Rýhanııat • 28 Qyrkúıek, 2022

Kináli men kinásiz

903 ret kórsetildi

Árkimniń qolynda smartfon hám áleýmettik jeliler aıtarlyqtaı kúshke ıe bolǵan qazirgi ýaqytta qoǵamda bir minez paıda boldy: kinálaý da ońaı, dat­taý da ońaı, aqtaý da ońaı. Halyq tobyr sekildi eshteńeniń baıybyna barmastan shala pikirdiń sońynan ere ketedi. Áleýmettik jelini asha qalsańyz, búgin bir adamdy, erteń taǵy bireýdi japa-tarmaǵaı tabalap jatqan jurt. Ol «kináli», bálkı sheneýnik ıakı ákim, bolmasa, muǵalim, dáriger, tipti zııa­ly­ qaýym bolýy múmkin. Jabyla maq­­taý­dyń da jóni solaı. Sonda bul halyqta ádilet joq pa deısiń.

О́z zamanynda bul ádiletti Abaı da izdedi. «...ózge jurttan sózi uzyn» ultynyń túrli minezin kórip, kúıindi. Kúresti. Jazdy. Odan beri de qanshama sý aqty. Al sol Abaı tanyǵan, tanyp otyryp jeringen qazaq búgingideı jańa ǵasyrda, ásirese «Jańa Qazaqstanda» ózgerdi me?..

Jalǵan sózge jalań uran qosyp, aspan­data jóneletin birtúrli ǵadetke qazir bo­ıymyz úırengendeı. Desek te tal­ǵamsyz, tarazysyz aıtyla salatyn oıdyń sonshalyq­ty qubylmalylyǵyna tań­ǵalasyń. Aq-qara­sy beımálim aqtaý, dattaý, jaqtaý, maq­taýlardyń tolqyny tasqyn seldeı soǵady. Sonda sózinde ádi­let joq bul qańbaq-minez­diń syry nede?

Ulttyń mádenıeti men ıntellektisi sol rýhanııattyń salmaǵyn kórsetse kerek. Al bul deńgeıdiń shama-sharqy, árıne, bilimge, oqýǵa baılanysty. Dál osy tusta qazirgi qo­ǵamnyń kitapty asa oqı qoımaıty­ny esi­ńe túsedi. Odan bólek, ıdeologııada­ǵy, bı­lik kózqarasyndaǵy rýhanııat­tyń róli de belgili. Bir jaǵynan, jaqsy óleń oqyp, raqattanbaǵan ıakı táýir shyǵarmaǵa rıza bolyp, lázzat almaǵan, klassıkany tanymaǵan halyqtyń talǵamy da jeńil oıǵa, jeleń sózge beıim bolatyny zańdy da. Onyń nesine tańǵalamyz...

Ásirese keıingi jyldary jalpy ­Qazaq­standa ómir ózgerdi: qalada da, aýyl­da da turmys máz emes. Qymbatshylyq ja­laqysy tómen halyqty qysyp barady. Kún kórisi qıyndaǵan jurttyń bilim alýǵa, kitap oqýǵa, bala tárbıeleýge, saıasatqa, ult bolashaǵyna alańdaýǵa ýaqyty joq. Qulqy da kórinbeıdi. Áleýmettik jelilerdegi jónsiz jortqan jappaı aıyptaýlardyń bir sebebi, bálkı, sodan bolar. О́z ómirine kóńili tolmaǵan halyq qoǵamǵa bir nara­zylyǵyn bildirgisi keler. Ádiletsiz kiná­laýlar ishtegi óshpendilik­tiń daýysyndaı seziledi. Bul da – áleýmettik tragedııa.

Endi bir jaǵynan, tobyrlyq minez qaı halyqta da bar deısiń. Ony bilimsizdik­tiń, mádenıetsizdiktiń, talǵamsyzdyq­tyń bir kórinisi retinde kóremiz. Degenmen qazaq qoǵamynda bul kórinistiń keıingi ýaqytta aýa jaıyla beleń ala bastaǵany alańdatady. Al oǵan áser etýshi faktorlarǵa kelsek, halyq kózqarasyndaǵy birinshi «kináli», árıne, bılik. Jalpy, qoǵamnyń bılikke eshqashan kóńili tolǵan emes. Bul zańdy da. Sóıte tura keıde qarııalardyń keshegi keńes ókimetin eshqashan jamandamaıtynyna tańǵalasyń (ańǵaldyq pa, álde aqıqat pa?) Qazir jurttyń bılikke aıtar aryzy kóp. Qanttyń baǵasynan ­bastala-­
­tyn «muńdy jyr» jalpyhalyqtyq sıpat ­alǵan qymbatshylyqqa ulasady. Al jalaqy­nyń jaıy belgili. Qoǵam Úkimettiń aldyn­da «kerekten» basqa sóz aıtpaıdy: jumys kerek, jaqsy aılyq kerek, úı kerek, mektep, jol, aýyzsý, gaz, jaryq, taǵysyn taǵylar. Iаǵnı qoǵamnyń aldyn­da bári kináli: qazynadaǵy qarjyny jymqyr­ǵan sheneýnikterden bastap, para alatyn ákim-qaralarǵa deıin. Odan bólek, ustaz balany shala oqytqany úshin kináli, al dáriger durys emdemegeni úshin kináli, jazýshy jaqsy jazbaǵany úshin jazyq­ty. Ásirese Qańtar oqıǵasynan keıin hám dál qazirgi «Avtoban shubyryndy» tusyn­da bılikke degen jalpyulttyq qarsy­lyq tipti údep tur.

Al eń basty «kináli» – ýaqyt. Biz qazir sheteldik ónimderdi tutynamyz, sheteldiń kıimin kıemiz, sheteldiń kınosyn kóremiz. Keıde «Qazaqstanda otyz jylda ne damydy?» dep oılaýyńyz múmkin. Shyndap kelgende, bul óte-móte qaýipti suraq. Jaýa­by da júrek aýyrtady. Sybyrlap aıt­saq, Qazaqstanda otyz jylda jemqorlyq, para­­qorlyq, rýshyldyq, tamyr-tanystyq syndy ishmerez qasıetterden basqa eshteńe damymapty.

Sonymen, osylaısha, halyq úshin bári «kináli». Al kinásiz kim?..

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar