О́ner • 17 Tamyz, 2022

«Qylmysker» qalam

56 ret kórsetildi

О́ner – talant. О́ner – sheberlik. О́ner – talǵam. Klassıkalyq ólshemge syımaıtyn óner áleminiń tereńinde túrli taǵdyr, túrli tarıh, myń-san ańyz jatyr. Tipti keıde tylsym, tańǵajaıyp oqıǵalar da kezdesedi. Bul da mıstıka.

Ilıa Repınniń sýretshiligi ámbege aıan. Avtor shyǵarmashylyǵynda juldyzdy kartınalar kóp. Moıyndalǵan, dáleldengen talant. Desek te sol Repınniń salǵan ár portreti tragedııamen aıaqtalypty. Iá, portrettegi keıipkerler taǵdyry Repınniń sýretinen soń kúrt ózgergen. Múmkin olardyń jazmyshyna sýretshi qalamynyń qatysy joq ta shyǵar. Degenmen, ómirde kezdeısoq eshteńe bolmaıdy deıdi ǵoı.

Sýretshi Tıýtchevtiń portretin saldy. Keıin 1873 jyly aqyn qaıtys bolady. 1881 jyly jazýshy Pısemskııdiń portretin salyp bitken soń, ol da kóz jumdy. Repın tórt kún ishinde kompozıtor Mýsorgskııdiń portretin jasady. Toǵyz kún ótkende kompozıtor da ómirden ozdy. Bir sýretshiniń ǵumyrynda osynshama qaıǵyly kezdeısoqtyq bolýy múmkin be?

Osy oqıǵalardan soń jurt: «Repın – kesirli sýretshi, onyń qylqalamy ajal shaqyryp turady» desti. Al avtor alyp-qashpa áńgimelerge asa nazar aýdarmaıtyn. Ol belgili sýretshi Nıkolaı Geniń portretin salǵysy kelip júredi. Biraq keıipker Repınniń «Ázireıildeı jan alǵysh» qalamynan qash­ty. Nıkolaı Geniń portreti salynǵan joq. Saý aqylǵa salsań, ólimnen qashý – sýretshiden qashý ma?

Desek te Repınniń sheberhanasyna kelgen keıipkerlerdiń ómirinde birtúrli túsiniksiz jaǵdaılar jalǵasa beredi. Máselen, hırýrg Pırogov. Avtor onyń portretin aıaqtaǵany sol edi, 50 jastaǵy sap-saý hırýrg ózinde tamaq obyry paıda bolǵanyn anyqtaıdy. Keıin tósek tartyp jatyp qalady da, aqyry qaıtys bolady.

Aqyn Afanasıı Fet te sýretshige portretin saldyrýdan seskenip júrdi. Tipti jurt «Fet qorqyp júr, keıin aýyryp qalsa she? Jasy da kelip qaldy» dep kúdiktendi. Alaıda oılana kele Fet óz portretin saldyrady. Sýret uzaq salyndy. Fet ólgen joq.

Repın 1884 jyly ataqty «Ivan Groznyı jáne onyń uly Ivan, 1581 jyldyń 16 qarashasy» atty kartınasyna kirisedi. Bul sýrettiń ıdeıasy avtorǵa 1881 jyly «Narodnaıa volıa» uıymynyń múshesi II Aleksandrdy óltirgende kelgen edi. Sonda patsha ómirden qaıtqanda Repın sheberhanasynda shoqynady: «Qudaıǵa shúkir, onyń bir de bir portretin salmappyn, áıtpese onyń ólimin menen kórer edi». Sodan soń aldyńǵy plandaǵy qaharly patshanyń kórkem sýretin salý týraly oılady. Kimdi beıneleýge bolady? Árıne, Ivan Groznyıdy.

Sýretshige kartınany bastaýǵa Ispanııaǵa barǵan sapary túrtki bolady. 1883 jyly ol buqa men matadordyń shaıqasynda matadordyń qansyrap jatqanyn kóredi. Sol sátte oǵan patshanyń óz ulyn abaısyzda óltirip alǵan keıipi elesteıdi. Endi natýralardy tabý kerek. Mundaı obrazdardy somdaýǵa kim kelise qoıar eken? Biraq eriktiler tabyldy...

Ivan Groznyıdyń obrazy kóp sýretshini qyzyqtyryp júrgen-tin. Bolmysy da týyndyǵa tartyp tur: myqty qolbasshy, jazýshy, sondaı-aq doly, qatygez adam. Uly Ivan da ákesine aıbattylyǵymen uqsaǵan desedi.

Birde sýretshi Lıtovskidegi bazarda badyraq kóz, ımek tumsyq qara jumysshyny kóredi. Onyń kelbetiniń nobaıyn sýretshi sol jerde-aq salyp alyp, saqtap qoıady. Oǵan qosa avtor Mıasoedovtyń da keskinin Groznyıdy salýǵa paıdalanady. Al natýra bolýǵa kompozıtor Blambergti kóndiredi. Sonda sát saıyn sýrettegi Groznyı rasymen sustanyp bara jatqandaı kórinipti. Muny Repın ózi de moıyndaıdy: «Mınýt saıyn sýretke úreılene qaraıtyn boldym. Tipti sýretke qaramaý úshin tyǵyp qoıdym. Dostarym da kartınaǵa uzaq qaraýǵa júreksindi. Biraq bul sýret maǵan tynyshtyq bermedi, salyp bitkenshe toqtamadym».

Sýretke tek patshanyń uly jetpeı turdy. Repınniń tanystary oǵan jazýshy Vsevolod Garshındi ertip ákeledi. Sýretshi ony kórgen boıda onyń naǵyz Ivan Sarevıch bolatynyn túsindi. «Onyń kelbeti perishtedeı edi, sondaı bııazy, meıirli», dep jazady Repın.

Sonymen sýretshiniń bar qýatyn jutqan, qajyr-qaıratyn taýysqan, qajytqan bul týyn­dy 1885 jyly salynyp bitti. 13-shi kóshpeli kórmede kórsetilgen kartınadan basshylyq «kramola» nyshanyn baıqap, kópshilikke kór­setýge tyıym salady. Al el ishinde natýrashy Garshınniń jaǵdaıyna baılanysty qaýeset tarap jatty. О́ıtkeni Repın kóz jumǵaly jatqan adamdy soǵan qarap saldy. Garshın basynda bul jumysyna erekshe qýanǵan edi. Ýaqyt óte kele óziniń kartınadaǵy qansyrap jatqan keıpin kórgen soń asa yqylasty bolmady. 1888 jyldyń 19 naýryzynda ol baspaldaqtan qulap (quddy sýrettegi Ivan Sarevıch sııaqty) mert boldy. Jerleý kezinde adamdar Repınniń kesirli kartınasy taǵy bir ólim shaqyrǵanyn aıtyp kúbirlesip turdy.

Repın Týrgenevti de saldy. Bul portrettiń salynýy sumdyq qıyn bolǵany sonshalyq, ónertanýshylar ony «azappen kórgen kún» dep atady. Jazýshy men sýretshi eń alǵash Peterbýrgte tanysqan edi – keıin Parıjde de jolyqty. Pavel Tretıakovtiń Týrgenevtiń portretin jasaý týraly tapsyrmasyna sýretshi qýandy. Alaıda jazýshy portreti jaqsy shyq­pady. Eshkimge unaǵan joq – bul sátsizdigin Repın de moıyndady. Keıin Tretıakovtiń úmitine bola jazýshymen taǵy kezdesip, ekinshi ret qaıta salyp shyqty. Odan da jaqsy pikir estigen joq. Qyzyq.

Al Repın qalamyndaǵy Tolstoıdyń jóni bólek. Sýretshi qalamgermen aralasqan jıyr­­­ma jyl ýaqytta birneshe portret saldy hám onysy sátti shyqty. Máselen, áıgili sýretteri – «L.N.Tolstoı jazý ústelinde» 1887, «L.N.Tolstoı oryndyqta kitap ustap otyr» 1887, taǵy basqa kartınalar men ondaǵan eskızder. Bunyń kóbisi ár jerdegi albomdarda shashyrap qaldy.

Sýretshi estelikterinde «L.N.Tolstoı egis­tikte» kartınasy Tolstoıdyń óz erkimen jesir áıeldiń eginin jyrtqan kúni salynǵanyn jazady. Al 1901 jyly Repın Tolstoıdyń jalańaıaq turǵan portretin salady. Alaıda, jalańaıaq júrgendi unatatyn jazýshy sýretshiniń bul portretin jaqtyrmaı qaldy. Tolstoı: «Repın jalańaıaq júrgenimdi eshqashan kórmegen sııaqty edi. Endi meni ish kıimsiz salý ǵana qaldy», dep keketedi.

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar