǵa degen adaldyǵy, eli men jerine degen súıispenshiligi, qyzmetke degen rııasyz berilýi jáne óziniń týmysynan qalyptasqan azamattyq hám adamı qasıetterinen úırenetinimiz mol. Keıipkerimiz maıdanda batyr, qyzmette senimdi qarýlas, ómirde adal dos bola bilse, úıinde ónegeli otbasy ıesi. «Er úıdiń egesi, áıel úıdiń shegesi» demekshi, jan jary Zeınehan naǵyz ofıserdiń jary retinde áskerı ómirdiń barlyq qıynshylyǵyn Erekeńmen birge júrip, birge kóteristi. Ofıserdiń kóbi jeke qurammen ýaqytynyń kóbin ótkizetini áý bastan belgili. Sonda úıinde ákesiniń joqtyǵyn bildirmeı, bala-shaǵasyn baǵyp-qaǵyp ósirdi. Búgingi kúni ekeýi ulaǵatty ata-áje retinde jarasymdy jup bolyp júr. Alla bergen jasty birge jasasyn degen dostyq tilegimdi aıtqym keledi.

Bolashaqta Baqytjan kýrstasym týraly áli talaı kólemdi dúnıeler jazylatyny sózsiz. Men búgingi maqalam arqyly solardyń júzden birin ǵana jetkizdim. Áli de elge bereri kóp, alar asýlary alda. Elim deıtin Ertaevtaı erler aman bolǵaı!

Abaı TASBOLATOV,

áskerı qaıratker,

general-leıtenant