Balanyń taǵdyry tap seniń daýysyńa tirelip turǵandaı, jyldar boıy júzdespegen tanysyńnyń beıtanys balasyna bas barmaǵyńdy aıamaı basyp, tileýles bolasyń. Keıin onyń júldeger bolǵanyn estigende, bir juldyzdy óz qolyńmen jaqqandaı, qazaq óneriniń órkendeýine ólsheýsiz úles qosqandaı marqaıatynyńdy qaıtersiń.
Ártis balalardyń tutas tolqyny qalyptasýyna jan aıamaı jumys istep jatqan osy baıqaýlardyń muraty ne? Munyń syrtynda aqshasy qaltasyna syımaǵan nemese balasynyń óneri arqyly tabys tabýdy kózdegen ata-ana tur ma álde naǵyz talanttyń ózi jasyrýly ma? Ata-analar balasyn jastaıynan bárinen de myqty bolýǵa úıretedi. Bul túsinikti. Uly Mosartty da ákesi kúısandyqqa májbúrlep otyrǵyzǵan. Biraq bul balaqaılardyń ol Mosartta bási bolǵanymen, baq-juldyzy birdeı bola almaıtynyn bala bilmese de, anasy eskerse kerek-ti.
Qazir balalar shoý-bıznesinde básekelestik óte kúshti. Armanshyl bozbala men boıjetkenniń kópshiligi 15-16 jasqa kelgende ǵana sanaly túrde ánshi bolýdy qalasa, bul jastaǵy keıbir «balalardyń» sahna ónerinde on jyldan artyq tájirıbesi bar bolyp shyǵatyny qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Balasynyń bolashaqtaǵy «baqytyn» qazirden boljap, aspan astynan aqshasy kóp jumys taýyp, el aldynda abyroı-ataǵy asqaq bolýy úshin jastaıynan baıqaýdan baıqaýǵa qýalap, bir konkýrstan kelesi konkýrsqa údere kóship júretin balalardyń ata-analary bul básekeniń qaýipti saldaryn tuspaldap jatpaıdy. Oryn alýdyń múmkindigi bolmasa, opynyp, ókinip, aýyr qabyldaıtyn bala emes, eń aldymen, ata-anasy. Balasyn baqytqa jetkizgisi keletin ata-ana men boıda jasyrylǵan qabiletti ashýdyń shekarasy sonda qaı jerden belgilenýge tıis?
Kez kelgen qala, aýdan ortalyqtarynda ne kóp, balalar ónerin damytýmen aınalysatyn ortalyqtar kóp. Kórkemsózge, vokalǵa, sahnaǵa, jaryqqa shyǵarýǵa daıyndaıtyn ortalyqtar qazir tipti onlaın baıqaý uıymdastyrýdyń da sheberi bolyp aldy. Olarǵa Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń buıryǵymen ǵana bekitiletin memlekettik baıqaýlardan góri jeke baıqaýlardy uıymdastyra salý ońaıyraq. Bul baıqaýǵa balalar tegin qatysa almaıdy, uıymdastyrýshylarǵa jarnasyn tólegennen keıin ǵana jarqyldaǵan sahnada óner kórsetýge joldama alady. Sońynan «balalardyń saǵyn syndyryp almaıyq» degen jeleýmen júldeni shúlen taratqandaı asqan jomarttyqpen ońdy-soldy tarata berý bularǵa túk emes. Aqshasy tólengen soń bárine birdeı bas júlde, qos-qostan birinshi, ekinshi, úshinshi oryn belgilenip jatady. Ras, talantty balalar kóp bolýy múmkin, biraq Gran-prı – bireý ǵana. Baıqaý erejesin belden basyp, Qazaqstandaǵy balalar shoý-bıznesin maıshelpekke aınaldyryp, kúrep tabys taýyp júrgender bul jaǵynan endigi sheteldiń ózin shań qaptyryp ketti-aý, shamasy. Mundaı báseke-jarysqa qatysar aldynda deńgeı degen dúnıeniń bolatynyn qatysýshy tarap bir ýaq qaperine de almaıdy. Deńgeıi tómen báıge úshin janyn sala daıyndalyp, júldege talasyp, dıplomdy qorabymen jınaǵannyń paıdasyz ekenin túsinbeıdi. Jeńis ıelenip, oryn alǵan balanyń ata-anasy máz, «balam laýreat boldy» dep, dıplomyn ákelip, tipti aýdan, oblys ákiminiń qabyldaýyn qalaıtyndardyń da kezdesetinin qaıtersiz. О́nerdiń bıigin alasartyp bara jatqan óresizdikke kúıingenimen, kommersııalyq baǵyttaǵy tolyp ketken jeke baıqaýlardy toqtatý týraly eshkim tis jarmaıdy. Tikeleı ata-anasynyń qarajatymen alǵan bir bet qaǵaz ben laýreattyq ataqtyń balanyń ónerin damytýǵa qalaı aıtsaq ta qaýqary jetpeıdi. Balalar úshin jeke kommersııalyq baǵyttaǵy baıqaýlardy uıymdastyrý toqtatylýǵa tıis. Al arnaıy qaýlymen mádenıet mekemeleri uıymdastyratyn memlekettik baıqaýlardyń sońynda suraýy bar, ol týraly sóz basqa.
Bala básekelestirýdegi qaýipti saldardyń zııanyn qoǵamnan buryn úreı men ýaıym jeteginde áldi men ádiletsizdiktiń qaıshylyǵymen sát saıyn kezdesken jas óskin tartady. Básekelestik degen eń aldymen, óz qabiletin júzege asyrý, maqsatqa jetý jolyndaǵy jeke bas kemshiligin joıý jeńisi ekenin baldyrǵandarymyz túsinse ıgi. Bala tárbıesine baıyppen qaraıtyn elderde urpaǵynyń rýhanı ıntellektisi bıik bolýyna mán beredi. Mýzykany túsinse, sýret, teatr ónerinen habary bolsa, elge sapaly azamat qosyldy dep qýanady. Sol sebepti ata-ananyń aqshasy sansyz dıplomdar men alǵys hattarǵa emes, bala ıntellektisiniń damýyna jumsalsa ǵana aqtalatyny anyq.
