Bıylǵy jyldyń qańtar-maýsym aılarynda tehnıkalyq jáne kásiptik orta bilim berý salasynda qyzmet kórsetý kólemi 84,2 mlrd teńgege jetti, bul byltyrǵymen salystyrǵanda 14,5%-ǵa artyq kórsetkish.
Bıýdjet qarajaty esebinen – 73,8 mlrd teńge, halyq esebinen – 9,8 mlrd teńge, kásiporyndar esebinen – 669 mln teńgege qyzmet kórsetilgen.
О́ńirlik turǵyda kórsetilgen qyzmettiń eń kóp kólemi Almaty qalasyna tıesili: 11,1 mlrd teńge – byltyrǵydan 18%-ǵa artyq. Odan keıin Túrkistan oblysy (5,6 mlrd teńge) men Shymkent qalasy (5,5 mlrd teńge) kirip otyr.
Eń az qyzmet kórsetý kólemi Ulytaý oblysynda baıqalǵan – bar bolǵany 1,5 mlrd teńge.
Tehnıkalyq jáne kásiptik orta bilimge kelsek, eń joǵarǵy kórsetkish elordada – jylyna 27,1%-ǵa ósim kórsetip, 4,6 mlrd teńgege deıin qyzmet kórsetedi.
Bıylǵy qyrkúıek aıynyń qorytyndysy boıynsha kásiptik orta bilim berý baǵasy bir jylda 19,5% ósken.
Baǵanyń eń kóp ósýi Atyraý oblysynda baıqalǵan – jylyna 65,9%-ǵa kóterilgen. Keıingi oryn Batys Qazaqstan men Túrkistan oblystaryna tıesili – 35,4% pen 34,5%. Eń az baǵa ósimi Aqmola oblysynda tirkeldi: jylyna 1,3%-ǵa.
Tehnıkalyq jáne kásiptik orta bilim berý salasynda qyzmet kórsetetin kásiporyndardyń 76,7 paıyzy memlekettik. Jyl basynan beri memlekettik mekemeler 64,6 mlrd teńgege qyzmet kórsetken. Kórsetilgen qyzmetterdiń taǵy 23,3%-y jeke kásipkerlikke (19,7 mlrd. teńge), al tek 1,9 mln teńge – sheteldik kásiporyndarǵa tıesili.
