Qoǵam • 07 Tamyz, 2022

Áskerdegi álimjettik

1649 ret kórsetildi

O-o-ońǵa! S-o-olǵa! Bala kezde sarbaz bolýdy armandaǵandar qazir áskerden qashyp, oń-solyn ajyrata almaı júr. Tórtinshi kýrstyń stýdentteri «qaıda jumysqa ornalasamyn?» dep emes, «qaı áskerı bólimge alyp ketedi eken?» dep alańdaıtyny ras. Maıtabandardyń ózinen sabyr qashqan. «Irileri» irikteýden irkilmes. Júıke júıesi álsizder de áskerge attanyp, sýısıdtiń jıilep ketýi sodan emes pe eken?

Halyqaralyq qaqtyǵystar ýshyqqan saıyn kez kelgen memleket áskerı qýatyn kúsheıte bastaıdy. Jańa qarý oılap tabý maqsat emes. Qarý ustaı alatyn jastardy tárbıeleýge umtylady. Shash al dese bas alatyndar áli de kóp qoı. Qýatty ásker jasaqtaý degen sózdi adam sanyn toltyrý dep túsinetinder bar sııaqty. Sońǵy ýaqytta áleýmettik jelilerde jastardy jappaı kólikke tıep, qorǵanys isteri jónindegi bólimniń ǵımaratyna tasymaldaý derekteri kóbeıip ketti. Tipti áı-shaıǵa qaramaı, túngi ýaqytta meıramhanada shaı iship otyrǵandarǵa túrpideı tıgenderdi kórdik. Shaqyrtý qaǵazyn elemeı, qashyp júrse de, áýletiniń abyroıyn
shashyp júrse de ondaı qadamǵa barý durys pa? Áskerden jaltarǵandarǵa aıyppul qa­ras­tyrylǵan joq pa edi? Já, bul áńgime ta­qy­rypqa tuzdyq bolsyn.

Aıtpaǵymyz, bizdiń ásker adamshylyqtan ada sııaqty. Qorǵan bolyp el qorǵaıtyn qatarlasym keldi deýdiń ornyna, bar bilgenin úıretýdiń ornyna uryp-soǵýǵa qumar «dembelder» kóp. Balyq basynan shirıtinin bilip aıtqan ǵoı babalarymyz. Basshylar da bar bylyqqa kóz juma qarap otyrǵany ótirik pe? «Bas jarylsa bórik ishinde» degen pıǵylmen kez kelgen shýdy áskerı bólimniń syrtyna shyǵarmaýǵa tyrysady. Sarbaz ólimin jasyrý múmkin emes, árıne. Otan aldyndaǵy boryshyn ótegen kez kelgen jas «taıaq jedim» dep týrasynan aıta qoımas. Shyn máninde, «ómir mektebinen» ótetinin jasyrmaıdy. Bul – psıhologııalyq álsizdik. Quldyq sana. «Men taıaq jedim, menen keıingiler de taıaq jeýge tıis» degen jabaıylyq. Álimjettik bolmasa sarbazdar úıinen aqsha surap sary ýaıymǵa salyna ma? Jaýdyń kózin qurtýǵa berilgen oq óz-ózin «jutýǵa» jumsala ma? Áskerge saý bolyp barǵan jas otbasyna aqyl-esi kem bolyp qaıtar ma edi? «Týǵan jerimdi qorǵaımyn!» degen shabytpen baryp, týǵan jerine tabytpen oralar ma edi? Tańerteńgi jattyǵýǵa shydamaǵannan, áskerdiń tamaǵy unamaǵannan, súıikti qyzy «úıde otyr» degendi tyńdamaǵannan óz-ózine qol jumsaıdy dep oılaısyz ba? Otan qandaı qymbat bolsa da aqıqat ta sondaı qymbat! Shyndyq damýdyń shyńyna jeteleıdi. «Jańa Qazaqstan» dep urandap jatyr ekenbiz, áskerdegi bylyqtar jasyryn qalmaýǵa tıis. Salany sıfrlandyrýdan buryn, tártip ornatýǵa kúsh jumsaý kerek. Halyqtyń tilegi osy!

Joǵaryda tilge tıek etken jabaıylyq áskerge deıin qalyptasyp úlgergeni jasyryn emes. Mektep tabaldyryǵynda, kolledj jáne ýnıversıtetterde de dambalyn ázer kóterip júrgen «dembel-symaqtar» bar. Sonaý 90-shy jyldary tamyr jaıǵan qubylys áli kúnge deıin jalǵasyp kele jatqany ras. Túsindirme sózdikterine kóz júgirtsek, «Álimjettik» (dedovshına) – áskerı shepte qoldanylatyn jargon, tómengi deńgeıdegi áskerı qyzmetkerlerdiń (efreıtor, serjant jáne t.b.) arasyndaǵy beıresmı ıerarhııalyq júıe. Bul júıeniń joǵarǵy satysynda turǵandar kóbine jasynyń úlkendigimen, fızıkalyq kúshiniń basymdylyǵymen ózge top múshelerine psıxologııalyq, qarjylyq, fızıkalyq nemese jynystyq zorlyq-zombylyq kórsetedi. Talaptar oryndalmaǵan jaǵdaıda qorlaýshy óz jábirlenýshilerine moraldyq nemese fızıkalyq qysym jasaıdy.

Bul qubylystyń áli kúnge deıin jo­ıyl­maýynyń negizi sebebi – sıkldi bolýynda. Toptyń basyndaǵylar «bılikten ketken soń» olardyń ornyna kezinde jábirlenýshi bolǵandar kelip, óshin álsiz top ókilderinen alady. Jasóspirim shaǵynda qysym kórgen balada quldyq sana qalyp qoıady eken. О́kinishtisi sol, ol eshqashan rýxanı azattyqty sezine almaıdy. El saıasatyn qoldamaı, Qazaq eliniń azattyǵyn aıaqqa basqandar qaıdan shyǵady dep bas qatyramyz sosyn. Kináli – ózimiz!

Bar bylyqtyń bastaýy – áskerdegi álim­jettik. Qazirgideı almaǵaıyp zamanda ár sarbazdyń taǵdyry mańyzdy. Beıbit kúnde jalǵyz ulynan aıyrylý ońaı emes. Áskerı salaǵa reforma qajet. Sharýashylyq jaǵy óz aldyna, rýhanı tárbıe máselesin myqtap qolǵa alý kerek. Sarbazdar adamshylyqtan adaspasyn! Basshylar da aqıqattan attamasyn!

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar