Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»
Ilıa Jaqanov ánderi jibekteı esilgen názik lırızmimen jandy elitedi. «Arqa arýy» ániniń tula boıǵa tarar ýyty men oryndaýshysyn dál tapqan aıdarly jelisi kisiniń qııalyn alpys qyrdan asyryp, jeti taýdyń jelkesine mingizerdeı syrshyl. «Jaılaýkól keshteri», «Saltanat», «Saǵynysh», «Aq qaıyń» syndy júzge tarta áni halyq arasyna taralǵan Ilıa Jaqanov sazgerligimen birge óner zertteýshisi, jazýshy, sýretshi. Áńgime aýanyn án tarıhyna qaraı burmaqpyz. Anyǵyraq aıtsaq kompozıtordyń «Áselim» atty ániniń tarıhyn taraqtamaqpyz.
Sonymen, klassık jazýshy Shyńǵys Aıtmatovtyń «Shynarym meniń, shyraılym meniń» atty povesi kóziqaraqty oqyrmanǵa etene tanys. Jeke ǵalamsharǵa bas burǵyzyp, izgilik pen mahabbat, adamgershilik pen ar, ókinish pen súıinish kóline tartqan shyǵarma kóńildi qarıdy. Shyǵarmanyń sońǵy sóılemderi esińizde bolar? «Ketetin kún kóldiń jaǵasyna, sol baıaǵy qulama jarqabaqqa taǵy bardym. Tıan-Shan taýymen, ózimniń Ystyqkólimmen qoshtastym. Qosh bol, meniń Ystyqkólim, taýsylmas án-jyrym! Seni, seniń kógildir aıdynyńdy, jap-jasyl jazyq jaǵańdy ózimmen birge ala keter me em shirkin! Qoldan keler me biraq. Súıiktimniń mahabbatyn ákete almaı ketip baram, seni de ákete almaımyn ǵoı... Qosh bol, Ásel! Qosh bol, qyzyl jelek jamylǵan, jel terbetken shynarym! Qosh bol, adal mahabbatym! Baqytty bol!..». Mine, tutas povesti júrek kózimen sholyp, osy bir sońǵy sóılemderdi oqyp taýysa bere Ilıa Jaqanovtyń keýdesi kúmbir sazǵa tolyp, kúmis toly tostaǵandaı syńǵyrlap qoıa beredi. Kóp uzamaı ómirge ińgálap «Áselim» áni týady, tý sala aýyzdan-aýyzǵa, júrekten-júrekke jeldeı esip tarap ketedi. Lırızmge toly án yqpalymen sol jyly qyz balaǵa «Ásel» esimin berý úrdiske aınalǵan. Shyńǵys Aıtmatov án avtoryn kórgende qolyn qosyp, mereıi tasyp: «Ilıa, seni aǵalaryń mýzyka zertteıdi deıdi, sol eńbegińe tánti bolyp kóp áńgime aıtyp edi, búgin ózińdi júzbe-júz kórip otyrmyn. Eńbegiń óte jaqsy eken, jalǵastyra ber» deıdi shýaǵyn tógip.
Án mátini – baıaý, mamyrajaı, sińimdi. О́leńin Shyńǵys Aıtmatovtyń ózi jazypty. Qyrǵyzdyń uıqasy men yrǵaǵy qazaq tiline túskende ózgeshelikke ushyraıtyny bar, biraq óleńdegi asta-tók sezim qory saqtalǵan.
Samaly jupar jazǵy bir keshte,
Oılasam boldy Ystyqkól jaqty.
Aıtylǵan syrlar túsedi eske,
Oıatqan sonda aq mahabbatty.
Taǵdyrmen qatal oınatqan sonda,
Qaıdasyń meniń armansyz kúnim?
Baq qusy ediń, qonbadyń qolǵa,
Qapyda qaldym zar tolyp únim.
Al qaıyrmasyna kelgende án sazy tipti qulpyryp, túrlenip ketetini bar. «Saǵyntqan ánim, Áselim, janym» atty tórt sóz ánge sarqylmas ińkárlik pen meıirim qosyp, aıshyqtap tur. Sirá, qyrǵyz-qazaq ánderine ortaq qundylyq – atanyń qany, ananyń sútimen berilgen ınabattylyq, ádep, baısaldylyq, qulaı berýshilik. Tasyrlyq pen qatqyldyqtan ada asqan sezimtaldyq. Kerek bolsa, órt keship, ómirin qııýǵa daıar adaldyq, batyldyq. Bul shynaıy qasıetter ar-ımany, ádebi, mazmuny joıylmaǵan elde ǵana bolady. «Áselim» áni osyndaı dińi berik, tynysy jupar án.
