Ahmet Baıtursynuly • 03 Shilde, 2022

Sanadaǵy silkinis nemese kúreskerdiń qalyptasýy

187 ret kórsetildi

О́tken ǵasyrdyń basynda ulttyq múddeni birinshi kezekke qoıyp, eldiń sol kezeńdegi jaǵdaıyna shynaıy bet buryp, ult muraty úshin qyzmet etýge bel baılaǵan qazaq azamattarynyń toby qalyptasa bastady. Reseıdiń qazaq eline dendep ene bastaǵan otarlyq saıasatynyń mánin túsinip, oǵan qarsy ishki narazylyqtary oıanyp, eldiń óz ishindegi talas-tartys pen patshalyq bıliktiń zorlyq-zombylyǵyna qarsy ne isteý qajet degen suraqtarǵa jaýap izdeı bas­tady. Osy jyldary basqa da qazaq tulǵalary sekildi, A.Baıtursynulynyń da dúnıetanymynda túbegeıli ózgeris týdy.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Halyqaralyq zertteýde kognıtıvti kartaǵa túsirý dep atalatyn zertteý ádisi bar. Keıde ol tanymdy kartalaý nemese tanymdy kartaǵa túsirý dep te atalady. Osy zertteý ádisine súıensek belgili bir saıası oqıǵa, jaǵdaı, prosess adamnyń tanymyna, kúrdeli ózgeriske túsýine áser etedi dep sanaıdy. Mamandar kez kelgen adamnyń ómirinde pozıtıvti nemese negatıvti yqpal etetin bir burylysqa sebep bolatyn, qozǵaý salatyn oqıǵalar bolady. Osy jaı onyń keleshegine, dúnıe-tanymynyń qalyptasýy men túbegeıli ózgeriske túsýine yqpal etedi deıdi.

Osyǵan qatysty birneshe mysal kel­­tirýge bolady. 1962-1979 j.j. Oń­tústik Ko­­reıa­­nyń prezıdenti Pak Chon Hı boldy. Osy 60-jyldyń basyna deıin búgingi Ońtústik Koreıa óziniń damý deń­geıi boıyn­sha álemde artta qalǵan memleketterdiń biri boldy. Qasyndaǵy Soltústik Koreıadan da artta qaldy. Osy kezeńde general Pak Chon Hıdiń Amerıkada (Ohlakoma shtaty) taǵylymdamadan ótýi, AQSh ekonomıkasy men halqynyń tur­mys jaǵdaıyn kórýi, qasyndaǵy Japo­nııanyń qaryshtap damyp bara jatqanyn tarazylaýy, onyń ǵana emes, Ońtústik Koreıanyń da keleshegine áser etti. Pak Chon Hıdiń dúnıetanymyna AQSh-ty kórýi men Japonııanyń damýy erekshe áser etti.

Sonymen qatar 1959-1990 jyldary Sıngapýrdiń premer-mınıstri Lı Kýan Iý boldy. Onyń gollandyq Albert Vınsemıýspen ǵylymı konferensııada kezdesýi ózine jáne Sıngapýrdyń keleshegine yqpal etti.

Osy jaǵdaılar álemdik ekonomıkada atalǵan eki memlekettiń qarqyndy damýy­na yqpal etip qana qoıǵan joq, búgingi kúni de turaqty damý ústindegi memleketter qataryna qosylýyna áser etti.

Al Ahmet Baıtursynulyna toqtal­saq, on úshtegi bala Ahmettiń dúnıeta­ny­myndaǵy ózgeriske, sanadaǵy silkiniske saıası-áleýmettik faktorlar áser etkeni belgili. Biraq A.Baıtursynulynyń dú­nıe­tanymyndaǵy silkiniske, ulttyq múd­de jolyndaǵy kúresker retinde qa­lyptasýyna, endi ǵana on úshke qadam basyp, oń-solyn tanı bastaǵan balanyń sanasyna 1885 jylǵy bolystyq saılaý­da Ahmettiń ákesi Baıtursyn men onyń baýyrlary Aqtas pen Sabalaqtyń oıaz Iа.P.Iаkovlevti uryp, sodan Sibirge sottalýy erekshe áser etken bolýy kerek. Oǵan retimen toqtalaıyq.

Qazirgi ýaqytta Almaty qalasynda Ahańnyń ákesi Baıtursynnyń týǵan aǵasy Aqtastyń nemeresi Amandyq turady. Amandyq Aqtastyń úlkeni Shaımardenniń balasy. Osy oqıǵaǵa qatysty Amandyqtyń aıtýy boıynsha Torǵaı ýeziniń Tosyn bolysynda bolystyq saılaýǵa túsken Aqtas ta bolystyq orynǵa úmitker bolady. Eti tiri Aqtas el ishinde bedeldi, kópke syıly, eshkimge esesin jibermeıtin ótkir kisi bolsa kerek.

Saılaý ótkizý jıynynda Baıtursyn Torǵaı ýeziniń bastyǵy Iа.P.Iаkovlevten «saılaýdyń eshkimge burmaı ádil ótýin» talap etedi. Al aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys bolyp menmensigen Iаkovlev bolsa, dala qazaǵynyń qoıǵan talabyna shamdanyp, Baıtursyndy balaǵattap, tildeıdi. Aǵasyn tildep, balaǵattaǵanǵa shydamaǵan qyzba minezdi, shapshań Sabalaq (shyn esimi – Danııar) toptyń ishinen atymen tebinip shyǵyp, qamshymen oıaz Iаkovlevti tartyp-tartyp jiberedi. Osy arada dúrbeleń týady. Buryn-sońdy patshalyq Reseıdiń shendi basshysyna qamshy siltep urý túgili, qarsy sóz aıtý da kezdespegen edi. Basy jarylǵan oıaz kazaktarǵa sol arada Aqtasty, Baıtursyndy, Sabalaqty ustatyp, túrmege jabady. Torǵaı jerinde ǵana emes, jalpy qazaq arasynda patsha sheneýnigine qol kóterý bolmaǵandyqtan, bul el ishin dúr silkindiredi. Bılik te qa­zaqtar arasynda báseń de bolsa týyp kele jatqan qarsylyqtyń aldyn alý úshin búlikshilerdi qatań jazalaý maqsa­tyn ustanady. Arada shamaly ýaqyt ótken soń, sot úkimi shyǵyp, 1886 jyly aǵaıyn­dylardy – Aqtas, Baıtursyn, Sabalaqty 15 jylǵa Sibirge aıdaıdy. Osy oqıǵa bolǵanda Ahań 12-13 shamasynda bolatyn. Jaqsy-jamandy túsinip, qalyptasyp kele jatqan balaǵa atalǵan oqıǵa qatty áser etken bolýy kerek. Keıin A.Baıtursynulynyń «Anama» atty óleńindegi:

«… Oq tıip on úshimde oı túsirip,

Bitpegen júregimde bar bir jaram...» degen joldar osy oqıǵaǵa baılanysty týdy. Jas balanyń júregine osy jaı máńgi saqtalyp, jara salyp qana qoıǵan joq, oǵan tereń oı saldy.

Osy arada aıta ketetin jaıt, biz 1825 jylǵy Reseıdegi dekabrıster qoz­ǵalysy jóninde aıtqanda, olardyń áıelderiniń Sibirge birge barǵanyna erekshe toqtalamyz. Osyndaı jaǵdaı qazaq dalasynda bolǵanyn da aıtyp ótkenimiz abzal. Sot úkimi shyqqannan keıin, sottalǵandarmen birge Aqtastyń báıbishesi Úbijan kúıeýi men qaınylaryna erip, sonaý Kolymadaǵy lagerge birge barǵan.

Osy arada aıta ketetin taǵy bir jaıt, er minezdi, ótkir Úbijan anamyz 1916 jylǵy Torǵaıdaǵy ult-azattyq kóter­lisiniń basshysy, Dýlyǵaly meshitinde ótken jıynda han saılanǵan Ábdiǵapar Janbosynulynyń anasy Alýanyń she­shesi. Torǵaı elinde keń taraǵan kó­nequlaqtardan jetken áńgimelerde Ábdiǵapardyń anasy Alýanyń óte aqyldy, parasatty, etek-jeńi keń, qoly ashyq kisi bolǵandyǵy aıtylady. Osy eldegi «Alýa» dep atalatyn eldi mekenniń ataýy da osy kisi esimimen baılanysty.

Taǵdyrdyń jazýy bolar, qyzba minezdi Sabalaq jolda soldattardyń oǵynan óledi, Baıtursynnyń aǵasy Aqtastyń jary Úbijan birneshe jyldan keıin, Iаkýtııada aýyryp, qaıtys bolyp, súıegi sonda qaldy.

Kolymada on jeti jyl otyryp, aǵaıyndy ekeýi 1902 jyly elge oralady. Alys sapardan Aqtas pen Baıtursyn Torǵaıǵa oralǵanda olardyń erligin áli esinde saqtaǵan, jyr qylyp aıtatyn eli qoshemetpen qarsy alyp, qurmet kórsetedi. Torǵaı eli ǵana emes, irgeles, kórshi Qostanaı, Aqtóbe, Jezqazǵan, Qyzylorda kólemine syıly bolǵan Ahańnyń ákesi Baıtursyn 1909 jyly dúnıeden ótedi. О́mirden biraz qıyndyq pen beınet kórgen anasy Kúńshe (Kúnshi) araǵa on jyl salyp, 1919 jyly qaıtys bolady. Al Aqtas seksenge kelip, 1920 jyly qaıtys boldy.

Menińshe, óz otbasy men týystarynyń basynan ótken osy oqıǵa men el jaǵ­daıy onyń azamattyq pozısııasy men dúnıetanymynyń qalyptasýyna yqpal etti. Oń-solyn tanı bastaǵan A.Baı­tursynuly elge qyzmet etý muratyn ustandy.

Ekinshiden, onyń alǵan bilimi, orys-qazaq tilderin erkin bilýi, Qazaqstannyń óz ishinde ǵana emes, qazirgi Reseı qalala­rynda bilim alyp, qyzmet etýi, turýy, el ishiniń jaǵdaıyn óz kózimen kórýi – onyń el jaıyn oılaýyna, halyq taǵdyryna bet burýyna ákeldi. Onyń ult muraty jolyndaǵy qaıratkerlik qyzmetiniń qalyptasýyna negiz qalady.

Atalǵan oıymyzdy tereńdetý úshin osy arada Ahańnyń ómir jolyna sál toqtalyp ótsek, A.Baıtursynuly qazaq­tyń uly aǵatýshysy Y.Altynsarın negizin qalaǵan, Torǵaı elinen shyqqan zııalylar bilim alǵan eki synyptyq orys-qazaq ýchılıshesine túsip, ony 1891 jyly bitiredi. Sol jyly Orynbor muǵalimder mektebine oqýǵa qabyldanyp, 1895 jyly OMM-niń Pedagogıkalyq keńesiniń sheshimimen «bastaýysh ýchılısheniń oqytýshysy» degen ataq beriledi.

1896-1901 jyldary Aqtóbe, Qostanaı, Qarqaraly ýezderinde aýyldyq, bolystyq mektepte, eki synyptyq ýchılıshede oqy­­týshylyq qyzmette boldy. 1902-1904 jyldary Ombyda Torǵaı oblysy Halyqtyq ýchılıshe dırektorynyń is júrgizýshi laýazymyn atqarady. Osy jyldary óz halqynyń sanasyn oıatý maqsatynda, jaqsy men jamandy, ádil­dik pen zulymdyqty, san taraýly qaıshylyqty sıpattaǵan I.Krylovtyń mysaldaryn qazaqy oılaý men tanymǵa beıimdep aýdaryp, «Qyryq mysal» degen atpen 1909 jyly Peterbýrgten bastyryp shyǵardy.

Shamasy, halyq turmysyna jaqyn mysaldar arqyly, A.Baıtursynuly el ómirine yqpal etýge qadam jasaǵan sekildi. Bir jaǵynan, qazaq oqyǵandaryna Krylov mysaldary tanys bolatyn. A.Baıtursynulyna deıin alǵash ret Y.Altynsarın I.Krylovtyń «Qarǵa men túlki» mysalyn, al Abaı «Esek pen bulbul», «Shegirtke men qumyrsqa», «Pil men qanden» shyǵarmalaryn aýdarǵan bolatyn. A.Baıtursynuly aýdarǵan árbir mysal qazaq ómirimen astasyp, qazaq tanymyna sińisip ketti. «Aqqý, shortan Hám shaıan» mysalyndaǵy:

«Júk aldy shaıan, shortan, aqqý bir kún,

Jegilip tartty úsheýi dúrkin-dúrkin,

Tartady aqqý kókke, shaıan keıin

Julqıdy sýǵa qaraı shortan shirkin», – degen óleń joldary arqyly sol kezeńdegi el ishindegi jikke bólinip, jan-jaqqa tart­­qylaǵan alaýyzdyqty, bir-birimen aly­syp-tartysqan bıliktegilerdi sıpattady.

Uly Abaıdyń «Qulaǵyn salmas, Tilińdi almas, Kóp nadannan túńildim» dep nalyǵan, ókinishke toly óleń joldarymen astasyp jatyr emes pe. Odan ári atalǵan mysal óleń arqyly aqqý, shortan, shaıan bolyp jan-jaqqa tartqylamaı, bir-birińdi jaqyn tutyp, bir bolyńdar degendi aıtqysy kelgendeı. Osy oraıda Abaıdyń «Birińdi, qazaq, biriń dos, Kórmeseń, istiń bári bos» degen ıdeıasymen úndesip ketkendeı. Ideıa, kózqaras sabaqtastyǵy men úndestigi osy bolar.

A.Baıtursynulynyń aǵartýshylyq qyzmeti qaıratkerlik qadamǵa ulasty. Ol eldiń áleýmettik máselesin kózimen kóre otyryp, aǵartýshylyq tásilmen yq­pal etýdi murat tutty, qoǵamnyń evolıý­sııalyq jolmen damýyna múddeli boldy. Qoǵamdaǵy jaǵdaıdan tys qalmaı, tek ony syrttan baqylaýshy nemese oǵan ınertti qatysýshy bolmaı, el ómirine belsendi qatysyp, óz shyǵarmalaryna arqaý etti.

Ǵylymda keń qoldanylatyn bınar­ly taldaý ádisi bar. Bul bastalý núk­tesi bir nemese jaqyn eki nemese odan da kóp oqıǵalar men úderisterdiń uqsas­tyqtaryna, damý barysyna jáne ózgeris traektorııasyna taldaý jasaıdy. Qazaq qoǵamyndaǵy aqqý, shaıan, shortan bolyp jan-jaqqa tartqylaǵan ahýal A.Baı­tursynuly ómir súrgen jyldarda ózekti bolsa, qazirgi ýaqytta da óz mańyzyn joıǵan joq. Sondyqtan da bolar, ult birligi men tutastyǵy, jaǵymsyz ádet, qalyptasqan keleńsiz jaǵdaıdy synaý belgili bir ýaqyt aralyǵynda ǵana emes, ár kezeńde basty taqyrypqa aınaldy. Uly Abaı, A.Baıtursynuly, basqa da qazaq zııa­lylary óz shyǵarmalarynda el ishin­degi jaǵymsyz jaılardy aıaýsyz syn­ǵa aldy.

Qoldanbaly psıhologııa men saıasattaný ǵylymynda «úırengen álsizdiktiń sındromy» (sındrom vyýchennoı bespomoshnostı) degen termın bar. «Úırengen álsizdik» degen sındrom adamnyń óziniń ómirin jaqsartýǵa eshqandaı áreket jasamaıtyn jaǵdaı. Nege «úırengen» dep atalady? О́ıtkeni eshbir adam týǵanda óz ómirin jaqsartý úshin qıyndyqtarmen kúrespeý kerek degen ıdeıamen týmaıdy. Qıyndyqtarmen kúresý – ár adamǵa tán qasıet. Adam stress pen qatty daǵdarysqa ushyraǵannan keıin kúrespeý jolyn tańdaıdy. О́mirden qaıta-qaıta taıaq jep, taǵdyrdyń taýqymetin kórgennen keıin adam eki qolyn túsirip, óziniń kúshine degen senimin joǵaltady. Bárine kónedi. Adam óz basyndaǵy jaǵdaıǵa úırenip qalady, qolyn, eńsesin túsiredi, jaqsyǵa qaraı sapalyq ózgeris jasaı alatynyna senbeıdi.

Biraq olardyń ishinen erik-jigeri myqty, harızmasy kúshti jandar ǵana eńsesin túsirmeıdi, kúres jolynan bas tartpaıdy, ózgeris jasaý úmitinen bas tartpaıdy. A.Baıtursynuly da osyn­-
daı tulǵa edi. Halyqqa bilim berý arqyly, aǵartýshylyq joly arqyly áser etýge tyrysty. О́z halqyna bilim berý jolyn tańdaı otyryp, orystyń tanymal tulǵalarynyń halyq arasynda keń taralǵan shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarý arqyly, ony qazaq ómirine beıimdedi. Túsinikti, qabyldaýǵa jeńil tilmen jet­kizdi. Aıarlyqty, eki­júzdilik pen qýlyqty, bos maqtan men daraqylyqty synady. Y.Al­tynsarın, A.Qunanbaıuly aýdarǵan I.Krylovtyń «Qarǵa men túlki» mysalyn da aýdaryp, oǵan qazaqy óń, sıpat beredi.

«Qarasaq, kóp adamdar Túlki bop júr,

Zalymdyq ótirik pen múlki bop júr.

Solardyń sumdyǵyna túsinbegen

Qarǵadaı jurtqa mazaq,

kúlki bop júr.

Jurt edik ańqaý ósken qazaq bolyp,

Dalada keń sahara kóship-qonyp.

Aldaǵan zalymdardyń tiline erip,

Júrmesek jarar edi mazaq bolyp»,–

degen óleń joldary búgingi kúni de óz mánin joǵaltqan joq.

Sonymen qatar sol jyldary eldiń azyp-tozyp, rýhanı quldyrap bara jatqanyn kózimen kórgen Ahmet Baı­tur­synuly óz oı pikirin, kózqarasyn jum­baqtap, tuspaldap jetkizedi, keıde ashyq, aıtady. Mysaly, myna óleń joldary búgin de suranyp turǵandaı:

«Qasqyrdyń zorlyq boldy etken isi,

Oılaımyn ony maqtar shyqpas kisi.

Nashardy talaı adam talap jep júr

Bóriden artyq deımiz onyń isi», –

deıdi. О́z eline, halqyna óz bıligi men kúshin paıdalanyp zorlyq kórsetip, talap, tonap júrgen, qasqyrdan beter adamdardyń bar ekendigin tuspaldap jetkizdi.

Patsha ókimetiniń otarlaý saıasatynyń qazaq halqynyń hal-ahýalyn ábden tómendetip, shymbaıyna batqanyn kóre bilgen Ahmet Baıtursynuly 1913 jyly «Jıǵan-tergen» atty óleńinde:

«Qazaǵym, elim,

Qaıqaıyp beliń,

Synýǵa tur taıanyp.

Talaýda malyń,

Qamaýda janyń,

Ash kózińdi oıanyp,

Qanǵan joq pa áli uıqyń,

Uıyqtaıtyn bar ne sıqyń!»

dep qalyń eli qazaǵynyń hal-ahýalyn tebirene jyr etti .

Mine, joǵaryda keltirilgen óleń joldary A.Baıtursynulynyń aǵartýshylyq, azamattyq, qaıratkerlik tulǵasynyń qalyptasqandyǵyn, onyń el muraty, keleshegi úshin belin bekem býǵandyǵyn kórsetedi. Bul ultyn súıgen, ultyna qyzmet etýdi murat tutqan tulǵanyń úlken isterge jasaǵan qadamynyń bir kezeńi edi.

 

Qurmanǵalı DARKENOV,

L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar