О́ner • 05 Shilde, 2022

Parıjge syımaǵan Pol

26 ret kórsetildi

Shyǵarmashyl jandardyń óneri men ómiri týraly sóz qozǵaı qalsaq, «juldyzy jandy» dep jıi aıtamyz. Talantty taǵdyr túngi aspandy syzyp ótip, juldyzdaı aǵyp tústi deımiz. Sonda bul neni bildiredi? «Talant – baqyt, talant – shattyq, talant – rahat» degen shyn ómirde de solaı ma? Aqyn-jazýshy, kompozıtor, sýretshi, músinshilerdiń óneri bar ǵumyryna jeterlik jaqsylyq, ıakı bir ıgilik syılaı ala ma? Eger olaı bolmasa, ónermen ómir súrip ne kerek? Al kózińniń tirisinde buıyrmaǵan ataq, aqsha, abyroıdyń ólgennen keıingi quny qansha?

Tirshilikke paıdasyz talanttyń bary men joǵy týraly bulqyna sóı­­leýimizge Pol Gogenniń ómiri se­bep bolyp otyr. Kóziniń tirisinde shal­qyp ómir súrmegen sýretshiniń kar­tınalaryn eshkim mensinbepti. Tipti óz ortasynda moıyndalǵan joq: talantsyz sýretshi desti. Sóıt­ken Pol Gogenniń týyndyla­ry qazir essiz aqshaǵa satylady. Máselen, onyń áıgili «Toı qashan?» atty kartınasy 300 mıllıon dollarǵa satyldy. Sumdyq. Eń qy­zyǵy hám eń ókinishtisi, bul «sum­dyqty» Gogenniń ózi kórgen joq.

Ejen Anrı Pol Gogen, negi­zinen fransýz sýretshisi dep atalady. Alaıda onyń ákesi – fransýz, al anasy perýandyq – arǵy tegi ıspandar men úndilermen baılanysady. Sýretshiniń ózi de balalyq shaǵyn Perýde ótkizdi (kartınalarynda ekzotıkalyq tabıǵat jıi kezdesetini sodan). О́nerge taza áýes­­qoılyqpen kelgen ol sýret salý­­dy eshkimnen úırenbegen, oqy­maǵan.

Jalpy, Gogenniń sýretten basqa da iske ebi hám arman-maqsaty kóp bolǵan. Máselen, ol sonaý ba­la kezinde teńizshi boldy. Ata-ana­symen Atlant muhıtyn eki ret kesip ótken Pol teńizden erek­she áserlendi. Tipti sodan keıin teńizshi bolýdy armandady. Fransııaǵa oralǵan soń Pol teńiz isiniń negizderin ıgerip, keme júrgizýshisiniń kómekshisi bolyp jumysqa ornalasty. Birneshe jyldar boıy ýaqytyn sýda júzýmen ótkizdi.

Gogen alǵashqy sýretterin, shamamen 25-27 jasynda sala bastady. Al oǵan deıin ol júzýdi tastap, Parıjge kóshti, úılendi, deldal bolyp mansap qýdy hám bes balaly áke atandy. Degenmen, sýretshiniń ma­zasyz tabıǵaty ony bir jerde turaqtatpady: Gogen qaıtadan álem­niń túý bir túkpirine qashty. Taıtıge.

Aıta keteıik, ol buǵan deıin de Taıtıge baryp, 1891-1893 jyldary seksenge jýyq kartına salǵan edi. Osy ýaqytta sýretshi ónimdi eńbek etti. Keıin úlken qalalarǵa qaıta oralǵanymen, sol qoǵamdaǵy keıbir túsinikterdi qabyldaı almady: órkenıettegi keıbir jıirkenishti jaıttarǵa tózbedi hám qysym kóp dep sanady. Sol úshin de Eýropada ómir súre almady. Taıtı, Perý, Markıza araldarynda kóship júrdi. Al synshylar «Sýretshi ne úshin Panamaǵa, odan Martınıkaǵa nemese Taıtıge saıahattaýy kerek? Shabyt saparda emes, sýretshiniń júreginde. Talantty sýretshi naǵyz natýrany Parıjden de taba alady» dep shýlasty. Bálkı, Gogendi Parıjge syıdyrmaǵan da osy «qańqý».

Onyń shyǵarmashylyǵy, ne­gizinen postımpressıonızm baǵy­tynda jazyldy. Sýret­shilerdiń qalamy, kóbinese tabıǵat­qa ja­qyn. Tabıǵatpen tildesedi, tabı­ǵatty jyrlaıdy. Gogen de solaı. Ol kartınalarynda adam men tabıǵattyń úılesimin, táýeldiligin, eki keńis­tiktegi sulýlyqty, jy­lylyqty, jaryqty beıneleıdi.

Pol natıýrmortty árqashan ta­bıǵatqa qaramaı, tek óz qııalymen jazǵan. Kóbinese janrlardy aralas­tyryp, máselen, portret pen natıýrmortty biriktirip sala beredi. Van Gog «Kúnbaǵystardy» salǵan kezde Gogen onyń jumys istep tur­ǵanyn beıneleıtin kartına jazdy.

Sondaı-aq sýretshi qyshtan qumy­ra jasaýdy da biletin. Ol músindep, qysh ydystardy qumyra dóńgelegin paıdalanbaı kúıdiretin. Gogen she­berhanadaǵy bul týyn­dylarynyń bárin, tek qolmen istedi. Sodan bolar, olardaǵy sándik elementter sál óreskel, bi­raq óte erekshe kórinetin.

Al qarjylyq qıyndyqtar sý­retshini aǵash oıýǵa da úıretti. Ol bul kásipke boıaý alýǵa aqshasy joq tusta shabytyn qurtý úshin qyzyqty. Oıdaǵy kartınasyn myń boıaýmen emes, pyshaqpen taq­tany oıyp saldy. Tipti Mar­kızadaǵy úıiniń aǵash esikterin oıý-órnektermen ózi bezen­dirgen. Gogen – myqty.

Injil mátinderin muqııat zerttegen soń sýretshi sonyń jelisimen tórt kartına jazady. Ol ár týyn­dyda Ǵaısa paıǵambardyń beı­nesinde ózin sýretteıdi. Bul naǵyz daý týǵyzatyn kenepter edi. Keıin avtor olardyń birin jurttan jasyryp ustady.

Gogenniń taǵy bir ásire talantty sýretshi Van Gogpen dos bolǵanyn bilemiz. Van Gogtyń qulaǵyn kesetin aty-shýly áńgimesi de osy Gogenniń tusynda bolǵan. Shyǵarmashyl jandardy túsiný qıyn deımiz. Olardyń mıynda kez kelgen mınýtta biz elestete almaıtyn jarylystar bolýy ábden múmkin. Qulaq kesý de, mine, osyndaı jarylystyń saldary bolsa kerek. Álqıssa.

Sýretshi ómiriniń sońynda kóp eńbek etti. Muhıt halyqtarynyń shynaıy ómiri men kúndelikti tur­­mysyn jergilikti ańyz-ápsa­nalarmen ózara baılanystyryp sýret sala berdi. Alaıda bul onyń aýrýyna, jan kúızelisine, tipti turmystyq ahýalyna da kómektese almady. Sóıtip ózi sheber, ózi teńiz­shi, ózi sýretshi Pol Gogen 1903 jyly 54 jasynda óz-ózine qol jum­sap, ómirden ótti.

Dańq sýretshige qaıtys bolǵan­nan keıin qondy. 1906 jyly Parıjde ótken kórmede Gogenniń 227 kartınasy qoıylyp, qoǵamdy dúr silkindirdi. О́mirden áldeqashan ótip ketken sýretshiniń juldyzy endi janǵandaı, shyǵarmalary qaıta týǵandaı boldy. Árıne, bul da ádiletsizdik.

Aıta keteıik, Somerset Moem­niń «Aı men qarabaqyr» («Lýna ı grosh») romanynyń prototıpi – Pol Gogen. Sondaı-aq Gogenniń qur­metine Merkýrııdegi krater «Pol Gogen» dep atalady.

Sońǵy jańalyqtar

Ana tilinde oqýdan nege qashady?

Bilim • Búgin, 00:05

Abaı murasy asqaqtady

Abaı • Búgin, 00:04

Ulttyq mereke

Abaı • Búgin, 00:02

Et máselesine ep kerek

Ekonomıka • Búgin, 00:01

Jedel járdem nege keshigedi?

Medısına • Keshe

Ult ustazy jáne Batpaqty mektebi

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Jaýynger jyr

Tanym • Keshe

Talant pen taǵdyr

О́ner • Keshe

Shıpaly sýlar shejiresi

Aımaqtar • Keshe

Tańbaly tanymy

Tanym • Keshe

Sırk

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar