Tarıh • 28 Qarasha, 2022

Aqtóbeniń tasta tańbalanǵan tarıhy

368 ret kórsetildi

Aqtóbede «Eýrazııa tarıhy men mádenıeti aıasyndaǵy Aral-Kaspıı aımaǵy» atty III halyqaralyq ǵylymı konferensııa ótti. Oǵan osy taqyrypty zerttep júrgen bilikti mamandar men sheteldik sarapshylar qatysty.

Dońyztaýdan tabylǵan ǵıbadathana

Tarıh ǵylymdarynyń doktory, pro­fessor Serik Ájiǵalı dalalyq Eýra­zııadaǵy qazaq halqynyń etnomádenı dástúrleriniń qalyptasýy týraly baıandama jasady. Aral-Kaspıı aımaǵynda passıonarlyq mádenıet, bıik áskerı rýh ejelden qalyptasqany Iran men Turan­nyń araqatynasynan, shıelenisinen kó­rindi. Qazaqstan aýmaǵy qola dáýirinen bastap úndieýropalyqtar men altaı, latyn tildesterdiń kóshi-qon jolyna aınaldy. Aral-Kaspıı aımaǵynyń jazyq dalasynda kóshpeli mal sharýashylyǵy bizdiń zamanymyzǵa deıingi III myńjyldyq­tyń sońy men II myńjyldyqta úlken ról atqarǵanyn aıta kelip, arheolog ǵalym qazaq halqynyń etnomádenı kodynyń qalyptasý joldaryn baıandady.

Á.H.Marǵulan atyndaǵy Arheolo­gııa ınstıtýtynyń bas dırektory Aqan Ońǵar­uly tas ǵa­syry, ǵun kezeńi, Altyn Orda, oǵyz­­dar dáýirine qatysty Aqtóbe oblysyndaǵy zertteý baǵyt­taryn baıan­dady. Ol eskertkishterdi túgen­deýdi tas ǵasyrynyń jádigerlerinen bastaý kerek deıdi. Uly daladaǵy úlken órke­nıetterdiń aralasýyna kýá bolǵan Aqtóbe topyraǵy kóshi-qon jolyna aınalyp, mádenı baılanystardyń izi qalsa da, tolyqqandy zerttelmegen. Osy ólkege alǵashqy adamdar erte paleolıt kezeńinde, bizdiń zamanymyzǵa deıingi 500-350 myń jyl buryn qonystana bastaǵan. Oǵan dálel – Mártók aýdanyndaǵy Jamansý degen jerden tabylǵan beıneli tastary bar ǵıbadathana. Bul – tas ǵasyrynyń eskertkishi. Al Jem ózeni bastaý alatyn Tóleýbulaq úńgirinde ejelgi adamdar­dyń petroglıfteri saqtalǵan. Bul jerde tas ǵasyrynyń ǵana emes, odan keıin­gi kezeń adamdarynyń qoltańbasy da tas­qa basýly tur. Qazaqstan aýmaǵynan qola dáýirindegi eki taý-ken ortalyǵy anyqtaldy. Biri Ortalyq Qazaqstan­da bolsa, ekinshisi – Aqtóbe oblysyn­daǵy Muǵaljar taýynan tabylǵan segiz kenish. Bul jerde 13,5 tonna mys óndi­rip, baıytqan qola dáýiri metallýrgteri­niń Taranǵul degen qonysy tabyldy. «Metall balqytýshylardyń qo­nysyn tabý kez kelgen arheologtiń qo­lynan kelmeıdi. Eki jylǵa jýyq zertteý ju­mystarynyń nátıjesinde osy jer­den metall balqytqan pesh shyqty. Bul – óte ma­ńyzdyq jańalyq», dedi Aqan Ońǵaruly.

Erte temir dáýiriniń eskertkishi – osydan úsh jyl buryn Temir aýdanynyń Tas­qopa qorǵanynan tabylǵan altyn adam. Eki jyl buryn obadan shyqqan kó­semniń saýyty, bes qarýy, áshekeı zat­­tary qalpyna keltirilip, oblystyq ta­rıhı-ólketaný mýzeıinde arnaıy zal jasaq­taldy. Soltústik Ústirt boıyn­da­ǵy Dońyztaýdan tabylǵan sarmat ǵıbadathanasy – kúm­bezdi eskertkish. Jalpy, osy kezge deıin Araldyń soltústigi, Kaspıı boıynan 300-den asa ǵıbadathana anyq­taldy. Ár ǵıbadathana janynda 5-ten 30-ǵa deıin tas músin boldy. Ǵa­lym Qazaqstan tarıhyndaǵy aqtań­daq betterdiń biri – ǵundar kezeńine toq­tal­dy. Osy kezge deıin ǵun kezeńi jú­ıeli túr­de zerttelmeı, tek arheologter tap­qan kezdeısoq oljalarmen shekteldi. Memleket basshysy tarıhshylarymyz­ǵa ǵun kezeńin zertteýge tapsyrma bergen soń qozǵalys bastaldy. Aıta ketý ke­rek, Aqtóbe oblysynyń arheologteri ár jyldary 500-den asa ǵun zamanynyń es­kertkishin tapqan. Ǵundardyń obalary Oıyl, Qobda ózenderiniń boıynda saqtalǵan. Aqan Ońǵaruly 2023 jyly Aqtóbede Eýrazııadaǵy ǵundar máselesine arnalǵan ǵylymı konferensııa ótkizýdi usyndy. Soltústik Ústirt boıynan oǵyz taıpalarynyń Jezdi degen qalasy tabyldy. Bul – erte orta ǵasyr eskertkishi. Sonymen qatar Altyn Orda kezeńiniń Aqtóbe jerindegi qonys, qala oryndaryn izdestirý kezek kúttirmeıtin másele. Altyn Orda dáýiriniń qaıtalanbas týyndysy – Qobda aýdanyndaǵy Abat Baıtaq kesenesi men onyń janyndaǵy qorym­dar. 1995 jáne 2006 jyldary Orqash jáne Bulaq ózeni boıyndaǵy qorym­nan er jáne áıel obalary, áshekeı zattary­men birge tabyldy. Osy dúnıeler oblys­tyq mýzeıdiń qorynda saqtaýly tur. Qorym­nan tabylǵan dúnıelerdiń negizinde dáý­letti kósemderdiń beınesin qalpyna kel­tirýge bolady.

l

Tonalmaǵan oba qalmady

Keıingi tórt-bes jyldyqta Aqtóbe oblysynan buryn zerttelmegen ár dáýir­diń 114 eskertkishi tabyldy. Alaıda eli­mizde ejelgi adamdardyń amanatyn saq­taý óte ózekti máselege aınalǵan. Arheo­logter bir obany zerttep jatsa, ashyl­ǵan on eskertkish tonalyp jatady. Aq­tóbe oblysynyń aýmaǵynda qor­ǵaý­dy qajet etetin 800 jergilikti mańyz­dy eskertkish bar. Bıyl jergilikti bıýd­jettiń qarjysymen Mártók pen Qobda aýdan­darynyń aýmaǵyndaǵy muralarǵa monıtorıng júrgiziledi. Bir sózben aıtqanda, buryn qazylǵan obalar, tabylǵan eski qonys oryndary, qorǵandar qandaı kúıde degenge jaýap izdeıdi. Otandyq ǵalymdarǵa jappaı oba qazýdy doǵarý kerek degen de usynys aıtylyp júr. Ár aýyldyń janynan tabylǵan eskertkishtiń tólqujatyn jasap, ony aýyldyq okrýg ákiminiń qolyna ustatý kerek. Sonda ǵana jaýapkershilik bolady.

Tarıh ǵylymdyrynyń doktory, UǴA akademıgi Jáken Taımaǵambetov Aqtóbe oblysyndaǵy paleolıt kezeńin zertteý boıynsha Qazaqstan-Reseı arheologııa­lyq ekspedısııasynyń qorytyndysyn jarııalady.

«Erterekte adamnyń shyǵý tegine baılanysty eki boljam boldy. Biri alǵashqy adamdar Qytaıda, ekinshileri Afrıka qurlyǵynda paıda boldy dese, qazirgi ýaqytta Afrıka nusqasy ǵana qaldy. Oǵan dálel – jasy 4 mıllıon jyldan asatyn eskertkishtiń tabylýy.

Afrıkadan bastalyp Taıaý Shyǵys ar­qyly alǵashqy adamdardyń kóshi-qon jo­ly Gımalaı taýlarynan kedergisiz ótýmen aıaqtaldy. Olardyń bir qaýymy Qazaq­stan aýmaǵyna da aıaldaǵan. Arheolog Halel Alpysbaev tapqan Qarataýdaǵy Bóri­qazǵan, Táńirqazǵan degen turaqtar sol birinshi mıgrasııadan qalǵan qonystar edi.

Buryn ǵalymdar Homo sapiens 40 myń jyl buryn neandertaldyqtan shyqty dep dáleldese, qazir osy boljam aqıqat emes. Homo sapiens neandertaldyqtan shyqpaǵan, kerisinshe 100 myń jyl buryn olar qatar ómir súrgeni sońǵy genetıkalyq taldamalar negizinde anyqtalyp jatyr. Alǵashqy kósh joly Gımalaıdyń asýlarynan esh kedergisiz ótse, kelesi kóshke mundaı múmkindik qalmady. Taıaý Shyǵystan kelgen adamdar tektonıkalyq qozǵalystardyń kesirinen jabylǵan Gımalaı asýlarynan óte almaı, odan shyǵatyn jol izdegen. Men reseılik akademık Anatolıı Derevıankonyń ekspedısııasyna qatystym. Altaı taýlaryndaǵy Denısov úńgirinen jasóspirim qyzdyń saýsaq qaldyǵy tabylǵany belgili. 2018 jyly shved genetık ǵalymdarynyń genomdyq zertteý nátıjeleri osy qyzdyń anasy neandertaldyq, al ákesi Homo sapiens ekenin anyqtady. Bul Homo sapiens neandertal adamnan keıin paıda boldy degen teorııany joqqa shyǵarady», dedi paleolıt kezeńiniń mamany.

zlshe

Qazaqstannan tas ǵasyry adam­dary­nyń súıek qaldyqtary tabylǵan joq. Qazir elimizdegi paleolıt kezeńin qazaq-ja­pon, qazaq-reseı, qazaq-nemis ǵalym­darynyń qatysýymen úsh komıssııa, on bir memlekettiń ǵalymdary zertteý ústinde. Osy ǵalymdar sońǵy tórt jyl ishinde eli­mizdegi 80 úńgirdi zerttep shyqqan. Nátı­jesinde, elimizdiń batys, ortalyq, shy­ǵys, ońtústiginen 700-800 myń jyl bu­ryn ómir súrgen ejelgi adamdardyń turaq­taryn tapty. Máselen, Túrkistan oblysyn­daǵy Túktibulaq úńgirinen 48 myń jyl burynǵy adamnyń qonysy tabyldy.

Qazaqstanda paleolıt kezeńin alǵash zertteýshiler Halel Alpysbaev pen Alan Medoev ómirden erterek ótip ketken soń osy kezeńdi zertteý saıabyrsyp qalǵan edi. Qazir qazaqstandyq on ǵalym paleo­lıtti zerttep, tııanaqty zertteýler júrgizip jatyr. Ashyǵyn aıtý kerek, osy kezge deıin Aqtóbe oblysynda paleolıt kezeńi zerttelgen joq. Keńes zamanynda da osy ólke arheologter nazarynan tys qaldy. Sodan bolar, Aqtóbe oblysynda paleolıt kezeńiniń eskertkishteri joq, neolıt eskertkishteri bar degen túsi­nik qalyptasqan. Arheolog Jáken Taımaǵambetov bul óte qate pikir deı otyryp, jalǵan boljamnyń qalyptasýyna neolıt kezeńi tarıhshylarynyń saqtalǵan murany tanı almaýynan dep túsindirdi.

1998-2000 jyldary qazaq-reseı ǵylymı ekspedısııasy Aqtóbe obly­syn­daǵy paleolıt kezeńin tuńǵysh ret zerttep, bir jyldyń ishinde Muǵaljar taýlarynan alǵashqy adamdardyń alpystan asa turaǵyn tapqan. Tóleýbulaq úńgiri – sol kezde tabylǵan iri olja. Qum arasynda qorǵaýsyz jatqan Tóleýbulaqtyń tastaǵy tańbalaryn búldiretinder shyqqan. Osy jerdi ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge aınaldyryp, erekshe qorǵalatyn es­kert­kishter tizimine tezirek engizý qajet. Alǵashqy adamdar ómir súrgen ýaqy­t­ta Muǵaljar qazirgideı shókken qyrat emes, bıik taý bolǵan. Tasty-qyrat­ty, kvarsty sýsymaly qumdar baý­raıy adamdardyń tirshilik etýine qolaı­ly orta qalyptastyrǵan. Bul jer ejel­gi adamdardyń kóshi-qon joly bolsa da, qazirgi kezde qonystary túgel saqtal­maǵan. Qatal aýa raıy, kúshti jel, aýa temperatýrasynyń kúrt qubylýynan tas­tar mújilip, tozyp, untaqtalǵan.

lz

Shaǵataı, arab jazýyndaǵy eskertkishterdi oqıtyn mamandar az

Ystanbul qalasyndaǵy Islam Ynty­maq­tastyǵy Uıymy janyndaǵy Islam tarıhy, óneri jáne mádenıeti jónin­degi zertteý ortalyǵynyń qyzmetkeri Áshirbek Mýmınov qazaqstandyq JOO-da shaǵataı jáne eski arab jazýy eskert­kishterin oqıtyn mamandar daıarlaý kerek degen usynys tastady. Onyń aıtýynsha, Aral-Kaspıı aımaǵyn 1970-jyldardan beri zerttep kelgen Serik Ájiǵalıdiń arqasynda myńdaǵan eskertkish tizimge enip, sonyń nátıjesinde Qazaqstannyń batystaǵy tórt oblysynan 50 myń es­kertkish tabyldy.

Islamtanýshy ǵalymdar Mańǵys­taýdaǵy Shaqpaq ata, Seısem ata qo­rym­daryndaǵy qulpytastardaǵy gra­­fı­ka­­lyq jazbalardy, Jaıyq ózeni boıyn­daǵy Máýlimberdi qorymyndaǵy jazýdy oqydy. Máýlimberdi qory­myndaǵy qulyptasta medrese oqytýshylarynyń aty-jónderi, ómir súrgen jyldary ja­zylǵan. Soǵan qaraǵanda bul Noǵaı ulysy kezindegi Saraıshyq qalasyndaǵy medreselerdiń biri bolýy múmkin. Aıta ketý kerek, Aqtóbe oblysy Temir aýda­nynda da Máýlimberdi batyrdyń kese­nesiniń orny 1970 jyldarǵa deıin saq­talǵan. Keıbir derekterge qaraǵanda, Máýlimberdi zıraty qazirgi Keńqııaqta­ǵy munaı óndirý mekemesiniń astynda qalǵan. Munymen qatar Jantóre han kesheninde saqtalǵan epıgrafııalyq jazýlar muraǵat derekterimen salystyrylyp, baspaǵa daıyndaldy. Osy kitapqa ǵylymı aınalymǵa túspegen málimetter qosyldy. Jáńgir han keshenindegi 500-den astam eskertkish túgel tizimdelip, aýdarylyp baspaǵa daıarlandy. Alaıda Aral-Kaspıı óńirinde tabylǵan jazýlar qajetti jaǵdaıda saqtalmaǵan. Olardy qazirgi jaǵdaıda saqtap qalýdyń birden-bir joly – shaǵataı jazýlarynan aǵylshyn tiline aýdarý. Alaıda elimizde ertedegi kitaptardy oqyp, sapaly túrde baspaǵa daıarlaıtyn mamandar az. Áshirbek Mýmınovtiń habarlaýynsha, kırıllısa jazýymen jáne arab jazýymen saqtalǵan muraǵat qujattarynyń arasynda sáıkessizdikter óte kóp. О́ńirlerdegi jas ǵalymdardy ortalyqtaǵy zertteý jumystaryna qatystyrý óte mańyzdy. Qundy tarıhı jazbalardyń, eskertkishterdiń sıfrlyq kóshirmelerin jasap, ǵylymı aınalymǵa engizý qajet.

Tarıhshy arheolog Arman Bısembaev­tyń aıtýynsha, Aqtóbe oblysynda 2006 jyldan bastap zerttelgen eskert­kish­ter­diń sany búginde myńǵa jetti. «Men endigi jerde aýqymdy arheologııalyq qazba jumystaryn júrgize berýdiń qajeti joq dep sanaımyn. Qazirgi ýaqytta­ǵy eń mańyzdy sharýa – eskertkishterdi saqtap qalý. О́ıtkeni tarıhı muralar­dy qorǵaý týraly qazirgi zańymyz óte solqyldaq. Osy zańda tarıhı muralardy búldirgeni úshin jaýapkershilik tipti qarastyrylmaǵan deýge bolady. «Buryn keńes zańynda eskertkishti búldirgen adam 3 jyldan 8 jylǵa deıin qylmystyq jaýapkershilikke tartylatyn. Búginde zań buzýshylyq baıqalsa, eskertkishterdi qorǵaý jónindegi aýmaqtyq ınspeksııa mamandary prokýratýraǵa tek shaǵym túsire alady», dedi arheolog A.Bısembaev.

Aqtóbe oblysynyń ákimi Eraly Toǵjanov ǵalymdardyń usynystaryn eskere otyryp, joǵalyp ketý qaýpi bar muralardy jedel túrde memlekettik erekshe qorǵalatyn eskertkishter tizimine engizý qajettigin aıtty. Buǵan Muǵaljar qyrattaryndaǵy ejelgi adam qonystary, alǵashqy metall óndirýshi­ler turaqtary enedi. О́kinishtisi, birneshe jyldan beri Muǵaljar taýlarynda qıyr­shyq tas óndirilip jatyr.

Aımaqtaǵy sáýlet, arheologııalyq, epıgrafııalyq eskertkishterdiń ortaq bazasyn qurý, dalalyq zertteý jumysta­ryn júıeleý, ǵylymı aınalymǵa engizý jumystary naqtylanatyn boldy.

zh

 

Aqtóbe oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar