Ekonomıka • 03 Shilde, 2022

Deldal kompanııalar: Ekonomıkanyń dosy ma, qasy ma?

42 ret kórsetildi

Sarapshylar deldal kompanııalar naryqtyń qolyndaǵy «almas qylysh» ekenin aıtady. Zań sheńberinde júıelense, mundaı kompanııalar servıstik qyzmet túriniń jaqsarýyna sep bolady, alpaýyt kásiporyndardyń múmkindigin ártaraptandyrady. Alaıda bizdiń jaǵdaıymyzda deldal kompanııalar «jumyrtqadan jún qyrqyp otyrǵandardyń» qylyǵyn eske túsirip otyr.

Sarapshy-ekonomıst Talǵat Demesinov eldegi áleý­met­tik-ekonomıkalyq proble­malardyń qordalanyp qalýyna olıgopolııalyq qysym sebep boldy degen oıǵa basymdyq berdi. Otyz jyl boıy qorda­la­nyp, «muzy qalyńdap ketken seńdi» tek saıası reformalar arqyly ǵana buza alamyz.

«Instant Payments» serik­testigi QTJ ǵana emes, ózge kom­panııalarmen de kelisimshart bo­ıynsha jumys istegen. QTJ-dan ózgeleri kelisimdi úzetinin aıt­qan joq. Basynda otyrǵandar aıt­qyzbaı otyr. Olar baǵany bel­gileý quqy arqyly oıynyn jalǵastyra berýge múddeli. Biz Prezıdentimizdiń bastamasyna BAQ arqyly da, áleýmettik jeliler arqyly da qoldaý bildirýimiz kerek. Halyqtyń qoldaýy kóp máseleni sheshedi», deıdi T.Demesinov.

Sarapshy aıtyp ótkendeı, biz tulǵaǵa tabyný dáýiriniń zardaptarymen betpe-bet qaldyq. Naryqtyń 35 paıyzyn jaýlap alǵan deldal kompanııalardyń ar jaǵynda turǵandardyń bári olıgarh­tarmen baılanys­ty ekenin eske túsirgen sarapshy bizdi aýyr synaqtar kútip turǵanyn, muny táýelsizdik úshin kúrespen salystyrýǵa bolatynyn aıtty. Kedergi syrtqy faktordan emes, óz ishimizde. 30 jyl boıy naryqty ýysynda ustap turǵan úrkerdeı top barymen bólisýge daıyn emes.

«Halyqtyń tabysyn kóterý baǵdarlamasyn deldal kom­panııa­larǵa qarsy kúrespen qatar alyp júrý kerek. Bul jerde Memleket bas­shysynyń pármenine qo­symsha kúsh kerek. Ishki naryq­ty deldaldardan tazartýdy zań aıasynda, memlekettik baǵ­dar­lama sheń­berinde júrgizý kerek. Mysaly, Germanııada naryq­taǵy del­daldardyń tizbegi kóbeıgen sa­ıyn olardyń úlesin qysqartyp otyrý tájirıbesi bar. Tizbekte turǵan alǵashqy kompa­nııanyń úlesi 5 paıyz bolsa, sońǵysy 0,1 paıyzben shekteledi. Eger sonyń bárin zańdastyrsaq, úlesinen qaǵylǵan deldaldar naryqtan ózinen-ózi ysyrylyp shyǵady», deıdi T.Demesinov.

Sarapshynyń pikirin­she, Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaev úlken qadam­darǵa táýekel etip otyr. Qorǵas keden beketi «tazalana» bastaǵan 20 kúnniń ishindegi bıýdjet túsimi shamamen 8 mln dollar degen sóz bar. Qorǵas beketi 2-3 kompanııanyń baqylaýynda boldy degen derek te joq emes. Olar Qytaıda 200 teńge turatyn úıge kıetin aıaq­qıimdi 2 myń teńgeden satsa da, qolyn eshkim qaqpaı keldi.

«Memleket basshysy halyq­tyń tabysyn jumyspen qamtý, IJО́ deńgeıi arqyly kóterý qajettigin aıtyp otyr. Halyq­tyń kóńilin memleket bólgen demeý qarjymen «demdep» qoıýǵa Ulttyq qordyń múmkindigi joq. Kedendi deldaldardyń qur­saýynan, naryqty olıgarh­tar­dyń qysymynan tazartsaq, qazy­naǵa qarjy túsedi, halyq­ty jumyspen qamtý, tabysyn kóterý, ınflıasııadan qorǵaý máse­le­leri naryq jolymen she­shi­ledi», dep atap ótti T.Demesinov.

Halyqaralyq tájirıbede halyqtyń tabysyn arttyrý men baǵa saıasaty bir-birimen ıyq tirese júretin baǵyttar. Ishki naryqta baǵa saıasatyna áser etetin faktorlar týraly málimetter ashyq aıtylýǵa tıis. Osyǵan deıin baǵa saıasatyndaǵy ımporttyń úlesi deıtin bolsaq, endi deldaldardyń úlesi degen túsinik ashyq aınalymǵa endi. Bul sózdi qoryqpaı aıtatyn boldyq. Qysqasy, alpaýyt kompanııalar servıstik qyzmet kórsetetin shaǵyn kompanııalarymen kelisimshart arqyly baǵany baqylaýynda ustap kelgenderdiń attary atalyp, tústeri tústele bastady.

Mysaly, jyl basynda 120 teń­gege aspandap ketken gaz ba­ǵa­­sy halyqtyń dúrligýinen ke­ıin 50 teńgege tústi. Bul rette bir ǵana gaz baǵasynan úles alyp otyr­­ǵan birneshe kompanııanyń bol­­ǵany endi aıtylyp jatyr. Ener­g­etıka mınıstri Bolat Aq­sholaqov jyl basynda jýrnalıstermen kezdes­ken kezde su­ıyt­ylǵan gazdyń naryq tizbegi menshiginde ne gaz quıý stansasy, ne gaz jınaqtaý stansasy joq oıyn­shylar bar ekenin ashyp aıtty.

«Osyndaı oıynshylardy tizbekten alyp tastaıtyn shyǵarmyz. Iаǵnı tek naqty gaz óndirýshiler, gaz quıý stansalary nemese úılerge qajet gazdy jınaqtaıtyn stansalary bar oıynshylar ǵana naryq­ta qalady. Bul bizge tipti osy 50 teńgelik baǵanyń ishinde naryq tizbegindegi qatysýshy­lar­dyń kiristiligin qaıta retteýge múmkindik beredi», dedi B.Aqsholaqov.

Sodan keıingi qaperge alatyn ekinshi faktor – sanda bar, sapasy joq baǵdarlamalardy skrıngten ótkizip, ońtaılandyrý, synnan ótkenderine strategııalyq mazmun berý qajettiligi. Saıasattanýshy Zamır Qarajanov «Úkimettiń halyq tabysyn arttyramyz degen nıetin quptaımyn. Biraq baǵaǵa áser etetin faktorlardyń sebep-saldaryn zerttemesek, bólingen qarjy joq bolady. Halyqtyń tabysy tek ınflıasııa emes, del­daldardyń jáne halyqaralyq ja­ǵdaıdyń qyspaǵynda tur. Birin­shi kezekte naryqty qajetsiz kompanııalardan, deldaldardan tazartaıyq. Bul áleýmettik shyǵyn­darǵa jumsalatyn shy­ǵyn­dardyń kemi 30 paıyzǵa arzandaýyna múmkindik beredi. Investısııalyq klımatty saýyq­tyrsaq, ShOB-tyń jaǵdaıy jaq­sarady. Halyqtyń tabysyn kótere­tin baǵdarlama sol kezde ǵana Ulttyq qordyń ústeme qar­jy­lan­dyrýynsyz, naryq joly­men damıdy», deıdi Z.Qarajanov.

Túıin

Adamdar joqshylyqta ómir súrgisi kelmeıdi, memleket hal­qynyń kedeılenip ketýine jol bergisi kelmeıdi. Álemdik táji­rı­bede jekelegen memleket bas­­shylarynyń halqynyń 1 pa­­­ıy­zynyń bolsa da kedeılik deń­­geıinde ómir súrip jatqanyn jarııa­ly túrde moıyndaǵysy kel­meıdi. Sarapshylar halyq­tyń jaǵdaıyna keri áser etetin kez kelgen faktor ashyq moıyn­dalǵan kezde ǵana ekono­mıkalyq reformalar nátı­jeli bolatynyn aıtady. Bizde kedeı­lik, onyń deńgeıin tereń­detip turǵan faktorlar resmı tú­rde aıtyldy, moıyndaldy. Naqty sheshimder qabyldanyp jatyr. Endigisi – aldaǵy kúnder enshisinde.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar