О́z zamanynda bul ádiletti Abaı da izdedi. «...ózge jurttan sózi uzyn» ultynyń túrli minezin kórip, kúıindi. Kúresti. Jazdy. Odan beri de qanshama sý aqty. Al sol Abaı tanyǵan, tanyp otyryp jeringen qazaq búgingideı jańa ǵasyrda, ásirese «Jańa Qazaqstanda» ózgerdi me?..
Jalǵan sózge jalań uran qosyp, aspandata jóneletin birtúrli ǵadetke qazir boıymyz úırengendeı. Desek te talǵamsyz, tarazysyz aıtyla salatyn oıdyń sonshalyqty qubylmalylyǵyna tańǵalasyń. Aq-qarasy beımálim aqtaý, dattaý, jaqtaý, maqtaýlardyń tolqyny tasqyn seldeı soǵady. Sonda sózinde ádilet joq bul qańbaq-minezdiń syry nede?
Ulttyń mádenıeti men ıntellektisi sol rýhanııattyń salmaǵyn kórsetse kerek. Al bul deńgeıdiń shama-sharqy, árıne, bilimge, oqýǵa baılanysty. Dál osy tusta qazirgi qoǵamnyń kitapty asa oqı qoımaıtyny esińe túsedi. Odan bólek, ıdeologııadaǵy, bılik kózqarasyndaǵy rýhanııattyń róli de belgili. Bir jaǵynan, jaqsy óleń oqyp, raqattanbaǵan ıakı táýir shyǵarmaǵa rıza bolyp, lázzat almaǵan, klassıkany tanymaǵan halyqtyń talǵamy da jeńil oıǵa, jeleń sózge beıim bolatyny zańdy da. Onyń nesine tańǵalamyz...
Ásirese keıingi jyldary jalpy Qazaqstanda ómir ózgerdi: qalada da, aýylda da turmys máz emes. Qymbatshylyq jalaqysy tómen halyqty qysyp barady. Kún kórisi qıyndaǵan jurttyń bilim alýǵa, kitap oqýǵa, bala tárbıeleýge, saıasatqa, ult bolashaǵyna alańdaýǵa ýaqyty joq. Qulqy da kórinbeıdi. Áleýmettik jelilerdegi jónsiz jortqan jappaı aıyptaýlardyń bir sebebi, bálkı, sodan bolar. О́z ómirine kóńili tolmaǵan halyq qoǵamǵa bir narazylyǵyn bildirgisi keler. Ádiletsiz kinálaýlar ishtegi óshpendiliktiń daýysyndaı seziledi. Bul da – áleýmettik tragedııa.
Endi bir jaǵynan, tobyrlyq minez qaı halyqta da bar deısiń. Ony bilimsizdiktiń, mádenıetsizdiktiń, talǵamsyzdyqtyń bir kórinisi retinde kóremiz. Degenmen qazaq qoǵamynda bul kórinistiń keıingi ýaqytta aýa jaıyla beleń ala bastaǵany alańdatady. Al oǵan áser etýshi faktorlarǵa kelsek, halyq kózqarasyndaǵy birinshi «kináli», árıne, bılik. Jalpy, qoǵamnyń bılikke eshqashan kóńili tolǵan emes. Bul zańdy da. Sóıte tura keıde qarııalardyń keshegi keńes ókimetin eshqashan jamandamaıtynyna tańǵalasyń (ańǵaldyq pa, álde aqıqat pa?) Qazir jurttyń bılikke aıtar aryzy kóp. Qanttyń baǵasynan bastala-
tyn «muńdy jyr» jalpyhalyqtyq sıpat alǵan qymbatshylyqqa ulasady. Al jalaqynyń jaıy belgili. Qoǵam Úkimettiń aldynda «kerekten» basqa sóz aıtpaıdy: jumys kerek, jaqsy aılyq kerek, úı kerek, mektep, jol, aýyzsý, gaz, jaryq, taǵysyn taǵylar. Iаǵnı qoǵamnyń aldynda bári kináli: qazynadaǵy qarjyny jymqyrǵan sheneýnikterden bastap, para alatyn ákim-qaralarǵa deıin. Odan bólek, ustaz balany shala oqytqany úshin kináli, al dáriger durys emdemegeni úshin kináli, jazýshy jaqsy jazbaǵany úshin jazyqty. Ásirese Qańtar oqıǵasynan keıin hám dál qazirgi «Avtoban shubyryndy» tusynda bılikke degen jalpyulttyq qarsylyq tipti údep tur.
Al eń basty «kináli» – ýaqyt. Biz qazir sheteldik ónimderdi tutynamyz, sheteldiń kıimin kıemiz, sheteldiń kınosyn kóremiz. Keıde «Qazaqstanda otyz jylda ne damydy?» dep oılaýyńyz múmkin. Shyndap kelgende, bul óte-móte qaýipti suraq. Jaýaby da júrek aýyrtady. Sybyrlap aıtsaq, Qazaqstanda otyz jylda jemqorlyq, paraqorlyq, rýshyldyq, tamyr-tanystyq syndy ishmerez qasıetterden basqa eshteńe damymapty.
Sonymen, osylaısha, halyq úshin bári «kináli». Al kinásiz kim?..
