Ádebıet • 21 Qyrkúıek, 2022

Qazaq ádebıeti: áleýet pen qulyqsyzdyq

509 ret kórsetildi

О́zgenikin zor, ózinikin qor sanaý quldyq psıhologııanyń kórinisi. Bul jaǵymsyz úrdis óz áleýetińdi elep-eskermeýge, baǵalamaýǵa ıtermeleıdi de, basqanyń jasyǵyna janasyp, jamanynan jaqsylyq izdep, ishi qýys, syrty jyltyr dúnıesine tamsanyp, soǵan qaraı ıtinip áýre etkizedi. О́kinishtisi sol, sen óziń qur bosqa áýreshilikke salynyp jatqanyńdy bilmeısiń, bilgenniń ózinde ony moıyndamaısyń, syrtqa qaraı «ulýyńdy» jalǵastyra beresiń. «Adasqannyń aldy – jón, arty – soqpaq, Olarǵa jón – aramnyń sózin uqpaq».

Jalǵanda óz kúshińdi, óz erik-jigerińdi, óz resýrsyńdy kózge ilmeı, ózińe óziń senbeı is bastaýdan artyq qısynsyz ne bar?.. Biraq biz osydan qısyn izdep, esekke teris minip alǵan jannyń kúıin keship kelemiz. Búginde elimizdiń mádenı-rýhanı álemi jupyny. Qolǵa alynǵan sharalar mardymsyz. Halyqtyń mádenı-rýhanı suranysyn qanaǵattandyrýda sheteldik ónimderdi kóshirip, aýdaryp, ne urlap alýdan asa almaı kelemiz. Sodan kelip, rýhanı álemimiz jupyny kúıinde qalyp otyr.

Biz sheteldik ne otandyq rýhanısymaq ónimdermen halqymyzdyń shynaıy suranysyn qanaǵattandyryp bere almaıtynymyzdy moıyndaýymyz kerek. Biraq bul moıyndaý ázirge mańdaıymyzǵa jazylar emes. Osylaısha, syrty jyltyr, kózdi arbar jat álemniń ishine sekirip túsip, sodan áldene izdep, tapqanymyzdy jahut sanap, ony óz álemimizge tartqylap, tyqpyshtap, munymyzdy úlken bir is tyndyrǵandaı kórip júrmiz.

Qansha jerden ózge álem ashyq bolǵanymen ol biz úshin jat. Jat dúnıe kimge bolsyn qashanda túsiniksiz ári qarańǵy. Al sol qarań­ǵy mekennen qolyńa ońdy dúnıe túse qoıýy neǵaıbyl. Sony ishteı bilsek te tas qarańǵy jertóleden qajetin izdegen jan sekildi túrtinektep áýremiz. Osy áýreshilikten quty­lýdyń joly bar ma? Bar.

Birinshi kezekte, qazaqtyń rýhanı sura­ny­syn qanaǵattandyrýda ózimizdiń áleýetimizge, baı qorymyzǵa ıek artýǵa moıyn burý mańyz­dy. Aryǵa barmaı-aq, qazaqtyń telegeı te­ńiz­deıin jazba ádebıetiniń qoryna arqa súıep, ondaǵy muralardy búgingi talǵamǵa, zaman talabyna saı jaryqqa shyǵaryp, kıno tilimen sóıletip, tanymdyq, mýzykalyq habar­lar­dyń ózegine aınaldyryp halyqqa usy­ný she­teldik arzanqol, bolmysymyzǵa jat dúnıe­lerge júginýden qutqaryp, salıqaly jolǵa túsirer edi. Bul naǵyz ózimizdiń tunyp turǵan resýrsymyzdyń jemisin jeýge alyp keledi.

Bizdiń óz baılyǵymyzdy, óz áleýetimizdi durys, qajetti deńgeıde paıdalana almaı otyr­ǵanymyzdyń bir dáleli – basqasyn aıtpaǵanda, Muhtar Áýezovtiń keremet shyǵarmalarynyń ózin kıno tilimen sóılete almaı otyrǵanymyz. Bul bir ǵana mysal-dálel. Budan bólek, óz dara jolyn salyp ketken qalamgerlerimizdiń, búgingi klassıkterimizdiń ulttyq boıaýy qa­nyq, qyzyqty da shym-shytyryq oqıǵalarǵa qu­rylǵan, kıno týyndyǵa suranyp turǵan qan­shama shyǵarmasy eleýsiz jatyr. Bul degen úl­ken múmkindik, úlken qor emes pe? Osynaý mol áleýetke nege moıyn burmasqa? Buǵan mo­ıyn burýǵa óremiz jetpeı me, álde qulqymyz joq pa?

Biz bul jerde eshkimge tyńnan túren sal dep otyrǵanymyz joq, tek, qazaq qalamgerleriniń shyǵarmalarynan kórkem fılm túsirýdiń qalyptasqan tamasha úrdisin ári qaraı sátimen jalǵastyrý qajet ekenin aıtqymyz keledi.

Atalǵan jaǵdaıǵa qarap, búgingi Qazaq­stan halqynyń rýhanı-mádenı ómirin uıym­das­tyrýshylardyń ult ádebıetiniń jaýhar­larynan habarsyz ekenin ańǵarasyń. Sondaı-aq is basynda júrgenderdiń jan dúnıesi qazaqtyń shynaıy, ulttyq bolmys-bitiminen tym alshaqtap ketkendeı kórinedi. Eger bu­laı bolmasa, ulttyq ádebıetimizdiń mol qoryn­daǵy talassyz tamasha týyndylar sórelerde «qańtarylmaı», zamanaýı tehnologııalar ar­qyly halqymyzben qaıta qaýyshyp, rýhanı tiregimizge aınalar edi ǵoı.

Búginde memleket aqparattyq-tanymdyq, rýhanı-mádenı salaǵa qatysty kontentti otan­dyq ónimdermen toltyrý maqsatynda qy­rýar qarjy bólip, qoldaý bildirýde. Bul qarjy­lardyń qaıtarymy – ázirge jarnamasy «jaryp» turǵan, biraq, nazar aýdarsań janyńdy syzdatar, keıipkerleri oryssha men qazaqshany aralastyryp sóıleıtin, dıalogi tartymsyz, oqıǵasy jattandy, ulttyq-tanymdyq boıaýy solǵyn nemese bolmysymyzǵa jat, je­ńil ázilge qurylǵan, qoıyrtpaq dúnıeler. Bir qyn­jyltatyny, osyndaı kúldibadam, talǵamsyz, biraq halyqtyń qarjysyna túsirilgen kór­se­tilimder aldyn ala elekten ótkizilmeı kórer­menge usynyla beredi. Osy oraıda halyq qarjysyna fılm túsiretinderge qoıylatyn negizgi talap – qazaq ádebıetinde orny bar irgeli shyǵarmalarǵa nazar aýdartý bolý kerek. Sonda ǵana sheteldik ne otandyq arzanqol dúnıeler keıingi ysyrylyp qalady. Bul qazaq ultynyń jeńisi bolmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar