Elorda • 05 Shilde, 2022

«Nur-Sultan kitaphanasy»

24 ret kórsetildi

Arqanyń tósinen boı kótergen jańa qala, jańa astana ult rýhanııatynda da jańa bir tolqyn qalyptastyrdy. Oǵan búginde elordada turatyn Jazýshylar odaǵynyń 150-den astam múshesi dálel bola alady. Keıingi otyz jyldaǵy bas qalanyń tynys-tirshiligine úńilsek, aqjoltaı mádenı-ádebı jańalyqtar kóp-aq. Máselen, táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı «Nur-Sultan kitaphanasy» serııasymen jaryq kórgen 30 kitapty aıta alamyz. Atalǵan joba Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń qoldaýymen alǵash ret iske asqan edi.

Jańa kitaptardyń taqyryby da san alýan. Avtorlar tamyrly tarıh, el men jer, patrıottyq sezim, ar-ujdan sekildi qasterli qasıetterdi arqaý etedi. Táýelsizdikten tamyr tart­qan urpaqtyń Otanǵa degen súıis­penshiligi men qurmeti – shyǵar­malardyń negizgi ózegi. Sondaı-aq elordanyń jylnamasy qalamgerler qalamynan tógilgen óleń-jyrlar men prozalyq shyǵarmalarda aıqyn kórinis taýyp otyr. Aıta keteıik, «Nur-Sultan kitaphanasy» serııa­symen jaryq kórgen kitaptar res­pýb­lıkanyń túkpir-túkpirindegi kitap­hanalarǵa taratyldy.

Sonymen ıgi jobanyń bastaýymen astanalyq aqyn-jazýshylar Talǵat Eshenuly («Uly qaladaǵy blıýz» óleńder jınaǵy), Dáýren Berikqajy («Seniń atyń – ot» óleńder jınaǵy), Dáýletkereı Kápuly («Maraltamyr» óleńder jınaǵy), Erbol Beıilhan («Qusqanaty» óleńder jınaǵy), Serikzat Dúısenǵazy («Mezgil sýret­teri» óleńder jınaǵy), Marjan Ershý («Bilezik» óleńder jınaǵy), Tanakóz Tolqynqyzy («Únsiz otyrmashy» óleńder jınaǵy), Ularbek Dáleı («Hat barmaıtyn qystaq» áńgimeler),  Yqylas Ojaıuly («Semserdiń júzine ósken gúl» óleńder jınaǵy), Serik Seıitman («Qamshynyń saby» óleńder jınaǵy), Ahat Rasýl («Aı qusy» óleńder jınaǵy), Almaz Myrzahmet («Dejavıý» proza), Quralaı Omar («Jasyrynbaq oınap júrmiz...» óleńder jınaǵy),  Oljas Sándibek («Beımaza shaq» óleńder jınaǵy),  Umtyl Zaryqqan («Qońyr kóleńke» óleńder jınaǵy), Oljas Qasym («Jan raıy» óleńder jınaǵy), Aıjan Tábarak («Esil, seniń kináń joq...» óleńder jınaǵy),  Aıdyn Baıys («Qulanıek» óleńder jınaǵy),  Baqytbek Qadyr («Jasyl shatyrlar» prozalyq kitaby), Juldyzaı Ysqaq («Japyraqqa tamǵan jyr» óleńder jınaǵy), Esbol Nurahmet («Jar basyndaǵy altyn taq» proza),  Jadyra Shamuratova («Sekýndtar arasyndaǵy sheksizdik» proza),  Birjan Ahmer («Kózińdegi kóktem» óleńder jınaǵy),  Arman Sherızat («Kúmis shyq» óleńder jınaǵy),  Serikbaı Ábilmájin («Mızamshýaq» óleńder jınaǵy),  Raýan Qabıdoldın & Aızada Rahymjanova («Biz ekeýmiz...» óleńder jınaǵy),  Alpamys Faızolla («Aq sezimge eskertkish» óleńder jınaǵy) kitaptary oqyrman qaýymǵa jol tartty.  Al poezııa, proza antologııasyna Sherhan Talap,  Dildá Ýálıbek, Dáýlet Telmanov, Aýǵanbaı Sanaquly, Álı Bekmuhanbet, Muqııat Qoıshybaı, Alash Tursynáli, Dáýren Baqytqajy, Aınur Shámshi, Aıgúl Jubanysh, Temirlan Qylyshbek, Záýre Tórehan, Ǵylymnur Kádirbaı, Qýat Ejembek, Baýyrjan Bógenbaı, Aızada Sádýaqasova, Erasyl Sádýaqas, Madııar Tóleý, Abylaıhan Jumash syndy jas qalamgerlerdiń proza men poezııa janryndaǵy shyǵar­malary toptastyryldy.

Bul qatarda ádebı ortada kópten kórinbeı ketken avtorlar men jas qalamgerlerdiń tuńǵysh jınaqtary da bar.

Aıta keteıik, elordalyq qa­lam­gerlerdiń jańa jınaqtary «Folıant» baspasynan 1 000 danamen jaryq kórdi. Atalǵan serııa boıynsha aldaǵy ýaqytta taǵy 50 avtordyń kitabyn shyǵarý josparlanyp otyr.

Jalpy, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy qarsańynda el astanasynda rýhanı jańalyqtar az bolǵan joq. Máse­len, kórnekti aqyn-jazýshylardyń, ádebıettanýshylardyń atyna birne­she kóshe men mektep berildi. Atap aıtsaq, kóshelerge Kámen Oraza­lın, Keńshilik Myrzabekov, Rahman­qul Berdibaı, Juban Moldaǵalıev, Ázilhan Nurshaıyqov, Erbol Shaı­merdenuly esimderi, mektepterge Muhtar Áýezov, Qaıym Muha­medhanov, Ilııas Esenberlın, Mu­qaǵalı Maqataev, Aqseleý Seıdimbek attary berilgen.

Al 2019 jyly Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń qoldaýymen astanalyq qalamgerler bas qosatyn Jazýshylar úıi ashylǵan edi. Elorda tórinde ótken iri ádebı jıyndar da («Eýrazııa asta­nalarynyń qalamgerleri» atty halyqaralyq forým, Azııa qalam­ger­leriniń I forýmy) qazirgi qazaq ádebıetiniń ómirine qozǵaý salǵandaı boldy.

Budan bólek bas qalada Qalam­gerler alleıasy ashyldy. Búginde bul alleıanyń boıynda úsh arys – Sáken Seıfýllın, Ilııas Jan­súgirov, Beıimbet Maılın, sondaı-aq Alash arystary Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly jáne Mirjaqyp Dýlatulynyń eskertkishteri boı kóterip tur. Álqıssa.

Bul meken astana bolǵaly beri Esil dep qansha án aıtyldy eken, Esildi qansha aqyn jyrlady eken... «Nur-Sultan kitaphanasy» serııasymen shyqqan kitaptarda da Esilge arnalǵan óleń bar.

«Esil, seniń kináń joq,

Men tolqysam, sen de birge

 tolqydyń.

Men jylasam ózińe kep egilip,

Jubata almaı búk túsetin

 tolqynyń.

Esil, seniń kináń joq

Bir meıirim ańsap kelsem jaǵańa,

Jyly jeliń mańdaıymnan

sıpaıtyn,

Júzi eles uqsap bir sát anama.

Esil, seniń kináń joq..

Mendik kúıdi sen ǵana ediń uǵatyn.

Keı mineziń aýmaı qalǵan ákemnen,

Ishteı tynyp únsiz qarap

 turatyn».

 

(Aıjan Tábarak)

Uqsas jańalyqtar