Qazaqstan • 29 Maýsym, 2022

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

19 ret kórsetildi

Ulttyq quryltaıdyń jańa zamandaǵy róli qandaı? Maqsat-muraty nede? Onyń Ulttyq qoǵamdyq senim keńesinen aıyrmashylyǵy qan­daı? Amanat partııa­sy janyndaǵy Azamattyq qoǵam men mádenıetti damytý jónin­degi Miras respýblıkalyq qoǵamdyq keńesiniń kezekti otyrysyna jınalǵandar dál osy suraqtar tóńireginde oı-pikirlerin ortaǵa saldy.

5 maýsym kúni el tarıhynda tuńǵysh ret ult ordasy – Ulytaýda eldiń eleýli azamattarynyń basyn qosqan Ulttyq quryltaı ótkeni belgili. Osy oraıda keńes tóraǵasy, Májilis depýtaty Amanjol Áltaı quryltaıdyń maqsaty men mindetine toqtaldy.

«Quryltaı – ata-babamyzdan kele jatqan asa mańyzdy sheshim qabyl­daıtyn ulyq jıyn. Ol – dala demo­kratııasynyń jarqyn kórinisi. Biz ata-baba amanatyn arqalap, jolyn jalǵap, kóne dás­túrdi jańǵyrttyq. Arada ǵasyr­lar ótse de, maqsatymyz ortaq – birlikti bekem etip, alqaly jıynda ultymyzdyń bolashaǵyn aıqyn­daı­tyn sheshimder qabyldaý», dedi ol.

О́z kezeginde «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» JShS Bas dı­rektory, partııanyń Saıası bıýro­sy­nyń múshesi Darhan Qydyráli qu­ryl­­taıdy ashyq qoǵamnyń taǵy bir kó­ri­nisi dep baǵalap, onyń ózge keńesý alań­darynan aıyrmashylyǵyn tarqatyp aıtty.

«Jańa Qazaqstannyń mindeti – ashyq azamattyq qoǵam qurý, ádilet­ti memleket ornatý, demokratııa­lyq úderis­terdi júrgizý. Al quryltaı ashyq azamattyq qoǵamdy damytýǵa úlken úles qosady. Mundaǵy aı­tylǵan pikirlerdiń barlyǵy eldiń muń-muqta­jyn, halyqtyń tilegin jetkizýge tıis. Quryltaıdyń alǵashqy otyrysynyń ultqa uıa, ulysqa uran bolǵan Ulytaýda ótýiniń mánisi zor. Sondyqtan halyqtyq qury­lym retinde Quryltaı táýelsizdikti tuǵyrly etýge, el birligin nyǵaıtý­ǵa yqpal etedi dep senemiz», dedi D.Qydyráli.

Ulttyq quryltaıdyń quramynda etnolog, geograf, fılosof, jaratylystanýshylar bolýy kerek dep esepteıdi fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Serik Negımov.

«Ulytaýda ótken quryltaıǵa halyq­tyń sózin sóıleıtin memleket jáne ult qaıratkerleri óte jaqsy iriktelip alyn­ǵan. Bolashaqta oryn alady dep boljanyp otyrǵan sý, azyq-túlik tapshylyǵy, jer máselelerin eskere otyryp, endigi quryltaıdyń quramyna mamandardy engizý kerek. El tynyshtyǵy, terrıtorııamyz­dyń tutastyǵy, halqymyzdyń ál-aýqaty syndy óte ózekti máselelerdiń sheshilýine quryltaı sebepker bolýǵa tıis», dedi ǵalym.

Alǵashqy quryltaıǵa 117 adam iriktelip alynǵany belgili. Degenmen bul tizim aýysyp turady. Belsen­di, eldegi ortaq máselelerdi sheshý úshin úles qosamyn degen kez kelgen qazaqstandyq azamattyń bolashaqta osy keńeske qatysýǵa múmkindigi bar. Bul týraly «Bas redaktorlar klýby» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti, Ulttyq quryltaı tóraǵasynyń orynbasary Bıbigúl Jeksenbaı aıtty.

Onyń aıtýynsha, qazir «Quryltaı» dep atalatyn arnaıy mobıldi qosymsha jasalyp jatyr. Ol kúzde iske qosylady. Mobıldi qosymsha arqyly kez kelgen azamat óz usynysyn quryltaıǵa joldaı alady.

«Quryltaıdyń Ulttyq keńes­ten artyqshylyǵy munda aımaq­tardaǵy keńesterdiń ókilderi qa­tysady. Jergilikti jerlerdegi máse­leler de tys qalmaýy úshin arnaıy televızııalyq joba qolǵa alynady. Ol – «Habar» jáne Qazaq­stan telearnalarynyń uıymdastyrýymen ótetin úlken baǵdarlama. Iаǵnı Ulttyq quryltaı máselelerdi jylyna bir ret bolatyn jıynda talqylap qana qoımaı, úzdiksiz jumys isteıtin úlken alań bolady», dedi B.Jeksenbaı.

О́z kezeginde «Habar» agenttigi» AQ basqarma tóraǵasy Berik Ýálı telearnada «Ulttyq quryltaı» dep atalatyn arnaıy telemarafon jáne Memleket basshysy aıtqan eńbek adamyna qurmetti nasıhattaý úshin arnaıy jobalar daıyndalyp jatqanyn jetkizdi.

Sońǵy jańalyqtar

Búgin 3 qalada aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar