Úkimet • 29 Maýsym, 2022

Tabıǵatqa zalal keltirgenderge jaýapkershilik kúsheıedi

39 ret kórsetildi

Májilis Spıkeri Erlan Qoshanovtyń tóraǵalyǵymen jalpy otyrys ótip, Palatanyń VII shaqyrylymynyń II sessııasynyń jumysy qorytyndylandy. Jalpy otyrys barysynda depýtattar «Qylmystyq jáne Qylmystyq-prosestik kodeksterine ekologııalyq quqyq buzýshylyqtar úshin jaýaptylyqty kúsheıtý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekske ekologııalyq buzýshylyqtar úshin ákimshilik jaýaptylyqty kúsheıtý máseleleri týraly» zań jobalaryn birinshi oqylymda maquldady.

Ekologııalyq zalal keltir­genderge jaýap­kershilikti kúsheı­týdi kózdegen qu­jat jóninde Ekologııa, geologııa jáne ta­bıǵı re­sýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev baıandama jasady. Mınıstrdiń aıtýynsha, zań jobasy boıynsha Ákim­shilik quqyq buzýshylyq týraly kodekske birqatar ózgeris engizilmek.

«О́rt qaýipsizdigi qaǵıdalary men sanıtarlyq qaǵıdalardy saqtamaýy sebebinen orman al­qaptarynda orman órtteriniń jáne zııankester oshaqtarynyń paıda bolý faktileri jyl sa­ıyn azaımaı otyr. Qazaqstan ormany az el bol­ǵandyqtan, ony saqtaý maqsatynda orman paı­dalanýshylardyń jaýap­ker­­shiligin kúsheıtý qajet. Zań­­da Ákimshilik kodek­siniń 368-babynyń 2-bóliginde «Kespe­aǵash qoryn paıdalanýdyń, súrek daıyndaý men áketýdiń, shaıyr men aǵash shyryndaryn, qosalqy orman materıaldaryn alýdyń belgilengen tártibin buzý» erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqta jasalǵan is-áreketter úshin aıyppul somasy ulǵaıtylady.

Ulttyq parkterdi qatty tur­mystyq qaldyqtarmen lastaýdyń ózekti proble­maǵa aınalýyna baılanysty orman faý­nasyn joıý nemese búldirý, sondaı-aq ormandy qaldyqtarmen, hımııalyq zattarmen búldirý, lastaý jáne orman qory jerlerine ózge de zalal keltirgeni úshin aıyppul mólsheri ulǵaıtylady», dedi S.Brekeshov.

Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, keıingi jyldary erekshe qorǵalatyn tabı­ǵı aýmaqtarda quqyq buzatyn jeke tulǵalar sany kúrt ósken. Máselen, 2017 jyly 41 quqyq buzýshylyq jasalsa, 2020 jyly pandemııaǵa qaramastan toǵyz júzden astam adam jaýapkershilikke tartylǵan. Osyǵan baılanysty aıyppul mólsherin 2 AEK-ten 5 AEK-ke deıin ulǵaıtý kózdelgen

«Qazirgi ýaqytta Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekste erekshe qor­ǵalatyn ta­bıǵı aýmaqtardyń reji­min buzǵany úshin jaýapkershilik qa­ras­tyrylmaǵan. Alaıda Qyl­mystyq ko­deks­tiń 342-babynda kózdelgen. Osyǵan baılanysty Ákimshilik kodeksi jańa
380-1 «Erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaq­tar rejimin buzý» babymen tolyqtyryldy.

Osy bap boıynsha jaýapty­lyq erek­she qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar re­­jimin eleýli zalal keltirý arqyly buz­­ǵan jaǵ­daıda týyndaıdy. Bul bapta erek­­she qorǵalatyn tabıǵı aýmaq­tar­­dyń re­jimin (EQTA) buzý jaǵdaı­laryna, biraq qylmystyq jazalanatyn is-áreket belgileri bol­maǵan jaǵdaıda qoldanylady.

Qylmystyq kodekste zańsyz aǵash kesýdiń turaqty dınamıkasyn eskere otyryp, zań jobasy arqyly mynadaı kórsetkishti tómendetý usynylady. Eleýli zalal 100-den 50 AEK-ke deıin, iri zalal 1000-nan 500 AEK-ke deıin azaıady. Bul rette asa iri zalal kórsetkishi ózgerissiz qalady. Onyń kólemi 2000 AEK-ti quraıdy», dedi S.Brekeshev.

Sondaı-aq «Ekologııalyq zalal» termıni «zalal» dep aýys­tyrylmaq. О́ıtkeni qylmystyq zańnamada bul termınniń quqyq­tyq anyqtamasy joq. Qoǵamdyq qaýipti zardaptardy anyqtaýǵa qatysty uǵymdar Qylmystyq kodekste «iri zalal jáne iri mól­sherde» jáne «erekshe iri zalal jáne asa iri mólsherde» dep bekitilgen. Ekologııalyq zalal keltirgeni úshin jaýapkershilikti kúsheıtý maqsatynda birqatar ózgeris engizilmek.

«Jerdi joıý» 332-babynda erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqta zalal keltirgeni úshin jazanyń neǵurlym qa­tań túri kózdelgen. Bul EQTA jeri­niń ónerkásiptik, turmystyq nemese ózge de shyǵaryndylarmen ne­mese qaldyqtarmen bite­lý, ýlaný, uzaqmerzimdi paıdala­nýshylardyń jerdi lastanýy nemese ózge de búliný faktilerine baılanysty. Usynylyp otyrǵan túzetýler EQTA jerleri memle­kettiń erekshe qorǵaýynda bolýymen, jerdiń qunarly qabatynyń buzylýy erekshe qoǵamdyq qaýip týdyrýmen jáne ekologııalyq qaýipsizdikke nuqsan keltirýmen baılanysty.

«Jer qoınaýyn óz betinshe paıdalaný» 334-babynda jazanyń bultartpastyǵyn qamtamasyz etý jáne jer qoınaýyn zańsyz óndirýge jol bermeý maqsatynda 334-baptyń 1-bóligi qylmystyq teris qylyq sanatynan qylmysqa aýystyrylyp, 3 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jazany engizý arqyly sanksııa kúsheıtiledi. Osy baptyń 2-bóliginiń sanksııasy da 3 jyldan 4 jylǵa bas bos­tandyǵynan aıyrý túrindegi jazany qatań­­datý arqyly ózgertildi. Osy baptyń 1-bóliginiń dıspozısııa­syna ózgerister en­gizildi. Atap aıtqanda, qylmystyq quqyq buzýshylyqtyń quramyn qalyp­tastyrý úshin keltirilgen zalal mólsheriniń shegi, ıaǵnı iri mólsherden eleýli zalalǵa deıin tó­mendetildi. 3-bólimde erekshe qor­ǵa­latyn tabıǵı aýmaqta asa iri zalal keltirgeni úshin jazanyń neǵurlym qatań tú­rin qarastyrý usynylady», dedi S.Brekeshov.

Mınıstrdiń sózine súıen­sek, aǵashty zań­syz kesken adamdarǵa qoǵam­dyq ju­­mys­tarǵa tartý nemese az aıyp­pul ta­ǵaıyndalǵan. Bul áreketke taǵaı­yn­dal­ǵan jaza keltirilgen zııan­ǵa propor­sıonaldy emes bola­tyn. Osyǵan baı­lanysty, «Aǵashtar men bu­ta­lardy zańsyz kesý, joıý neme­se zaqymdaý» 340-babynda bul buzýshylyqty teris qylyq sanatynan qylmys sanatyna aýystyrylmaq.

Sonymen qatar jıynda depýtattar asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy máseleleri boıynsha ózgerister men to­lyqtyrýlar engizý týraly zań jobasyn ekinshi oqylymda maquldap, Senatqa joldady.

Zań jobasyndaǵy túzetý­ler ósirilip otyrǵan mal tuqym­darynyń genetıkalyq áleýeti men ónimdiligin arttyrý, olar­dyń bas sanyn ulǵaıtý maqsatynda seleksııalyq-asyl tuqymdyq jumysty damytýmen baılanys­ty. Osy túzetýlerge qatysty Májilistiń jalpy otyrysynda Agrarlyq máseleler komıtetiniń múshesi Asqarbek Úısimbaev baıan­dady.

«Jumys toby asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy salasyndaǵy sýbektiler: asyl tuqymdyq ortalyq, asyl tuqymdy mal­dyń uryǵy men embrıondaryn ót­ki­zý jónindegi dıstrıbıýterlik or­talyq, sondaı-aq bonıter, teh­nık-uryq­tandyrýshy jáne embrıon­dardy transplanttaý jónindegi maman qyzmetiniń habarlama jasaý tártibin saqtaý týraly sheshim qabyldady», dedi depýtat.

Jalpy, otyrys barysynda Amanat partııasynyń fraksııasy depýtattar tobynyń, múshe­leriniń depýtattyq saýalyna jaýap berý úshin Aýyl sharýashylyǵy mınıstri arnaıy keldi. Máselen, 9 naýryzda Má­jilis otyrysynda depýtat Albert Raý Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovqa agro­­ónerkásiptik keshen salasyn mem­­lekettik qoldaý máseleleri týra­ly depýtattyq sa­ýal jol­daǵan bolatyn. Depýtattyń aıtýynsha, sharýalar Úkimettiń qoldaý júıesine josparlanǵan ózge­risterine alańdaýly. De­pýtat Aýyl sharýashylyǵy mı­nıstrligi usynǵan sýbsıdııa túrlerin qysqartý, kredıtter boıynsha mólsherlemelerdi sýbsıdııalaý paıdasyna taýarlyq-spesıfıkalyq sýbsıdııalardan bas tartý uzaq merzimdi ınves­tısııalardy talap etetin agro­ónerkásiptik keshen sektorlaryna zııan keltiretinin atap ótti.

Sáýir aıynda Úkimet basshysy de­pýtat­tyń saýalyna jazbasha jaýap ber­di. Jaýap retinde Á.Smaıylov agro­ónerkásiptik keshendi memlekettik qoldaýdy jetildirý jónindegi jumys toby qurylǵanyn, onyń sheńberinde AО́K sýbsıdııalaý júıesine jańa tásilder tanystyrylǵanyn habarlady.

Jalpy aıtqanda, májilis­mender aýyl sharýashylyǵy mı­nıstri Erbol Qarashókeevtiń jaýabyna narazy boldy. Osy rette Májilis Tóraǵasy Erlan Qoshanov depýtattyq saýaldarǵa mem­le­kettik organdardyń sapasyz jaýap berýi jıilep ketkenin aıtty.

«Depýtattyq saýaldarǵa mem­lekettik organdardyń sapasyz jaýap berýi jıilep ketti. Alaıda apta saıyn kúlli úki­met múshelerin shaqyra ber­meımiz ǵoı! Buǵan beıjaı qa­raýǵa bolmaıdy. О́ıtkeni ol eldi tolǵandyratyn máseleler, tur­ǵyn­dardyń ózekti problemalary. Árqaısysynyń artynda adam­dardyń taǵdyry tur. Bulaı jal­ǵasa beretin bolsa, jekelegen Úki­met múshelerine tıisti baǵa berýge nemese shara qoldanýǵa zań jú­zinde múmkindigimiz bar», – dedi Palata Tóraǵasy.

Sóz sońynda Erlan Qoshanov memle­kettik organ basshylaryn depýtattar kóter­gen saýal­darǵa jaýapkershilikpen qa­raý­ǵa shaqyrdy. Májilistiń ekinshi sessııasynyń jumysy aıaq­talǵanyn aıtqan Palata Tóraǵasy Májilistegi atqarylǵan jumys nátıjelerine qysqasha toqtalyp ótti. Osy sessııa kúlli qoǵam úshin jaýapty ári kúrdeli kezeńde ótkenin, el Táýelsizdiginiń 30 jyl­dyǵy, Parlamenttiń 25 jyl­dyǵymen tuspa-tus kelgenin, Konstıtýsııalyq ózgerister bo­ıynsha respýblıkalyq referendým ótkizilgenin aıtty.

«Bul kezeńde Májilistiń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 271 másele qaraldy. Palatanyń qaraýynda 127 zań jobasy boldy, onyń 75-i maquldanyp, Senat­qa jiberildi. Sonyń ishinde, depýtattyq korpýs bastamashylyq jasalǵan 27 zań jobasymen jumys istedi, bul Pa­latanyń qaraýyna engizilgen zań jobalary sanynyń 21 paıyzyn quraıdy. Maquldanǵan zań jobalary, birinshi kezekte, Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn iske asyrýǵa baǵyttalǵan», dedi Májilis Tóraǵasy.

E.Qoshanovtyń aıtýynsha, olardyń ishinde Ombýdsmen tý­raly, Raqymshylyq jasaý, О́lim jazasyn joıý, Saılaý, Res­pýblıkalyq referendým, Saıa­sı partııalar, sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly zańdar bar. Sonymen qatar Palata Spıkeri Májilis depýtattary memlekettik organdardaǵy la­ýazymdy tulǵalardyń atyna 355 depýtattyq saýal joldaǵanyna mán berdi. Depýtattyq sa­ýal­darda kásipkerlikti qorǵaý, bank qyzmeti, salyq saıasaty, den­saýlyq saqtaý jáne bilim berý, halyqty áleýmettik qorǵaý, aýyl sharýashylyǵyn damytý, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy, kólik, bala quqyqtaryn qorǵaý, jastar saıasatyn iske asyrý máseleleri kóterildi.

Sondaı-aq Májilis zańna­malyq sıpattaǵy ózekti másele­lerdi tereń zertteý maqsatynda Palata birqatar mańyzdy is-sha­ra ótkizdi. Atap aıtqanda, Qa­zaq­stannyń sý salasyn damytý máseleleri boıynsha parla­ment­tik tyńdaý, ártúrli máseleler boıynsha 10 úkimet saǵaty ót­kizildi.

Otyrys sońynda Májilis depýtattary memlekettik organdar basshylaryna depýtattyq saýaldar joldady.

Sońǵy jańalyqtar

Búgin 3 qalada aýa sapasy nasharlaıdy

Aýa raıy • Búgin, 09:38

Uqsas jańalyqtar