Tarıh • 14 Tamyz, 2022

Myrzashól-Shardara óńirindegi asharshylyq

812 ret kórsetildi

Búkil Qazaqstandy qamtyǵan 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń zulmatty jalyny Ońtústikti, onyń ishinde Myrzashól-Shardara óńirin de aınalyp ótpegeni arhıv derekterinen belgili. Bul jyldary Myrzashól-Shardara aımaǵy «Betpaq dala» (Golodnaıa step) dep atalyp, Túrkistan ólkesine qarasty Jyzaq ýeziniń quramyna engen eken.

Samarqan oblysy Jyzaq ýeziniń jeri 21 bolystyqqa bólingen. Ol kezeń­de Jyzaq ýeziniń ortalyǵyna jaqyn otyryqshy qyshlaqtardan ózge bolystardyń barlyǵyn derlik kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysatyn kóshpeli qazaqtar mekendegen. Tarıhta osy óńirde 1916 jylǵy patsha úkimetiniń tyl jumystaryna alý jónindegi maýsym jarlyǵyna qarsy Orta Azııadaǵy eń úlken, qandy kóterilisterdiń biri – Jyzaq kóterilisi bolǵanyn bilemiz. Kóterilistiń bastalýyna patshanyń qara jumysqa alý týraly jarlyǵy túrtki bolǵanymen, tarıhı astary tym áride jatyr edi. Patsha úkimetiniń otar­laý saıasaty boıynsha jergilikti oty­ryqshy halyqtyń astyq ósirýge qolaıly egindik jerleri, sý toǵandary men aryqtary, kóshpeli qazaqtardyń shuraıly jaıylymdary tartyp alynyp, Reseıdiń ortalyq aýdandarynan ákelingen qonystanýshy orys sharýalaryna úlestirilip berildi. Áp-sátte daıyn qunarly egis alqaptary men shuraıly shabyndyqqa ıe bolǵan orys mujyqtary az ýaqytta baıyp, ash-jalańash kúı­de qazaq dalasyna súıretilip zorǵa jet­kenin tez-aq umytty. Olar Reseıdegi 1861 jylǵa deıin basybaıly quqyq joıylǵanǵa deıin ózderine zábir kórset­ken qojaıyndarynyń is-áreketin osynda dálme-dál qaıtalap, maly men jerinen aıyrylyp, qaıyrshylyq kúıge túsken jergilikti halyqty qul esebinde jumsaı bastady. Dandaısyǵan keıbir mujyqtar egindik-jaıylymdyq jerimdi búldirdi degen jeleýmen ıeligine jaqyn kelgen maldaryn tartyp alyp, daýlasýǵa kelgen «túzemdikterdi» atyp tastap otyrdy. Kelimsekterdiń osyndaı júgensiz is-áreketterine toqtaý salýdyń ornyna, olardy qoldap-qolpashtap, qolyna qarý berip, jergilikti halyqqa qarsy aıdap salyp basqaryp otyrǵan patsha úkimetiniń otarshyldyq saıasaty – jergilikti halyqtyń ókpe-renishin qara qazandaı qaınatyp, shydamynyń shegine jetkizgen edi. Jyǵylǵanǵa ju­dyryq bolǵandaı, osy kezeńde memleket muqtajdyǵy úshin dep jergilikti ha­lyq­tan alynatyn jappaı rekvızısııa túrindegi salyqtar kólemi de birin­shi dúnıejúzilik soǵysqa baılanysty shamadan tys ósip ketken bolatyn. Osyndaı áleýmettik shıelenisti jaǵdaıda tyl jumysyna alý jónindegi 1916 jylǵy maýsymdaǵy patsha úkimeti­niń arnaıy jarlyǵynyń shyǵýy tutan­ǵaly turǵan otqa maı quıǵandaı áser etti.

Jyzaq ýezi halqynyń narazylyǵy shilde aıynyń 2-12 kúnderi aralyǵyn­daǵy uıymdaspaǵan sıpattaǵy boı kórsetýlerden bastaldy. Patsha jarly­ǵy­nyń mazmunymen qulaqtanyp úlger­gen jergilikti jurt birtindep toptasa kele, 13 shilde kúni jergilikti polısııa prıstavynyń starshyny M.Qudııarovtan qara jumysqa alynatyn azamattardyń aty-jóni jazylǵan tizimdi joıýdy talap etti. Talaptary oryndalmaǵan ashýly halyqtyń narazylyǵy M.Qudııarov bas­taǵan arnaıy organ ókilderin óltirýmen jalǵasty. Ári qaraı qolyna túsken shoqpar, taıaq soıyl, taspen qarýlanǵan kóterilisshiler toby ýezd sheneýnikteri otyratyn ákimshilik ǵımaratyna shabýyl jasady. Áp-sátte Jyzaq ýeziniń basshysy, polkovnık Rýkın men prıstav Zotoglovtyń kózi joıyldy.

Kóteriliske qoja rýynan shyqqan ataq­ty ıshandar – Názir qoja Ábdis­á­lamov, Ábdirahman Ábdijapparov, ha­lyq sýdıasy Týradbekov, Qasym qo­ja, t.b. din ókilderi basshylyq jasasa, negizgi qozǵaýshy kúshin eginshi ózbek­ter, saýdager sarttar, malshy qazaq­tar qurady. Kóterilisshiler temir jol stansasyna, áskerı kazarmaǵa, telegraf jelilerine shabýyldap, janar-jaǵar maı quıylǵan qoımalardy órtep, kózine túsken ákimshilik adamdaryn, ábden zábiri ótken orys mujyqtaryn óltire bastady. Qarýly narazylyqtyń aýqymy Jyzaq qalasynyń sheginen shyǵyp, Sanzar, Zamın, Bogdan dep ata­la­tyn bolystyń aýmaǵyna da tarala bastady. Halyq narazylyǵyn basý úshin Tashkent jáne Jyzaqqa jaqyn qalalardan quramynda 6 zeńbirekpen qarýlanǵan 13 rota, 3 kazak júzdigi, 1 rota saperlik áskerıleri bar tutas armııa ákelindi. Jaı ǵana toptyq bas kóterýden patsha úkimetiniń otarshyldyq saıasatyna qarsy ashyq soǵysqa aınalyp úlgergen halyq kóterilisin jazalaý operasııasyn tikeleı júrgizý úshin Jyzaq ýezine Túrkistan general-gýbernatory A.Kýropatkınniń ózi arnaıy keldi.

Orasan zor qarýy bar jaza­laý­shy otrıad basshysy, polkovnık Iva­nov qarapaıym qarýlanǵan Jyzaq qalasyndaǵy kóterilisshilerdi zulym­dyqpen basyp-janshyp, narazylyq qamtyǵan qyshlaq-aýyldardy jappaı órtep, halqyn qandy qyrǵynǵa ushy­rat­ty. Jazalaýshy otrıad kózge tús­ken «túzemdikterdi» ońdy-soldy atyp, áıelderdi qatygezdikpen zorlaı­dy, jer­gilikti halyqtyń piskeli turǵan astyǵyna órt qoıyp, mal-múlkin talaý­ǵa salady. Jazalaýdan aman qalǵan kóterilisshiler áskerı sotqa tartylady. Jyzaq ýezine qarasty kóshpeli qazaqtar mekendeıtin Ataqorǵan, Qyzylqum, Qorǵantóbe, Shardara, Pistelitaý, Kóktóbe syndy 6 bolystyń tutastaı halqy jazalaýshy otrıad qyrǵynynan bas saýǵalap aman qalý úshin Buqara handyǵynyń ıeligine qaraı údere bosýǵa májbúr boldy. Jazalaýshy otrıad oıranynan órtke oranǵan aýyldar men qyshlaqtar tizimi, áskerı sot prosesteriniń úkimi, t.b. «Jyzaq qyrǵynyna» qatysty tarıhı qujattar qazirgi kúnde О́zbekstan Respýblıkasy Ortalyq memlekettik arhıviniń 11-qorynda saqtalǵan.

Osy rette zertteý jáne izdený ju­mys­tarynyń nátıjesinde Máskeý qala­synda ornalasqan Reseı memlekettik áleýmettik-saıası tarıh arhıvinen (RGASPI) osy taqyrypqa qatysty mańyzdy qujattar tabyldy. Atalǵan arhıvtiń 122-qor, 1-tizimdeme, 39-49 is­terinde 1916 jylǵy Jyzaq kóterilisi kezinde kóshpeli qazaqtar mekendeıtin 6 bolys halqynyń aýyr turmysy baıandalady. Arhıv derekterine súıensek, arada jyl ótken soń, 1917 jyly bı­lik basyna kelgen Keńes ókimetiniń tu­synda da Jyzaq ýezine qarasty qa­zaq­tardyń jaǵdaıy ońalmaı, qaıta kúrt nasharlaı túsken. Osy jyldan bastap bosqynshylyq kezinde kóshpeı óz atamekenderinde qalyp qoıǵan kósh­peli qazaqtardyń arasynda jappaı asharshylyq jaılaıdy. О́ıtkeni Keńes ókimeti jyl saıyn ár kóshpeli qazaq bolystarynyń halqyna jeke-jeke 200 myń som kontrıbýsııa (soǵys shy­ǵyny) tóleýge mindettegen eken. Máse­len, Túrkistan ólkelik musylman uıym­dary bıýrosynyń málimetinshe, 1919 jyldyń maýsym aıynda Jyzaq ýezindegi asharshylyqtan aman qalý úshin Tashkent ýezine jan saýǵalap kelgen qazaq Súleımen Shúrekovtiń sózinshe, Ataqorǵan, Qyzylqum, Qorǵantóbe, Shardara, Pistelitaý, Kóktóbe bolysy kóshpelileriniń jaǵdaıy asharshylyqtan qatty zardap shekken. Osy jyldyń tamyz aıynyń 7-juldyzynda Jyzaq qalasynda uıymdastyrylǵan bolshevıkter partııasynyń ýezdik sezine dele­gat bolyp kelgender – Ataqorǵan bolysynan Á.Qoıbaǵarov, Qyzylqum bolysynan Dańǵylbaı, Shardara bolysynan Z.Mamasalıev jáne t.b. joǵarydaǵy derekterdi rastap sóz sóıleıdi. Olardyń aıtýynsha, 1917 jyly oryn alǵan juttyń saldarynan shóp shyqpaı, kúz aılarynda mal basy kúrt kemı bastaǵan. Qys mezgilinde kóshpeli qazaqtardyń maly túgelimen qyrylyp qalǵan. 1918 jyldyń sáýir aıynda qystan tıtyqtap áreń shyqqan halyqtan Keńes ókimeti kontrıbýsııa retinde ár bolystyqtan 200 myń som jınap berýin talap etken. Maly qyrylyp, jutap otyrǵan qazaqtar soǵys shyǵynyn tóleý úshin amalsyzdan barlyq dúnıe-múlkin (kıiz úı, áshekeı, kıim-keshek t.b.) satýǵa májbúr bolǵan. Barlyq dúnıesin satqanmen de soǵys shyǵynyn tóleı almasyn bilgen qazaqtar kórshiles jatqan Qattaqorǵan, Buqar handyǵy, Tashkent ýezine qaraı bas saýǵalap kóship ketken. Kóshýge múmkindigi joqtyqtan óz atamekeninde qalyp qoıǵan kedeı qazaqtar tasbaqa, saryshunaqty talǵajaý etip, keýirek, qońyrbas, qumarshyq dep atalatyn shópterdi jep kúneltken. Saldarynan adamdardyń ishi keýip, túrli juqpaly aýrýlardyń taralýy saldarynan halyq jappaı qyryla bastaǵan. 1918 jyldyń jaz aılarynyń sońyna qaraı, qumdy dalanyń ósimdigi qumtary pisken soń ǵana halyqtyń bir bóligi aman qalǵan. Bas kóterer el azamattary halyqtyń múshkil halinen habardar etý úshin Jyzaq ýeziniń atqarý komıtetine kelip ashyqqan qazaqtardyń tizimin usynǵan, soǵys shyǵynyn alyp tastaýdy jáne asharshylyqtan qynadaı qyrylǵan halyqty aman saqtap qalýyn ótingen. Alaıda ıspolkomdaǵy áperbaqandar olardyń sózin tyńdamaı, keńseden qýyp shyqqan, ákelgen tizimderin jyrtyp tastaǵan.

Sezd delegattarynyń kóshpeli qa­zaq­tardyń jaǵdaıyn egjeı-tegjeı sıpattaǵan baıandamalaryn aıaqtaǵan soń jaryssózge ýezd basshylary shyǵady. О́z kezeginde asharshylyq jaılaǵan Ata­qorǵan, Qyzylqum, Qorǵantóbe, Shar­­dara, Pistelitaý, Kóktóbe bolysta­ry­nyń ústinen qaraıtyn mılısııa bas­ty­ǵy Chalov sóz alyp, atalǵan bolys qazaqtary baı turatynyn, 1500 qoıy jáne 500 túıesi bar qazaqtar kóp ekenin, eń kedeı qazaqtyń ózinde 50 qoı men 10 túıesi bar ekenin aıtyp bósedi. Qa­zaq­tar tabıǵatynan kontrrevolıýsıoner, Keńes ókimetin moıyndaǵysy kel­meıdi, sol sebepten olarǵa aıaýshylyq tanytýdyń ózi artyq dep sózin bitiredi. Sezge qatysyp otyrǵan ıspolkomnyń bastyqtary – Ýstabaev, Mırjamalovtar astam­shyl shovınıst Chalovtyń sózin qýat­taı ketedi. Kóshpeli qazaq bolystary­nan sezge arnaıy delegat bolyp kelgen ókil­der men Jyzaq ýezdik atqarý komı­teti bas­shylarynyń arasynda daý týyndaıdy.

o

Osy sezge arnaıy Tashkentten kelip otyrǵan Ult isteri komıssarıatynyń arnaıy ókili Balapanov, ashtyqqa qar­sy kúres bóliminiń basshysy Lab­zı­na, ýezdik ıspolkom múshesi A.Abdý­japparov jáne t.b. azamattardan qural­ǵan arnaıy top máseleniń mán-jaıyna qanyǵý úshin kóshpeli qazaqtar meken­deıtin aımaqtarǵa issaparǵa attanady. Olar 1919 jyldyń tamyz-qazan aılarynyń aralyǵynda kóshpeli qa­zaq­tar mekendeıtin 6 bolysty aralap, halyqtyń jaǵdaıyn óz kózimen kórip qaıtady. Is-sapardan kelgen soń Balapanov Túrkistan ólkelik Ult isteri Komıssarıaty basshylarynyń atyna 23 qazan kúni №134 sandy 16-bettik baıan­daý hatyn jazady. Baıandama hattyń qysqasha mazmuny mynandaı:

1.Kóktóbe jáne Pistelitaý bolystarynda 1918-1919 jyldar aralyǵynda kóshpeı qalyp qoıǵan 3000 shańyraq qazaqtardyń 1400 shańyraǵy (ár shańy­raqta ortasha 6-7 adam) ashtyqtan qyrylyp qalǵan. Kópshiligi tamaq izdep jan-jaqqa bosyp ketken. Atalǵan bolys sheginde qazirgi tańda 300 kıiz úıli qazaqtar ǵana kóship-qonyp júr. Ashyqqan halyq qumarshyq jep kúneltip júr. Qys mezgiline qajetti azyq-túlik qory joq, kıimderi shurq tesik, jupyny.

2.Ataqorǵan, Qyzylqum, Qorǵantóbe bolystary qazaqtary da asharshylyqtan qatty zardap shegip otyr. Máselen, Ataqorǵan bolysyndaǵy 1500 shańyraǵy bar kóshpeli halyqtyń 900 otbasy músheleri túgel qyrylyp qalǵan. Bolys aýmaǵynda osy kúnde 200 kıiz úıli qazaqtar kóship-qonyp júr. Qyzylqum bolysyndaǵy 1200 úıli qazaqtardan 500 shańyraq adamdary ashtyqtan túgel qaza tapqan. Qazirgi kúnde 400 otbasy ǵana qalǵan. Olardyń ózi ash-jalańash.

3.Jyzaq ýezi ıspolkomynyń múshesi Esaly Orazbaevpen birge Shardara bolysy halqynyń jaǵdaıyn zerttegen Balapanov 2000 úıli kóshpeli qazaqtyń 1000 shańyraǵynyń otbasy músheleri ashtyqtan túgel opat bolǵanyn baıandaıdy. Qazirgi kúnde kóship ketýge shamasy joq 500 úıli qazaqtar qumarshyq jep, Syrdarııa ózeni jaǵalaýynda qaýyn egip kún kórýde. Qys aıyna qamdanbaǵan. Sonymen qatar Betpaq dala (Golodnaıa step) ýezdik kommýnarlar bastyǵy Qosbarmaqovtyń aıtýynsha, oǵan qazan aıynyń ortasynda Shardara bolysynyń bir top qazaǵy aryzdanyp kelgen. Aryzdanýshylardyń kórsetýinshe, Jyzaq ıspolkomy Shardara bolysy qazaqtaryna 200 myń som kontrıbýsııa salyq salyp, ony kóshpeli qazaqtardan májbúrli túrde óndirip alýǵa kirisken. Basqa bolystarǵa da osyndaı kólemde soǵys shyǵynyn tóleýdi talap etken.

Baıandamashy Balapanov hatynyń sońynda asharshylyqtyń saldarynan 1916-1919 jyldar aralyǵynda Jyzaq ýezine qarasty 6 bolys qazaqtarynyń 2/3 bóligi qyrylyp qalǵanyn aıta kele, halyqtyń bir bóligin ashtyqtan aman saqtap qalý úshin Keńes ókimetine birqatar sharany jedel qolǵa alý qajet dep oı túıindeıdi. Atap aıtqanda, soǵys shyǵynyn óndirip alýdy dereý toqtatyp, asharshylyqtyń eń ótkir kezeńderi – qys jáne kóktem mezgilderinde azyq-túlik túrinde kómek berýdi usynady. Sondaı-aq kóshpeli qazaqtardyń egin sharýashylyǵymen aınalysýy úshin qajetti tuqymmen, kúsh-kólikpen qam­ta­masyz etip, Syrdarııa ózeninen aryq qazýǵa kómektesý qajet ekenin negiz­deıdi. Qazaq áıelderiniń arasynda erte kezden beri keń taraǵan, biraq qazirgi kúni toqyrap qalǵan toqyma ónerin qaıta jandandyrý úshin qolóner jabdyqtaryn taratyp berýdiń mańyzy zor ekenin dáleldeýge tyrysady.

Alaıda atalǵan arhıv qujattaryn­da baıandaý hatta jazylǵan osy usy­nys­tardyń iske asqany nemese eske­rýsiz qalǵany jóninde derekter ushyras­pady. Biraq keıingi jyldardaǵy osy 6 bolystaǵy kóshpeli qazaqtarynyń ósimine qarasaq, halyqty asharshylyqtan aman saqtap qalý úshin Keńes ókimeti birqatar sharany júzege asyrǵanyn baıqaımyz. Biraq arada 10 jyl ýaqyt ótken soń Myrzashól-Shardara óńiriniń kóshpeli qazaqtary ujymdastyrý arqyly otyryqshylyqqa májbúrlep kóshirý zobalańy saldarynan taǵy da bir alapat asharshylyqqa ushyraǵanyn arhıv derekteri dáleldeıdi.

TÚIIN. 1916-1919 jyldar men 1929-1933 jyldardyń zulmatty kezeńinde ashtyq saldarynan qynadaı qyrylǵan ata-babamyzdyń rýhyna taǵzym etip, tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirý úshin Maqtaaral, Shardara jáne Keles aýdandarynyń shekaralary túıisken tusta ornalasqan, jergilikti halyq «Bandy úńgirsaı» dep atap ketken jerde memorıaldy keshen salynsa, tarıhı sanamyzdy jańǵyrtatyn saýapty is bolar edi. Sebebi bul aımaq patsha ókimetiniń, odan keıin olardyń otar­laý saıasatyn jańasha mazmunda ári qaraı qaıta jalǵastyrǵan qyzyldardyń qyrǵynynyń kýási ǵana emes, 1723-1728 jyldary aqtaban shubyryndyǵa ushyrap, Syrdarııa ózeni mańyndaǵy Alqakólder boıynda sulap jatqan dármensiz qazaqqa pana bolǵan kıeli atameken, qasıetti jer.

 

Erjan PAZILOV,

M.Áýezov atyndaǵy OQÝ aǵa oqytýshysy,

Shymkent qalasy boıynsha saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi jumys tobynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar

Qosymshanyń kómegi eleýli

Qoǵam • Búgin, 23:07

Qazaq dıasporasynyń qaıratkeri

Tarıh • Búgin, 23:01

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Búgin, 22:59

Koreı teatrynyń torqaly toıy

Teatr • Búgin, 22:58

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Búgin, 22:56

EcoStudentKZ: Jastar judyryqtaı jumyldy

Ekologııa • Búgin, 22:52

Sheberler sherýi

О́ner • Búgin, 22:50

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Uqsas jańalyqtar