Suhbat • 15 Tamyz, 2022

Akademık Tóregeldi Sharmanov: Ádildik joq jerde qýatty qoǵam qalyptaspaıdy

375 ret kórsetildi

Taǵamdy talǵap ishý tán men jandy saýyqtyratyn tóte jol. Mańyzyn bilsek te mánine boılaı bermeıtin bul qaǵıda siz ben bizge aýadaı qajet ekenin tamyry tarylyp, tula boıy aýyryp, túrli dertke tańylmaǵan jan qaıdan bilsin. Tamaqtaný ádebi týraly talmaı aıtyp kele jatqan Qazaq Taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti, akademık, Qazaqstannyń Eńbek Eri Tóregeldi ShARMANOVPEN áńgimelese qalsańyz, maman aıtqan mańyzdy dúnıege mán berip, ár kúnińizdi ásemder edińiz. Ǵasyr-ǵumyrǵa bet alsa da ǵylymnan qol úzbegen qaıratkerdi qazaq qoǵamynyń ótkeni men búgini, ulttyq taǵamtanýdyń ózekti máseleleri udaıy tolǵandyrady. Ǵylym abyzymen bolǵan kezekti áńgimemiz ult saýlyǵy, urpaq tárbıesi tóńireginde órbidi.

– Tóregeldi Sharmanuly, qa­lyńyz qalaı? Jaqsy kúni jumys kabı­netińiz­de júzdesip otyrmyz, qazirgi tań­da ne­men aınalysyp júrsiz? Bir kúndik jos­paryńyzben bólisseńiz.

– Tańǵy jupar – tánniń azyǵy. Múm­kindiginshe erte turýǵa tyrysamyn. Jetiden keıin jata almaımyn. Ádettegideı jýynyp-shaıynyp, Alataýdan esken salqyn samalmen tynystap, taza aýada serýendeımin. Kúndelikti jarty saǵattyq jattyǵýlarym bar. Otyryp-turyp, qoldy árli-berli sermep júrekke, tynys alý joldaryna paıdasy mol jattyǵý túrlerin jasaımyn. Odan soń mindetti túrde dýsh qabyldaımyn. Mólsherimen tańǵy as iship, jumysqa kelemin. Barlyq ǵylymnyń anasy – oqý. Gazet-jýrnal, kitap oqý – ómir saltymyzǵa ábden sińgen dúnıe. Merzimdi basylymdardy paraqtap, sońǵy jańalyqtarmen tanysyp shyǵam, tanymdyq dúnıelerdi kózim shalsa, qoıyn dápterime túrtip alatynym bar. О́zim basqaryp otyrǵan akademııanyń kúndelikti jumystarymen aınalysamyn. Jan-jaqtan túsetin usynystar, mańyzdy kezdesýler, ártúrli ǵylymı konferensııa­lar men mádenı is-sharalar Almatyda tolastamaıdy. Toqsannyń ekeýine aıaq bassam da qoǵam ómirindegi mańyzdy oqıǵalardan tys qala almaımyn. Tamaqtaný rasıonym óte qarapaıym. Jasy kelgen adamnyń artyq tamaqty qabyldaýy da qıyn ǵoı. Túski asqa tek sorpa ıakı kóje ishemin. Arnaıy qurt kóje jasatyp qoıatynym bar. Sebebi qurt energııaǵa óte baı taǵam. Ony jegennen keıin ekinshi taǵam artyq. Sháıdi jaqsy kórem. Jas kelgen saıyn ýaqyt degen dúnıeniń eń qadirli, eń aıaýly qundylyq ekenin túsinesiń. Sondyqtan ýaqytymdy bolymsyz iske jumsamaýǵa tyrysamyn. Shaqyratyn jerler de kóp, onyń bárine barý múmkin emes. О́ziń se­kil­­di suhbattasyp, áńgime dúken qursaq deıtin tilshilerdiń de qatary qalyń. Olarǵa: «Aınalaıyndar, men qyryq jyldan beri úzdiksiz suhbat berip kelemin, maǵan qoıylmaǵan saýaldaryń bolsa qoıyńdar, áıtpese ýaqytymyzdy qur óltirmeıik» dep birden aıtam. Qoǵamdaǵy keleńsiz jaǵdaılar da, eleýli jetistikter de kóńil kúıimizge áser etedi. Qazaq bolsa eken, qazaq tolsa eken dep búıregimiz bu­ryp otyrady. Osylaı ótip jatqan ómir, shyraq...

– Tap osy kezeń memleket baǵdaryn jańa arnaǵa burǵan betburys kezeńi retinde qoǵam kóńiline úmit uıalatyp otyr. Bolǵan jaıdan sabaq alyp, bola­shaqqa baıypty qadam jasamaqqa «Jańa Qazaqstan» ıdeıasyn alǵa usta­dyq. Sizdiń uǵymyńyzdaǵy Jańa Qazaq­stannyń kelbeti qandaı?

– Jańa Qazaqstan bárin qaıtadan qurý emes, burynǵy qatelikterdi túzetip, ári sol kemshilikterden sabaq alý. Jetistikterimiz bolsa jetildirip, tabys­tarymyzdy jemisti jalǵastyrý. Bálkim, jańa emes, jańarǵan Qazaqstan degenimiz durys shyǵar. Eń áýeli bizdiń sanamyzǵa silkinis kerek. Qoǵam rýhanı turǵydan jańǵyryp, bilimdiler alǵa shyǵýǵa tıis. Adamı qundylyqtardy saqtap turatyn eń qýatty kúsh – ádilet. Bári sodan bastalady. Al ádildik joq jerde, myń jerden talpynsań da saýatty, kózi ashyq qoǵam qalyptastyra almaısyń. Eń áýeli árbir qazaq patrıot bolsa, ultyn, memleketin súıse, qolynda bıligi barlar moınyna júktelgen amanatqa adaldyq tanytsa, sapaly mamandardyń sany artsa, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy jaqsarsa, rýhanı mádenıetimiz bıiktese, ónerkásibimiz órge bassa memleketimizdiń keleshegi kelisti bolmaq. Osy aıtylǵandardyń bárin kemeline jetkizý úshin halyqtyń jan-dúnıesi, dúnıege kózqarasy, tanym-túsinigi tereń bolǵany jón. Aınalyp kelgende munyń bir ushy urpaq tárbıesi deıtin uly ispen sabaqtasyp jatyr. Qym-qýyt tirliktiń sońyna ilesip osy nárseden ajyrap qalmaýymyz kerek. Balany baǵýmen, tamaqtandyrýmen shektelmeı, onyń tárbıesine mán bergenimiz abzal.

Egemendik – eń qasterli qundylyq. Saryla kútken armannyń, uly kúresterdiń jemisi. Onyń aýqymyn bir aýyz sózge syıdyrý múmkin emes. Tarıhqa kóz tastasaq, taǵdyrdyń qıly soqpaǵynan halqymyz az qasiret shekken joq. Asharshylyq alapatyn, soǵys zobalańyn, otarshyldyq ezgisin bastan ótkerdi. Eń bastysy, eńsemiz ezilmedi. Táýelsizdik ekonomıka men saıa­satta ǵana emes, jeke adamdardyń da ómirine ózgeris, jaqsylyq, tabys, jetistik ákeldi. Bolashaqqa degen senim men úmit sáýlesi jarqyrady. Qaraly qańtarda osy bir baǵa jetpes ıgilikten aıyrylyp qala jazdadyq. Táńir alǵap, shańyraǵymyz shaıqalǵan joq, alǵa qadam bastyq. Endi­gi jerde halqymyz ótkennen qalǵan tarıhı ónegeni, otansúıgishtikti, ultyna degen mahabbatty joǵaltpaı, ári qaraı jastardyń patrıottyq sezimine engizýge erekshe kóńil bólýi kerek. Táýelsizdiktiń tuǵyryn saqtap qalý – úlken amanat, uly borysh. Oǵan ultyn súıgen árbir adam úles qosa alady. Árkim óz isine, mamandyǵyna adal bolsa, adamgershilik qaǵıdattarynan attamaı túzý júrse, tabandy eńbek etse ege­mendiktiń eńselenýine qosqan úlesi sol. Osy bir qasterli qundylyqtyń qadir-qa­sıetin jas urpaq jan-tánimen sezinse, jú­re­gimen túısinse qadamymyz nyq, Qazaq­stanymyzdyń bolashaǵy jarqyn bolmaq.

– О́tken ómir jolyńyzǵa oısha sapar shekkende kimderdi kóresiz? О́kinetin tustaryńyz bar ma?

– Qııalǵa qanat bitirsem, óziń aıtqan ótken ómirimniń joldary aldymnan shy­ǵady. Sol joldardyń eń aıaýly keıipkeri bolyp abzal aǵalar júredi. Olar Qanysh Sátbaev, Dinmuhammed Qonaev sekildi kesek tulǵalar. Sol bir alyptardyń kózin kórdim, taǵylymyn aldym. Olardyń para­saty, qaıratkerlik joly meniń de qa­lyptasýyma kóp áserin tıgizdi. Syr­ty­nan qarasań súısinetin, ár isi ádiletpen, azamattyqpen ushtasqan aıbyndy tulǵalar edi. Halyq kóńilindegi máńgilik ǵumyry bastalǵan abzal jandar ultymyzǵa baǵdarsham bolyp qala beredi. О́mir arnasy alǵa tartyp, biz de aqsaqal bolyp otyrmyz. Et pen súıekten jaralǵan pende bolǵasyn ókinish pen qýanysh, súıinish pen kúıinish qaptaldasyp qatar júredi eken. Onyń qaıbirin aıtamyz. Bir biletinim – men shyn máninde baqytty adammyn. Meni osy ýaqytqa deıin alǵa jetelep kele jatqan halqymnyń yqy­lasy. Áli de eńbekten qol úzgenim joq. Baǵyndyrǵan belesimniń bárin halqymnan alǵan bata-alǵystyń arqasy dep bilemin, sondaı-aq áke-sheshemniń bergen erkin, qazaqı tárbıesiniń jemisi dep esepteımin. Halqymnyń meni árdaıym qolpashtap, aıalap qorǵashtaýy, izgi iltıpattaryn bil­dirýi, aqyl-keńes surap, aqsaqaldyq tálim-tárbıeni qajetsinýi – basyma qon­ǵan úlken baq. Meni Sharmanov etip mártebemdi bıiktetip, mereıimdi ósirip otyrǵan halyq, sondyqtan da men ár­bir qıyn kezeńdi halqymmen birge ótke­rýdi azamattyq boryshym dep sanaımyn. Sondyqtan jeke basymyzdan góri halyqtyq máseleler bizdi kóbirek tolǵan­­dyrady. Armanǵa quryq salǵan jan joq shyǵar. Degenmen men ózimdi baqytty adammyn dep esepteımin. Jastyq jalynym­dy, búkil qajyr-qaıratymdy, bilimim­di elimniń ıgiligine arnadym. Soǵan saı halqymnyń alaqanyndamyn. Bul men úshin zor baqyt.

– Jańa bir sózińizde, jeke basymnyń tolǵaýynan góri halyqtyq máseleler meni kóbirek tolǵandyrady dedińiz. Siz ben biz ómir súrip otyrǵan qoǵam­daǵy sizdi eń kóp oılantatyn hám alańdatatyn dúnıe ne?

– Urpaq ulttyq tárbıeden alystamasa deımin. О́rkenıetke iles, múmkindigińdi tanyt, kúshińdi dálelde, biraq ózińniń tegińdi umytpa. Qaı qıyrǵa barsań da, qaı bıikke shyqsań da júregiń qazaq dep soqsyn. Qoǵamda óz tilin qor, ózgenikin zor sanaǵan adamdar paıda boldy. Qazaq ondaılardy «jórgeginen jerigen» deıdi. Dúnıede budan aýyr sóz bar ma? Ana tiline mensinbeı qarap, ózge tilde shúldirleıtin álgileriń ózderine «jańa qazaqtarmyz» dep aıdar taǵatyn kórinedi. Aınalaıyndar-aý, óziniń qasıetin bilip qadirine jetpegen adam qaıda syıady.

Qazaq tili – álemdegi eń baı tilderdiń biri. Onyń qunary, kórkemdigi eshbir tilden artyq bolmasa kem emes. Qalaı bolǵanda da ol seniń ana tiliń, túp qazyǵyń, aıbaryń, aıbynyń. Odan jyraqtap esh jerden bereke tappaısyń. Árbir azamat óz tilin, salt-sanasyn qurmetteýi kerek. Qazaqy qasıet-qalybymyzdy saqtaý úshin tildi saqtaýǵa tıispiz. Tilimiz, sanamyz, mádenıetimiz bodandyq qursaýynan bosap, táýelsiz damýǵa bet aldy, tól ana tilimiz memlekettik mártebege ıe boldy. Endi joǵalǵan tarıhymyzdy túgendep, barymyzǵa ıe bolatyn kezeńdemiz.

Meni alańdatatyn taǵy bir jaı, búgingi qoǵamnyń eń úlken indetine aınalǵan – sybaılas jemqorlyq. Bul keleńsizdikti túp-tamyrymen joımaı jaqsylyq joq. Kezinde laýazymdy qyzmette júrgen tusta qandaıda bir taraptan gúl nemese aqqaınar syıǵa tartylsa biz munyń ózin «orynsyz jaǵyný» dep tanydyq. Kisi qolynan sonyń ózin almadyq. Ondaı áreketterdi jasaýdan jıirkendik. Al qazir sol gúldiń de, aq qaınardyń da kók tıyndyq quny bolmaı qaldy. Qazirgi jemqorlyqtyń qulqyny óte keń. Negizinde, bul jaman qasıet qazaqqa tán emes edi. Myna men óz basym biraz kezeńdi basymnan ótkerdim. Keńestik kezeńde bireýdiń bir artyq nársesin kórse ol talqyǵa salynatyn, tekseriletin, jaýapqa tartylatyn. Ol kezde qazaq balasy para berýde de, para alýda da epsiz bolatyn. Qazir ólim men ómirdiń arasynda arpalysyp jatqan adamnan para suraıtyn halge jettik. Buǵan qatysty bireýler jalaqysynyń azdyǵyn, otbasyn asyraýdyń mashaqatyn aıtyp aqtalady. Biraq jalaqysy qomaqty, otbasyn asyraýǵa tolyq qabiletti, qolynan is keletin joǵaryda otyrǵandardyń da osy dertke ushyraǵany tipten qynjyltady. Saıyp kelgende, báriniń tonaıtyny – qara halyq. Sol qara halyqtyń paraqorǵa jem bolyp jatqanyn kórgende «qandaı zamanǵa tap boldyq» dep baz keshetinim de ras. Eger biz bolashaqta ult bolyp uıysqymyz kelse, aldymen osy indetten arylýdy oılastyrǵanymyz jón. Jemqorlyqpen qoǵam bolyp kúresýimiz kerek.

– Egemendik alǵan eleń-alań tusta táı-táı basqan elimizdiń mańyzdy qu­ry­­lymynda eńbek etip, el aǵalary­men birge memleket irgetasyn qalasqan jan­nyń birisiz. Sondaǵy betpe-bet kel­gen qıyndyqtar týraly aıtyp berseńiz?

– Ol kezeńde qaı salada bolsyn aýyrtpalyq az bolǵan joq. Toqsa­nynshy jyldardaǵy toqyraý, óz aldyna otaý tikken jas memleket úshin aýyr synaǵymen keldi. Kıim-keshek jetispeýshiligi, tamaq tapshylyǵy alqym­nan alǵan aǵaıyn jumyssyz qalyp jatty. О́ndiris oshaqtary órisin taryltyp, aýyl men qalanyń arasynda sabylǵan jurt kúnkóristiń qamy úshin bazar jaǵalady. Osy kezde tyǵyryqtan shyǵýdyń tıimdi tetikterin alǵa ustaǵan memleket kóshin bastaǵan azamattar kóp eńbek etti. Jańa jumys oryndary qurylyp, ekonomıkamyzdyń tamyryna qan júgire bastady. Mektepter men balabaqshalar boı túzep, oqý-aǵartý isine, ǵylym-bilimge kóńil bólindi. Biz sekildi ǵalymdar da aıanyp qalmaı, óz salamyzdy alǵa súıreýge qal-qaderimizshe úles qostyq. Osy kezde bıdaı unyn temirmen, as tuzyn ıodpen baıytýǵa arnalǵan joba oılap tabýǵa týra keldi. Sol jobany qolǵa alý arqyly halyq densaýlyǵyn qalypta ustaý, taǵam qunaryn arttyrý maqsatynda úlken qadamdar jasadyq. Iod tapshylyǵy týyndasa óskeleń urpaqtyń oılaý qabileti qalys qalyp, aǵa býyn anemııadan aıyqpas edi. Biz buǵan jol bergenimiz joq. Memleket bıligi atalǵan jobalardy júıeli júzege asyrýym úshin maǵan senim artyp, kóp qoldaý kórsetti.

Keshegi qylyshynan qan tamǵan keńestik kezeńde biz úshin rýhanı tos­qaýyldar az emes edi. Sol kezdegi bir oqıǵany tilge tıek eteıin. Keńes Odaǵy kezinde maǵan ultshyl degen aıyp ta taǵylyp, qýdalanǵan bolatynmyn. Aqtóbe medısına ınstıtýtyna rektor bolyp kelgenimde eń birinshi nazarymdy aýdarǵan nárse qazaqtan qabyldanǵan stýdentterdiń qatary 37 paıyzdy ǵana quraıdy eken. Bul máseleni tezdetip jolǵa qoıyp, 63,5 paıyzǵa kóterdim. Kóptep qazaq oqytýshylaryn aldyrtqan bolatynmyn. Bul qazaq stýdentteriniń de eńse túzeýine ájeptáýir sep bolǵan edi. Esesine, oblystyq partııa komıteti men basqa da quzyrly oryndar tarapynan qýdalaýǵa tústim. Odan bólek, densaýlyq saqtaý mınıstri kezimde, 1978 jyly Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń halyqaralyq tarıhı Almaty konferensııasyn asa joǵary deńgeıde ótkizgen edik, sol kezderi de qıyndyqtarǵa tap boldym. Qandaı qıyndyqtar bolsyn, meni árdaıym halqym qoldady, senim bildirdi. Men úshin qıyndyqpen qaptaldasyp júrsem de, ultym úshin kúresý zor baqyt. Endigi beles tek júzge jetý emes, eń bıik maqsatym – qazaǵymnyń baǵy órlep, táýelsizdigimiz tuǵyrly, egemendigimiz eńseli bolýyna belsene atsalysý, halqym úshin paıdamdy tıgizý.

Dáriger bolý meniń bala armanymnan týyndaǵan maqsat edi. Bala kúnimde ózimnen bes jas kishi qaryndasym Qaıynjamalmen tel qozydaı teń óstik. Biz týǵan jer qasıetti Ulytaý baýraıyndaǵy eń bir kórikti meken edi. Bir joly qaryndasyma sýyq tıip aýyryp qaldy. Ony emdeıtin jibi túzý dáriger tabylmaı, biz odan qapyda kóz jazdyq. Bul jaǵdaı bala júregime aýyr soqqy bolyp tıdi. Sol kezde óz-ózime: «qaıtsem de dáriger bolamyn» dep sert berdim. Sondaǵym endi eshkim ólmese eken degen balań tilek edi. Keıinnen sábı júrekten shyqqan osy bir qııal búrshik jaryp, densaýlyq salasyna ómirimdi arnaýǵa bel býdym. Toqsannyń tórine shyqsam da, eńbekten, ǵylymnan qol úzbeı kele jatqanym da sondyqtan.

– Sizdi  jurt durys tamaqtanýdyń etalony dep qabyldaıdy. Suhba­tymyzdy kórgen oqyrman birden osy turǵydaǵy keńesińizdi izdeıtini anyq. Ne deısiz?

– «Tańǵy tamaqty óziń ish, túski tamaqty dosyńmen bólis, keshki tamaqty jaýyńa ber» degen shyǵys támsili bar. Iаǵnı qýatty taǵamdardy kúnniń alǵashqy bóliginde tutynyp, jatarǵa taıar ýaqytta asqazandy bos ustaǵan jaqsy. Bul – búkil álem medısınasy áldeqashan quptaǵan qaǵıda. Degenmen bul qaǵıdamen qabyspaıtyn taǵy bir oı aıtaıyn. Bizdiń ómir súrý daǵdymyz sál basqashalaý qalyptasqan. Tańerteń úıden apyl-ǵupyl attanyp, sharýanyń bárin rettep qas-qaraıǵanda úıge áreń oralyp jatamyz. Sharshap-shaldyǵyp kep, tamaqtyń bar qunarlysyn al kep bas salamyz. Muny quptamasam da, múlde qate dep aıta almaımyn. Bul – qazaq halqynyń ómir saltyna ejelden sińgen qasıet. Keshtetip kelgen qonaqqa qazan kóterip, aldyna tabaq-tabaq et qoıatyn elmiz. Babalarymyz osyny eskerip, as qorytýdyń eń ońtaıly tásilin tańdaı bilgen. Qymyz – etti eń jaqsy qorytatyn sýsyn. Qazekeń etten keıin qymyz iship, ishken-jegenin boıyna darytqan. Qazir qymyzdyń ornyn quramy óte kúrdeli zattardan turatyn túrli gazdalǵan sýsyndar almastyra bastady. Olardyń zııany shash etekten ekenin ýaqyt dáleldep jatyr. Aty jaman aýrýlar beleń alyp, qanshama jan qıyn jaǵdaıǵa tap bolýda. Saýalyńa oraı taǵy bir eskerer jaıt, adamnyń bárine birdeı naqty myna nárseni je de, myna nárseden bas tart dep shekteý qoıa almaısyz. Bul durys ta emes. Jańa aıtqanymdaı, ár ulttyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan ózindik tamaqtaný ádebi bar. Tipti ulttardy bylaı qoıǵanda ár adamnyń ishki dúnıesi jeke bir álem. Tábetiń tarta ma, je, tek shamadan aspa. Máselen, bireýler múlde nan jemeý kerek dep keńes berip jatady. Men muny quptaı qoımaımyn. Mólsherden asyrmaı paıdalansań ol úlken qýat kózi. Jeke óz basym tamaq ishkende mindetti túrde bir-eki tilim nan jeımin. Sebebi nan – astyń basy, halyqtyń uǵymǵa salyp aıtsaq – atasy. Babalarymyz nandy berekeniń, toqshylyqtyń bastaýy dep bilgen. Onyń aǵzaǵa berer qýaty mol. Bir sózben aıtqanda, oraıymen, ornymen jesek, tabı­ǵı taǵamdardyń kópshiligi aǵzamyzǵa paıdaly. Al aılap-jyldap saqtalatyn túrli qospasy kóp jasandy ónimderden boıdy aýlaq ustaǵan jaqsy. Búginde jylqy eti men sútiniń paıdasy ǵylymı turǵydan zertteldi. Bul – óte qasıetti, qundy taǵamdar. Muny talaı jerde aıtyp ta júrmiz. Al qoı eti she? Keshki asta jegen qoı eti ertesi kúni keshke deıin áreń qorytylatynyn bilemiz be? Sondaı-aq sıyr eti de kelesi kúnniń tańynda ǵana qorytylady. Sol sebepti jylqy etine taǵar minim joq. Sebebi keshki asta jelingen jylqy eti jatqansha-aq qorytylyp ketedi. Sińimdiligi jáne aǵzaǵa paıdalylyǵy jaǵynan qazaqtyń qazysymen ıyq tirese alatyn taǵam túri áli joq. Qymyzdyń jaıy tym bólek. Keshki astan keıin ishilgen qymyz boıǵa qýat, dertke shıpa. Jalpy, bıe sútiniń ultymyzdyń áleýetine qosatyn úlesi orasan, oǵan bizdiń Qazaq taǵamtaný akademııasynyń kóp jyldar boıy júrgizgen ǵylymı zertteýleri dálel. Osy ǵylymı-zertteý jumystarynyń barysynda biz bıe sútiniń tereń syrlaryna boılap, osy ýaqytqa deıin qupııa bolyp kelgen tustaryn zerttep, tyń jańalyqtar ashyp, bıe sútiniń negizinde tarıhta tuńǵysh ret jańa ónimderdi ómirge ákeldik. Al etke qatysty myna qaǵıdany umytpaǵanymyz abzal. Et jeý osy eken dep shekteýsiz, tańdaýsyz kez kelgen etti paıdalana berý densaýlyǵymyzdy nasharlatpasa, nyǵaıtpaıdy.

– Al ózińiz durys tamaqtaný ereje­sin buzyp qoıatyn kezderińiz bola ma?

– Árıne, pende balasyna únemi bir qaǵıdamen ómir súrý ońaı emes. Ara-arasynda arnadan asyp ketetin kezder bolǵan. Bul jas kúnderge tán edi. Toı-dýmandarda kópshilikpen birge kóńil qalaýyna erik berýińiz ǵajap emes. Eń bastysy, sonyń bárin ishteı tarazylaı bilseńiz, der shaǵynda silkinip tastap, óz qalybyńyzǵa tússeńiz quba-qup. Abzaly, Qudaı seni qandaı taza qylyp jaratqan bolsa, sol taza kúıde ótken jaqsy ǵoı. Bul – tánińe de, ishki rýhyńa da qýat. «Jaqsy sóz jannyń jupary, jaqsy ıis tánniń jupary» degen maqal bar. Tazalyq – barlyq jaqsylyqtyń kilti.

– Deni saý urpaq – ult bolashaǵy deımiz. Urpaq saýlyǵyn saqtap, uzaq ómir súrý úshin qandaı ómir saltyn ustanǵanymyz abzal?

– Uzaq ómir súrý pendege Alladan beriletin tylsym dúnıe ǵoı. Al densaý­lyqty kútý – ómir sapasyn jaqsartýdyń kepili. Men anamdy alty jasyma deıin emgen adammyn. Balalarmen oınap jú­rip, sheshemdi kórip qalsam omyraýyna ja­bysa ketetinmin. Birge oınaǵan dosta­rym bul úshin meni ájýalaǵanda «senderge kórsetemin» dep judyryǵymdy túısem jym bolatyn. Anamnyń aq sútiniń arqasynda shymyr ári kúshti bolyp óstim. Ár nárseni qalyptap bergen halqymyz «ýyzǵa jarymaǵan» degen sózdi tegin aıtpasa kerek. Balany emshekten erte shyǵarmaı, meıiri qanǵansha emizý densaýlyǵynyń myqty bolýyna zor yqpal etetinin túsinýimiz kerek. Qazir kópshiligimizdiń qarttyq týraly túsinigimiz tolyp jatqan aýrý-syrqaýlarmen baılanysty bolyp keledi. Kárilikti emdemeý kerek, tek onyń aldyn alýǵa bolady. Búgingi órkenıetti qoǵam zeınetkerlerge «otbasy men memleketke salmaq salyp otyrǵan qaýqarsyz qarııalar» dep emes, «qoǵamdy alǵa súıreıtin, aqyl-oıy tolysqan myqty qozǵaýshy kúsh» dep qaraıdy. Búginginiń adamdary «denim saý, jumysym tabys­ty, ómirim uzaq, belsendi bolǵaı» degen sózdi jıi aıtatyn boldy. Qazirgi ǵylym jetistikteri de aýrýdy emdeýde emes, onyń aldyn alýǵa negizdelýde. Dúnıe júzi boıynsha adamdardyń mezgilsiz kóz jumyp jatqanynyń 60 paıyzynyń negizgi sebebi durys tamaqtanbaýdan oryn alýda. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy búginde durys tamaqtaný máselesin densaýlyq saqtaý salasynyń basym baǵyttarynyń qataryna shyǵardy. Qazir bizge shetelden neshe túrli azyq-túlik aǵylyp kelip jatqan tusta tamaqtaný mádenıetimizdi arttyrý basty orynda tur. Eger ár adam densaýlyǵyna ózinde bar kapıtal dep qarasa, ol adam birinshi kezekte durys tamaqtanýǵa daǵdylanýy kerek. Sonda ǵana qazaq erte qartaımaıdy.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Arman OKTIаBR,

«Egemen Qazaqstan»

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Abaı óńirinde kóne qala tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:54

Dollar baǵamy arzandady

Qarjy • Búgin, 16:15

Elordada AО́SShK sammıti ótedi

Qazaqstan • Búgin, 15:07

Aqtaýda jol boıynda kólik órtendi

Oqıǵa • Búgin, 12:31

Aldaǵy kúnderi elimizde kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:55

Irannyń ońtústiginde jer silkindi

Álem • Búgin, 11:22

Uqsas jańalyqtar