Prezıdent • 27 Qyrkúıek, 2022

Prezıdent Shymkent qalasynyń jurtshylyǵymen kezdesti

156 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń jumys sapary Shymkent qalasynda jalǵasyn tapty, dep habarlaıdy Egemen.kz Aqordanyń resmı saıtyna silteme jasap.

Prezıdent Shymkent qalasyna jumys sapary aıasynda jergilikti jurtshylyqpen kezdesý ótkizdi. 

Jurtshylyq aldynda sóılegen sózinde Qasym-Jomart Toqaev Shymkentti elimizdegi tabıǵaty da, turǵyndarynyń yqylas-peıili de erekshe ystyq jerdiń biri retinde atap ótti.

«Qazaq rýhanııatynda Shymkent shaharynyń orny bólek. Bul – ult dástúriniń berekeli besigine aınalǵan qala. Sondaı-aq qazaqy qasıet pen ystyq yqylastyń sımvoly. Bul – úzdik mádenıet pen ulttyq etıkettiń toǵysqan jeri. Ulylardy ardaqtaý, úlkendi syılaý – sizderdiń basty ustanymdaryńyz. Shymkent – ultymyzdyń ósip-óngen, kóktep-kóbeıgen mereıli mekeni. Sondyqtan men shyraıly qalanyń halqyn Jeruıyǵyn tapqan jurt dep senimmen aıtamyn», dedi el Prezıdenti.

Shejireli shahardyń keminde 2200 jyldyq tarıhy bar ekenin aıtqan Memleket basshysy onyń IýNESKO deńgeıinde rastalǵan derek ekenin eske saldy.

Prezıdenttiń aıtýynsha, Shymkent respýblıkalyq qala mártebesine ıe bolǵannan beri kóptegen oń ózgerister boldy. Atap aıtqanda, qalany damytýǵa 170 mıllıard teńge qarjy bólingen. Oǵan qosa 1,5 trıllıon teńgeden astam ınvestısııa tartylǵan. Qala bıýdjeti 4 ese ósip, ónerkásip ónimi 65 paıyzǵa artqan. Sondaı-aq aýmaǵy 2,5 mıllıon sharshy metrden asatyn turǵyn-úı salyndy.

Qasym-Jomart Toqaev shahardy elimizdegi tórt hab-qalanyń birine aınaldyrý úshin naqty jumys júrgizilip jatqanyn aıta kelip, Shymkentti órkendetýge qatysty birqatar máselege arnaıy toqtaldy.

Eń aldymen, Memleket basshysy óndiristi damytý, ındýstrııalyq aımaqtardy jetildirý úshin  qala ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa jáne otandyq ónim shyǵarýǵa basa mán berilip jatqanyn jetkizdi.

Prezıdent kelesi másele retinde aýyl sharýashylyǵyn órkendetýge toqtalyp, azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý asa ózekti máseleniń biri ekenin atap ótti.

Budan keıin Memleket basshysy shaǵyn jáne orta bıznesti damytý máselesine nazar aýdardy. Atap aıtqanda, Shymkentte kásipkerlikti qoldaý úshin «Isker qala» baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatyr. Sońǵy jyldary shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy óńirlik ónimdegi úlesi 40 paıyzǵa jetken.

«Bul – jaqsy kórsetkish. Osy salada 180 myńǵa jýyq adam jumys isteıdi. Osy tusta Shymkent halqynyń iskerligin aıryqsha atap ótkim keledi. Jalpy, ońtústik halqy qashanda eńbekqorlyǵymen tanymal bolǵan. Bul qasıetterińiz – kópshilikke úlgi-ónege. Halqymyz «Eńbek – yrystyń qazyǵy» degen. Men adal eńbekpen elimizdi damytýǵa qosqan úlesterińiz úshin ózderińizge shynaıy rızashylyǵymdy bildiremin», dedi Prezıdent.

Qasym-Jomart Toqaev qalanyń bas jospary onyń ekonomıkalyq áleýetine saı bolýy qajettigin atap ótip, munda álemdegi iri megapolısterde bolatyn máseleler túgel eskerilýge tıis ekenin aıtty.

«Ortalyq Azııadaǵy eń iri naryqtyń biri – Tashkent aglomerasııasy irgemizde tur. Sondyqtan Shymkent barlyq salada básekege qabiletti bolýy kerek. Osyny eskere otyryp, qalanyń bas josparyn kelesi jyldyń ortasyna deıin qaıta qaraýdy tapsyramyn», dedi Prezıdent.

Sonymen qatar turǵyn-úı qurylysyn jandandyrý máselesine de nazar aýdaryldy.

«Bıyl 1 mıllıon sharshy metrden astam turǵyn-úı paıdalanýǵa beriledi dep josparlanǵan. Sonyń arqasynda 9 myńǵa jýyq otbasy qonys toıyn toılaıdy. Turǵyn-úı qurylysynyń qarqynyn báseńdetpeý kerek. Eń bastysy, onyń baǵasy jurtqa qoljetimdi bolýy qajet», dedi Memleket basshysy.

Budan bólek Qasym-Jomart Toqaev kólik-logıstıka jáne ınjenerlik ınfraqurylymdy jetildirý qajet ekenin aıtty.

«Qalanyń aınalma jolyn tuıyqtaıtyn avtojoldy tezirek iske qosýdy jáne jańa áýejaı termınalynyń qurylysyn ýaqtyly aıaqtaýdy tapsyramyn. Sońǵy kezde shaharǵa irgeles jatqan 41 eldi-meken qosyldy, sol sebepti ınjenerlik ınfraqurylymnyń qýatyn arttyrý qajettigi týyndady. Osy maqsatqa 4 jylda respýblıka bıýdjetinen 135 mıllıard teńgege jýyq qarjy bólindi. Sonyń nátıjesinde aýyz sý, elektr qýaty jáne gaz máselesi birshama retteldi. Jyldyń sońyna deıin 15 myń turǵyny bar Qursaı aýmaǵyna aýyz sý jetkiziledi. Kelesi jyly qala ortalyǵynan shalǵaı ornalasqan 2 eldi-mekenniń sý máselesin tolyq sheshýdi tapsyramyn. Qazir 8 eldi-mekende sapaly elektr júıesi joq. Aldaǵy jyly bul máseleni tolyǵymen sheshý qajet. Sondaı-aq taǵy 8 eldi-mekende gaz múlde joq. Úkimet pen ákimdikke bul jerlerge gaz jetkizý úshin qarjy bólý máselesin pysyqtaýdy tapsyramyn», dedi Memleket basshysy. 

Prezıdent áleýmettik ınfraqurylymdy damytýǵa nazar aýdardy. Sondaı-aq bıylǵy jyldy «Balalar jyly» dep jarııalaǵanyn aıtqan Prezıdent Shymkentte Oqýshylar saraıy jáne Balalar shyǵarmashylyq ortalyǵy salynyp jatqanyna toqtaldy.

«Qalanyń demografııalyq ósimin eskere otyryp, ákimdikke 2025 jylǵa deıin taǵy bir Oqýshylar saraıyn salýdy tapsyramyn. Shymkentte 5 jyldyń ishinde 101 mektep salý josparlanǵan. Bul jumysqa bıznes ókilderi belsene atsalysyp jatyr. Qalada sońǵy eki jylda 50 jekemenshik mektep ashyldy. Osy óńirdiń kásipkerleri kóptegen mektep salyp, bilim salasyna zor úles qosyp jatyr. Ákimdik aldaǵy jyly úsh aýysymdy mektep máselesin tolyǵymen sheshýge tıis», dep atap ótti Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev mádenıet salasy da memlekettiń basty nazarynda ekenin jetkizdi.

«Qazir qalada aýqymdy is-sharalar ótkizetin mádenıet oshaǵy tapshy.  Meniń tapsyrmam boıynsha 2 myń oryndyq Kongress holldyń qurylysy bastaldy. Bul nysan kelesi jyly paıdalanýǵa beriledi. Qalada Opera jáne balet teatry bar. Alaıda, onyń ǵımaraty talapqa saı emes. Sondyqtan, Úkimetke Shymkentte Opera jáne balet teatryn salýdy tapsyramyn», dedi Prezıdent.

Osy rette Memleket basshysy densaýlyq saqtaý salasyn damytý da negizgi mindettiń biri ekenin aıtyp, zamanaýı standartqa saı perzenthana qajettigin jetkizdi. Osyǵan oraı, Ákimdik pen Úkimetke perzenthana salý jumysyn jedeldetý týraly tapsyrma berildi.

Memleket basshysy halyqty jumyspen qamtý máselesin jergilikti atqarýshy organdardyń basty mindetteriniń biri retinde atap, qazir Shymkent turǵyndarynyń úshten biri ózin-ózi jumyspen qamtyp otyrǵanyna toqtaldy.

«Bıyl keminde 24 myń adamdy jumysqa ornalastyrý kerek. Men jergilikti ózin-ózi basqarý isin damytý týraly naqty tapsyrmamdy berdim. Qazir tıisti Zań jobasy ázirlenip jatyr. Endi ákimdikter men máslıhattardyń ókilettigi birshama keńeıetin boldy. Soǵan sáıkes jaýapkershilik te  kúsheıedi. Munyń bári qala ekonomıkasyn damytyp, turǵyndardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa septigin tıgizedi dep senemin», dedi Prezıdent. 

Memleket basshysy jıynda almaǵaıyp zamanǵa tap kelgenimizdi túsindirip, kórshiles elderde qarýly qaqtyǵystar bolyp jatqanyn aıtyp ótti.

«Alpaýyt memleketterdiń sanksııalyq teketiresi jaǵdaıdy odan saıyn ýshyqtyryp tur. Osyndaı kúrdeli kezeńde halyqtyń  aýyzbirshiligi aıryqsha mańyzdy. Berekeniń kózi – yntymaqta. Bul sózdiń astaryna úńilsek, bereke degenimiz – ekonomıka, al yntymaq  degenimiz – saıasat. El tynyshtyǵyn saqtaı alsaq qana, ósip-órkendeı alamyz. Bizge syrtqy jaý da, ishki daý da qajet emes. Sondyqtan, syrtqy saıasatta beıtarap ustanymdy saqtap otyrmyz. Bul ustanym halyqaralyq qoǵamdastyqta joǵary baǵalanady jáne elimizdiń túpki múddesine saı keledi. Al ishki saıasatta birlik pen tatýlyqqa basa mán berýimiz kerek», dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent osy asa kúrdeli geosaıası jaǵdaıda Qazaqstannyń syrtqy saıasaty memlekettigimizdi odan ári nyǵaıtý úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.

«Bizdiń halyqaralyq arenadaǵy qyzmetimizdiń basty maqsaty – Qazaqstannyń jáne halqymyzdyń múddesi. Halyqaralyq quqyq pen BUU Jarǵysynyń ústemdigi úshin kúresemiz. Biz halyqaralyq qatynastarda ádilettilik, ishki isterge aralaspaý, memlekettiń egemendigi men terrıtorııalyq tutastyǵyn qurmetteý qaǵıdattaryn nyǵaıtýdy asa mańyzdy dep sanaımyz. Bizdiń syrtqy saıasatymyz burynǵydaı teńgerimdi, kópbaǵytty jáne konstrýktıvti bolady. Qazaqstan Reseımen odaqtastyq qarym-qatynasty, Qytaımen máńgilik strategııalyq seriktestikti, Qyrǵyzstan, О́zbekstan, Túrikmenstan, Tájikstan sekildi baýyrlas Ortalyq Azııa memleketterimen jáne Túrkııamen jan-jaqty yntymaqtastyqty, sondaı-aq Azııada, Taıaý Shyǵys nemese Eýropa qurlyǵynda bolsyn, álemniń barlyq múddeli memleketterimen ózara tıimdi baılanystardy odan ári damytýǵa bar kúsh-jigerin jumsaıdy. Mundaı syrtqy saıasat halqymyzdyń múddesine saı keletinine senimdimin», dedi Memleket basshysy.

Prezıdent byltyr stadıonda fýtbol matchy bolyp jatqanda sport kesheniniń shatyry týdyń tuǵyryn basyp qalǵanyn eske salyp, sol kezde turǵyndar qaýip-qaterge qaramastan, shatyrdyń astynan Kók baıraǵymyzdy alyp shyqqanyn erekshe atap ótti. Olardyń Otanǵa degen adaldyǵyn jastarǵa úlgi etý keregin aıtqan Memleket basshysy Ábilqaıyr Dáýletov, Bekmurat Qaraev jáne Nurken Namazǵa Alǵysyn jarııalady.

Memleket basshysy jıyn sońynda birqatar eńbek ardagerin memlekettik nagradalarmen marapattady. «Shymkent kelbeti» – «Panorama Shymkenta» gazetteriniń bas redaktory Baqtııar Taıjanov «Parasat» ordenimen, «Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty» RMK bas dırektory Baýyrjan Baıtanaev jáne №2 qalalyq aýrýhananyń dárigeri Esengeldi Begeshev «Qurmet» ordenimen marapattaldy. Sondaı-aq sportshy Ksenııa Hanǵa «Eren eńbegi úshin» medali, «№ 89 IT mektep-lıseıiniń» tárbıeshisi Ásem Úsenovaǵa «Shapaǵat» medali tabys etildi. 

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar