Rýhanııat • 07 Tamyz, 2022

Eski men jańa arasy

53 ret kórsetildi

Parıjde turatyn dosymyz qonaqqa kelip, elimizdiń tabıǵatyn kórsin dep Býrabaıǵa apardyq. Tabıǵatyna qyzyqty, bitik ósken ný ormanǵa tańyrqady. «Bizdiń tabıǵat sheteldegiden qalyspaıdy, bári qazaqtyń jeri, en dalasy, eshkim ákelip samyrsyndardy ekpese de, tabıǵat ana ózi baptap, kútip jatyr», dep maqtanyp ta aldyq.

Jumbaqtasqa jazylǵan qyzdardyń esimi

Sálden soń qaıyqqa otyryp Jumbaqtasqa qaraı bet aldyq. Bir kezde dosymyz tastyń betindegi alamyshtap jazylǵan kisi attaryn kórip, nalydy. «Osyndaı qasıetti de kórikti jerge nege áldekimderdiń atyn jazyp, sıqyn ketiremiz? Jaqsy kórgen adamynyń esimin tasqa emes, júrekke jazý kerek qoı», degen sózin de aıtyp úlgerdi. Onyń sózinen selt etip, Jumbaqtastyń bujyr-bujyr betine kóz saldym. Osyǵan deıin osy jerge birneshe ret kelip edim, baıqamappyn, shynymen, tastyń beti qyzdardyń, áldebir áıelderdiń esimine tolyp tur eken. Tipti keıbirin bıikke órmelep shyǵyp, tastyń «tamaǵyna» jazyp qoıypty.

Sol sát meniń oıymda «ejelgi adamdar tas betine tarıhty tańbalap jazyp qaldyrsa, qazirgi adamdar tas betine súıgen qyzynyń nemese qoly jetpegen áıel zatynyń atyn jazatyn boldy», degen sóz jańǵyryp turdy.

Poıyzdaǵy dombyra daýysy

Poıyzben ketip baramyz. Bir kezde biz otyrǵan vagonnan qońyr kúıdiń áýeni estildi. Janǵa jaıly, júrekke jyly tıip barady. Sálden soń ishi pysty ma eken, kúı shertip otyrǵan jigit dombyramen án salyp, jolaýshylardy ózine baý­rady. Birin aıaqtasa, birin bastaıdy. Daýysy ǵajap, qońyrjaı. Biz estigen-estimegen halyq ánderin naqyshyna jetkizip, oryndady. Bir sátte ortańǵy tósekte jatqan egde áıel kisi «mazamdy alma, nemenege aıqaılaısyń? Seniń konsertiń bizge qyzyq emes, durystap shaı da ishkizbediń!» dep aıqaı saldy. Qııańqy kempirdiń orynsyz qıǵylyǵyna ol kónsin be, «О́z elim meniń, ózegim meniń, jyryma qosyp júremin» dep asqaqtatyp ala jóneldi. «Shaıdan» qur qalǵan kisi taǵy da aıqaı salyp, aýyr sóz aıtty. Sonda álgi jigit jaı ǵana «Ǵapý etińiz, degenmen bir sergip qaldyńyz ǵoı», dedi jaı ǵana. Mádenıetti túrde berilgen jaýap úshin oǵan bári razy boldy. Ulan-ǵaıyr dalany betke alyp kele jatqan poıyzdyń úni dombyra únimen úndesip ketkendeı. 

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar