О́ner • 26 Qyrkúıek, 2022

«Áselim» áni

106 ret kórsetildi

Álqıssa, jaqyn kúni alpamsa Arqa tósine saparlap, kóz jetpes keńistikke kóz sýa­ryp, salqar dala ıisimen keń tynystaǵamyz. Ushy-qıyrsyz kósilgen arqar jondar men túıeórkesh dóńder, adyrna ispetti balýan adyrlar sostıyp tura qalǵan. Kenet qulaqqa «Arqa arýy» atty áýelegen, júrekti ezip, janǵa shoq laqtyrar án shyrqalyp qoıa berdi. Baqsaq, oryndaýshysy – ańyzǵa aınalǵan Igilik Omarov. Ánniń avtory – Ilıa Jaqanov eken.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Ilıa Jaqanov ánderi jibekteı esilgen názik lırızmimen jandy elitedi. «Arqa arýy» ániniń tula boıǵa tarar ýyty men oryndaýshysyn dál tapqan aıdarly jelisi kisiniń qııalyn alpys qyrdan asyryp, jeti taýdyń jelkesine mingizerdeı syrshyl. «Jaılaýkól keshteri», «Saltanat», «Saǵynysh», «Aq qaıyń» syndy júzge tarta áni halyq arasyna taralǵan Ilıa Jaqanov sazgerligimen birge óner zert­teýshisi, jazýshy, sýretshi. Áńgime aýanyn án tarıhyna qaraı burmaqpyz. Anyǵyraq aıtsaq kompozıtordyń «Áselim» atty ániniń tarıhyn taraqtamaqpyz.

Sonymen, klassık jazýshy Shyńǵys Aıtmatovtyń «Shynarym meniń, shyraı­lym meniń» atty povesi kóziqaraqty oqyr­manǵa etene tanys. Jeke ǵalamshar­ǵa ­bas burǵyzyp, izgilik pen mahabbat, adam­­gershilik pen ar, ókinish pen súıinish kó­­line tartqan shyǵarma kóńildi qarıdy. Shyǵarmanyń sońǵy sóılemderi esińizde bolar? «Ketetin kún kóldiń jaǵasyna, sol baıaǵy qulama jarqabaqqa taǵy bar­dym. Tıan-Shan taýymen, ózimniń Ystyq­kólim­men qoshtastym. Qosh bol, meniń Ystyq­kólim, taýsylmas án-jyrym! Seni, seniń kógildir aıdynyńdy, jap-jasyl jazyq jaǵańdy ózimmen birge ala keter me em shir­kin! Qoldan keler me biraq. Súıiktimniń mahabbatyn ákete almaı ketip baram, seni de ákete almaımyn ǵoı... Qosh bol, Ásel! Qosh bol, qyzyl jelek jamylǵan, jel terbetken shynarym! Qosh bol, adal mahabba­tym! Baqytty bol!..». Mine, tutas povesti jú­rek kózimen sholyp, osy bir sońǵy sóılem­der­di oqyp taýysa bere Ilıa Jaqanovtyń keýdesi kúmbir sazǵa tolyp, kúmis toly tostaǵandaı syń­ǵyrlap qoıa beredi. Kóp uzamaı ómirge ińgálap «Áselim» áni týady, tý sala aýyzdan-aýyzǵa, júrekten-júrekke jeldeı esip tarap ketedi. Lırızmge toly án yqpalymen sol jyly qyz balaǵa «Ásel» esimin berý úrdiske aınalǵan. Shyńǵys Aıtmatov án avtoryn kórgende qolyn qosyp, mereıi tasyp: «Ilıa, seni aǵalaryń mýzyka zert­teıdi deıdi, sol eńbegińe tánti bolyp kóp áńgime aıtyp edi, búgin ózińdi júzbe-júz kórip otyrmyn. Eńbegiń óte jaqsy eken, jalǵastyra ber» deıdi shýaǵyn tógip.

Án mátini – baıaý, mamyrajaı, sińimdi. О́leńin Shyńǵys Aıtmatovtyń ózi jazypty. Qyrǵyzdyń uıqasy men yrǵaǵy qazaq tiline túskende ózgeshelikke ushyraıtyny bar, biraq óleńdegi asta-tók sezim qory saqtalǵan.

Samaly jupar jazǵy bir keshte,

Oılasam boldy Ystyqkól jaqty.

Aıtylǵan syrlar túsedi eske,

Oıatqan sonda aq mahabbatty.

Taǵdyrmen qatal oınatqan sonda,

Qaıdasyń meniń armansyz kúnim?

Baq qusy ediń, qonbadyń qolǵa,

Qapyda qaldym zar tolyp únim.

Al qaıyrmasyna kelgende án sazy tipti qulpyryp, túrlenip ketetini bar. «Saǵyntqan ánim, Áselim, janym» atty tórt sóz ánge sarqylmas ińkárlik pen meıirim qosyp, aıshyqtap tur. Sirá, qyrǵyz-qazaq ánderine ortaq qundylyq – atanyń qany, ananyń sútimen berilgen ınabattylyq, ádep, baısaldylyq, qulaı berýshilik. Tasyrlyq pen qatqyldyqtan ada asqan sezimtaldyq. Kerek bolsa, órt keship, ómirin qııýǵa daıar adaldyq, batyldyq. Bul shynaıy qasıetter ar-ımany, ádebi, mazmuny joıylmaǵan elde ǵana bolady. «Áselim» áni osyndaı dińi berik, tynysy jupar án.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar baǵamy 3 teńgege kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:38

Qazaq balýany ulyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 14:36

6 jeltoqsan - Prokýratýra kúni

Qazaqstan • Búgin, 13:00

SQO-da 50 jylqy muz astynda qaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:18

Ábsattar Derbisáli atyndaǵy dárishana

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Qazaqstan tájirıbesi joǵary baǵalandy

Saıasat • Búgin, 08:15

Uqsas jańalyqtar