О́ner • 10 Tamyz, 2022

Talant pen taǵdyr

38 ret kórsetildi

Orys dalasynyń sonaý bir túkpirinde eski shirkeýdiń qońyraý munarasy tur. Sup-sur meken. Jalańash tal. Qulaǵan úı. Tasyǵan ózen – erigen qar. Jyly jaqtardan ushyp kelgen qarǵalar shýyldasyp uıa salyp júr. Qarq-qarq.

Bul – sýretshi Alekseı Savrasovtyń 1871 jyly salǵan kartınasy. «Qarǵalar ushyp keldi». Avtordyń bul kóktemi, bir qaraǵanda suryqsyz. Kórkem týyndydaǵy tonalǵan qońyr-ala daladan ásemdik izdeýińiz múmkin. Al kartınany sóıletip turǵan – qarǵalar. Olardyń qarqyly men butaqtardyń sybdyry múlgigen tynyshtyqta eńseńdi basady. Shynynda da, tabıǵattyń surqy qashyp, buta-taldar jalańashtanyp, adamdarǵa da bir jaqsy kóńil kúı syılaı almaıtyn mezgil – qystyń kóktemge taıar óliara shaǵy.

Ol osy sup-sur dalaǵa tamsandy. Qarǵa­lardyń kelgenine qýandy. Kóktemniń ıisin sezdi. Sýretshi, tabıǵatty jıi salatyn.

«Kóktem keldi ǵoı, baryp sýret salyń­dar. Qar erip, qustardyń saıraǵany qan­daı ǵajap. Baryp sýret salyńdar, es­kız ja­zyńdar, zertteńder, eń bastysy, sezi­niń­der», dep oqýshylaryn ylǵı dalaǵa jiberetin.

«Tabıǵat máńgilik tiri – tynys alady. Árqashan án salady – sondaı ǵajap án. Jer degen jumaq emes pe. Al ómir – jumbaq, ádemi jumbaq», deıtin Savrasov.

1870 jyldyń basynda Keskinde­me ýchılıshesimen aradaǵy túsinispeý­shilikter­den (oqýshylar sanynyń azdyǵynan Savra­sov memlekettik páterden aıyryldy) soń sýretshi otbasyn alyp Edilge ketedi.  Iаroslavlde, Kostroma mańynda, Tómengi Novgorodta, Iýreveste bolady. Ol bul saıahatynda jasaǵan eskızderin keıin bes jyl boıy jumysyna paıdalandy. «Qarǵalar ushyp keldi» kartınasy da osy Edilde bastalǵan edi. Keıin Kostroma gýbernııasynyń Molvıtıno aýylynda (qazir Kostroma oblysy, Sýsanıno aýy­­ly) jalǵastyrdy. Onda bú­gin­gi kúnge deıin saqtalǵan Qaı­ta tirilý shirkeýiniń sýretin sal­dy (qazir shirkeýde Ivan Sýsa­nın murajaıy ornalasqan). Al avtor kartınany Máskeýde sheberhanasynda aıaqtady.

Kópshilik kartınany alǵash ret 1871 jyly saıahatshylardyń kórmesinde kórdi. Tańǵalysty. Barlyq peızajda ózen, aǵash, tipti aýa bar, tek «Qarǵalarda» ǵana jan bar desti. Osylaısha, Alekseı Savrasovtyń bul kartınasy orys beıneleý ónerinde jańa baǵyt qalyptastyrdy. Lırıkalyq peızaj.

Kartınany alǵash kórgen Pavel Tretıakov 600 rýblge satyp alady. 1872 jyly Sav­ra­sov bedeldi adamdardyń suraýymen «Qar­ǵalar ushyp keldiniń» alǵashqy kóshir­mesin salady. Keıin kartınanyń taǵy birneshe kó­shir­mesin jasady. Ol qazir Más­keý­degi Memlekettik Tretıakov galereıasynda saqtalǵan.

Zertteýshiler sýretshi týyndysynda endi kelgen kóktemdi, kóktemgi kóńil kúıdi ymdap beredi deıdi. Kartınaǵa qaraǵan sátte kóktem endi kelgendeı kúı keshesiń. Surlanǵan dalaǵa alystan túsken kúnniń jaryǵy – kartınadaǵy kóktemgi detaldardyń biri. Al ondaǵy aýa... Biz aýanyń túsi bolmaıdy deımiz ǵoı. Aýanyń sýreti de salynbaıdy. Biraq aýany beıneleýge bolady eken. Alekseı Savrasov shyǵarmaǵa sezim, tynys, biliner-bilinbes ózgeshe óńdi aýa arqyly berýdiń asqan sheberi bolǵan. «Qarǵalar ushyp keldi» kartınasy da jyp-jyly, taza, kóktemgi aýaǵa tolyp tur.

О́mirdiń ádiletsizdigi sol, talantty adamdar taǵdyrly keledi. Tabıǵattyń ár sátine, qylyǵyna ǵashyq Savrasov ta aýyr muń keshti. Ishkilikke salynǵan sýretshi kedeı kúıge túsip, kóshe kezip, qańǵyp qaldy.

Savrasov tirshilikke ıkemsiz boldy. О́mirin uıymdastyra almady. Ataǵy jaryp turǵan jeńisti kezin paıdalana alǵan joq. Jarytyp aqsha da tappady. Páterden páterge sandalý, kartınalaryna aıtylǵan syn, balasynyń ólimi (úshinshi perzenti ómirden ótkende sýretshi qatty qınaldy, sol ýaqyttaǵy sýretterinde aýyr qaıǵysy baıqalady), áıeldiń shapshýy – bári-bári sýretshini ishimdikke alyp keldi. Qatty salynǵan ol otbasydan, 25 jyl eńbek etken jumystan aıyryldy. О́nertanýshylar sýretshiniń 1880-1890 jyldardaǵy shyǵarmashylyq kezeńi týraly sóz qozǵaǵanda «ishkish Savrasov» sózin qoldanady.

Avtor bir bótelke úshin Sýharevskıı bazarynda 2-3 rýblge sýret salyp satty. Qartaıǵan shaǵynda qańǵybas atanǵan Savrasovty dostary talaı jónge saldy: jýyndyryp, kıindirip, «Qarǵalardy» nemese «Kempirqosaqty» qaıta sa­lýyn ótinedi. Al sýretshi báribir qashyp ketedi.

О́miriniń sońynda Savrasov jaqsy kúnderdi kórdi. Ishkilikten arylyp, otbasyn quryp, bala súıdi. Biraq densaýlyǵy jaramady. Kózi kórmeýge aınalyp, qaltyraǵan saýsaqtary qylqalam ustaı almady. Iá, tabıǵatpen úndes, jany názik, aspanǵa, aıǵa, kúnge qol sozǵan Savrasovtyń ómiri kartınalaryndaı ásem bolmady. Iá, taǵdyrǵa talant ta qarsy tura almaıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar