Úmit sáýlesi

Kemeńger Abaı «Otyz birinshi qarasózin­de»: «Estigen nárseni umytpastyqqa tórt túrli sebep bar: áýeli – kókiregi baılaýly berik bolmaq kerek; ekinshi – sol nárseni estigende ıa kórgende ǵıbratlaný (úlgi alý) kerek, kóńildenip, tushynyp, yntamen uǵý kerek; úshinshi – sol nárseni ishinen birneshe ýaqyt qaıtaryp oılanyp, kóńilge bekitý kerek; tórtinshi – oı keseldi nárselerden qashyq bolý kerek» degen eken. Bul – adamdy ósiretin, tulǵa retinde áleýmettený, tolysý úderisine jeteleıtin qaǵıdalar men ustanymdar.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev – Abaıdyń osy ustanymyna saı tulǵa. Tulǵalardyń ózgelerge áser etýiniń túrli joly bar. Sonyń ishinde boıyndaǵy parasat shýaǵy arqyly ózgelerdiń janyna jylý berip, júregine jol taba bilý. Bul turǵydan alǵanda, Qasym-Jomart Kemeluly halyqaralyq qatynastardy búge-shigesine deıin jete biletin, bul salada mol tájirıbe jınaqtaǵan qaıratker. Qazaqstannyń Cyrtqy ister mınıstri qyzmetin atqarǵan jyldary Q.Toqaev halyqaralyq qarym-qatynas barysynda dıplomatııalyq biliktilik tanytty. Halyqaralyq qatynasta memleketimizdiń pozısııasyn saqtaı otyryp, álemdik deńgeıdegi dıplomat áriptesterimen teń dárejede qarym-qatynas jasaı bildi. Máselen, ol ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly 1995 jáne 2005 jyldardaǵy konferensııalarǵa qatysyp, 1996 jyly Nıý-Iorkte ıadrolyq synaqtarǵa jalpyǵa birdeı tyıym salý týraly shartqa, al 2005 jyly Semeıde – Ortalyq Azııadaǵy ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurý týraly shartqa qol qoıdy.

Qasym-Jomart Kemeluly Cyrtqy ister mınıstrligine qyzmetke kelgende qazaq tilinde erkin sóıleı almaıtyn edi. О́ıtkeni mektep pen joǵary oqý oryndaryn orys tilinde támamdady, keıin Keńes Odaǵy elshiliginde qyzmet etti. Soǵan qaramastan, ana tiline degen úlken jaýapkershiligi ony qazaqshany qysqa merzimde múdirissiz meń­gerip alýyna jetkizdi. Mınıstrdiń oryn­basary, mınıstr, Úkimet basshysy, Memlekettik hatshy syndy joǵary deń­geıdegi laýazymdy qyzmetterdiń qaı-qaısy­synda da onyń memleketshil tulǵa retindegi qasıetteri daralanyp turatyn edi.

Qasym-Jomart Toqaev – saıası ǵylymdar doktory. Halyqaralyq qatynastarǵa baılanysty «Qazaqstan Respýblıkasynyń syrtqy saıasaty», «Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq qyzmeti», «Belasý», «Nur men kóleńke», «On delaet ıstorııý» atty qomaqty eńbekterimen tanymal. Ol – Búkilálemdik gýmanıtarlyq jáne jaratylys ǵylymdary akademııasynyń mú­shesi, Mıýnhen qaýipsizdik konferensııa­sy «Danalar» keńesiniń múshesi. Sondaı-aq Shenchjen ýnıversıtetiniń Qurmetti pro­fessory (QHR), Reseı Federasııasy Syrt­qy ister mınıstrligi Dıplomatııalyq akademııasynyń Qurmetti professory jáne doktory ári onyń Qamqorlyq keńesiniń múshesi, Halyqaralyq qatynastar jónindegi Qazaqstan keńesiniń Qurmetti prezıdenti. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi hatshylyǵynyń basshysy, Jeneva dıplomatııa jáne halyqaralyq qatynastar mektebiniń Qurmetti dekany. Ol Qazaqstan Respýblıkasy SIM-niń Názir Tórequlov jáne Reseı Federasııasy SIM-niń A.Gorchakov atyndaǵy estelik medaldarymen, Jeneva ýnıversıtetiniń «Akademıkýs» gramotasymen, sondaı-aq S.N.Rerıh atyndaǵy estelik medalmen marapattalǵan. Orys bıografııalyq qoǵa­my Q.K.Toqaevty «Jyl adamy – 2018» laýreattarynyń tizimine engizgen.

2019 jyl. Naýryz. Ulystyń uly kúni qarsańynda álem jurtshylyǵy Qazaqstan­daǵy asa jaýapty, tarıhı oqıǵanyń kýási boldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev óz erkimen Memleket basshysy ókilettigin toqtatty. Osy jaǵdaıda Konstıtýsııaǵa sáıkes el Prezıdenti bolyp Q.K.Toqaev taǵaıyndalady. 20 naýryz kúni Qasym-Jomart Toqaev Prezıdenttiń mindetin atqarýshy retinde ant berdi.

Qasym-Jomart Kemeluly Memleket basshysy retinde, eń aldymen, halyqty dıalogke shaqyrdy. «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy bılik pen qoǵam arasyndaǵy dıalogti nyǵaıtty. Ulyqtaý rásimi ótken kúni qurylǵan Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi «Talqyǵa salsa, sheshilmeıtin másele joq» ekenin kórsetip berdi.

«Kúshti Prezıdent - yqpaldy Parla­ment – esep berýshi Úkimet». Q.Toqaevtyń Qazaqstannyń saıası qurylymyna qatysty kózqarasy mine, osyndaı. Ol bul prınsıpke áýelden berik. 2016 jylǵy 29 sáýirde Senatta ótken parlamenttik tyńdaýda Qazaqstandaǵy jerdi jalǵa berý men satý jóninde Jer kodeksine engizilgen daýly túzetýlerge qatysty jerdiń sheteldikterge satylmaıtyndyǵy týraly aıtyp qana qoımaı, atalǵan talapty túrli qıturqy joldarmen «aınalyp ótkisi keletinderge» tosqaýyl qoıý úshin zańnyń osy erejesin quqyqtyq tásildermen iske asyrýdy qamtama­syz etý qajettigin málimdedi.

Qazaqstan – birtutas memleket. Jerge baılanysty bárimiz aıqyn biletin jáne buljymaıtyn aqıqat – qazaqtyń jeri eshbir sheteldiktiń menshigine berilmeıdi, eshqashan satylmaıdy. Prezıdent bul máselege qatys­ty berik tujyrymyn Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda da shegelep aıtty. «Jerimiz sheteldikterge satylmaıdy. Jer – bizdiń ortaq baılyǵymyz jáne ony kim ıgerse, soǵan tıesili bolýǵa tıis. Elimizde «shóp qoryǵan ıttiń» kebin kıgen «latıfýndıster» kóbeıip ketti. Paıdalanylmaı jatqan aýyl sharýashylyǵy jerleri memleketke qaıtarylady», dedi ol.

Jerge qatysty júrgizilip jatqan salı­qaly saıasattyń biri – eńbek kúshi kóp ońtús­tik óńir turǵyndaryn soltústik jáne shyǵys aımaqtarǵa qonystandyryp, olarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý bolyp otyr. Bul – óte ózekti ári elimizdiń qaýipsizdigine qatysty másele. Eń bastysy, Memleket basshysynyń jerdiń ulttyq ıýrısdıksııasy men jerdi tıimdi ári utymdy paıdalaný týraly talabyn mindetti túrde oryndaý qajet.

Jalpy, halyqtyń qoǵamdyq, áleýmettik máselelerin ońtaılandyrý oraıynda Qasym-Jomart Toqaev qolǵa alǵan reformalar shyn máninde kóptegen máseleni sheship jatyr. Aıtalyq, mıkro jáne shaǵyn bıznes salasyndaǵy kompanııalardyń tabysqa salynatyn salyqtan úsh jylǵa bosatylatyny, jumys berýshilerdiń zeınetaqy qoryna engizetin 5 paıyzdyq qosymsha tólemine 3 jylǵa moratorıı jarııalanǵany, jumys isteıtin azamattarǵa zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin belgili bir maqsatqa, sonyń ishinde baspana satyp alýǵa nemese bilim alý úshin paıdalanýyna ruqsat etilgeni shyn máninde tıimdi uıǵarym boldy. Prezıdenttiń: «Tur­ǵyn­dardyń turmysyn jaqsarta túspesek, jetis­tikter men halyqaralyq tabys­tardy maq­tan etý artyq. Azamattar ekonomıkalyq ósim­niń ıgiligin kórmese, odan esh qaıyr joq», degen sóziniń astarynda áleýmettiń ál-aý­qatyn odan ári jaqsartý, ár azamattyń múdde­sin qorǵaý ıdeıasy jatyr. Qoǵamdyq-saıası ómir jańǵyrmaıynsha, tabysty ekono­m­ı­kalyq reformalardy júzege asyrý múmkin emes ekendigin ol árkez ashyq aıtyp keledi.

Keler urpaqqa Qazaqstandy tuǵyry my­ǵym, ekonomıkasy qýatty, rýhy asqaq mem­leket retinde tabystaýdy jáne eldik ister­di laıyqty jalǵastyratyn jasampaz ur­paq tárbıeleýdi maqsat etken Prezıdent jas­tar saıasatyna da erekshe kóńil bólip otyr. Jas­tardyń alǵa qoıǵan maqsat-múddesin bilý úshin naýqanshyldyqqa urynbaı, júıeli ári keshendi áleýmettik zertteýler júrgizý qajettigin basa aıtýy – osynyń naqty aıǵaǵy. Jastar saıasatyn sol qajettilikke jaýap beretin deńgeıde uıymdastyrý ma­ńyzdy. Bul oraıda jastarǵa sapaly bilim berý­men qatar, olardy otansúıgishtik rýhta tár­bıeleý basty nazarda bolýy kerek.

Búginde sany kóp, sapasy tómen oqý oryn­darynyń sańyraýqulaqtaı qaptap ketkeni belgili. Osyǵan baılanysty Prezıdenttiń tıimsiz joǵary oqý oryndarynyń sanyn qysqartý jónindegi sheshimi de bilim berý sapasyn kóterýdi kózdegen oń qadam ekeni túsinikti. Osy maqsatta otandyq joǵary oqý oryndaryna ozyq halyqaralyq tájirıbeni engizýge basymdyq berilmek. «Meniń tapsyr­mam boıynsha sheteldik jetekshi ýnıversıtettermen akademııalyq yntymaqtastyq nyǵaıyp keledi. Elimizdiń túrli qalasyndaǵy otandyq joǵary oqý oryndary bazasynda reseılik birneshe iri ýnıversıtettiń fılıal­dary ashyldy. Al Petropavl qalasyndaǵy Kozybayev University oqý ornynda 175 stýdent Arızona ýnıversıtetiniń baǵdarlamasymen bilim ala bastady. Jýyrda Qazaqstanda Ulybrıtanııa, Germanııa, Kanada, Nıderland, Ońtústik Koreıa jáne AQSh joǵary oqý oryndarynyń fılıaldary ashylady. Álem­dik bilim berý júıesine qosylý joǵary oqý oryndarymyzdyń básekege qabilettiligin kú­sheıtip, qazaqstandyq joǵary bilimge degen qyzyǵýshylyqty arttyrady», dedi Qasym-Jomart Toqaev. Bul ózgeristerdiń bári elimizdiń keleshegi – búgingi jáne erteńgi jastar úshin jasalyp jatyr.

Qasym-Jomart Toqaevtyń Prezıdent retindegi negizgi ustanymy, ómirlik kózqara­sy – joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, eldiń ór­ken­deý kepildigi memleketshildik pen dás­túr sabaq­tastyǵynda jáne oǵan degen qurmet pen adaldyqta jatyr. Onsyz eshqa­shan tu­raq­tylyq ta, damý da bolmaıdy.

Ekinshi ustanymy – ádilettilik. Bul jalpyadamzattyq ári dala demokratııasynan bastaýyn alatyn, ata-babamyzdan daryǵan, ejelden qanymyzǵa sińgen qundylyq bolatyn. Ádilettilikten ajyraý adamzat úshin de, ult úshin de ózin-ózi joǵaltyp alýmen birdeı. Ádilettilik saltanat qurmaǵan qoǵamda tek qaıshylyq, qıynshylyq, quldyraý ústemdik etetini belgili. Sondyqtan ádiletsizdikpen memleket, qoǵam, ár adam kún saıyn, birigip kúresýi kerek. «Ádilet joly – aýyr jol», deıdi halqymyz, biraq aýyr bolsa da odan týra jol joq.

Qasym-Jomart Toqaevtyń úshinshi ustanymy – tek alǵa basý, órkendi damý jolymen júrý. Biz ómir súrip otyrǵan dáýirdiń tabıǵaty myń qubylmaly ekeni barshaǵa aıan. Jahandyq básekelestik jaǵdaıynda múddemizdi qorǵaýǵa, maqsatymyzǵa jetýge umtylmasaq, jedel alǵa baspasaq, kóp nár­seden utylarymyz anyq. Myna dáýir erke­likti, jalqaýlyq pen masyldyqty, nem­­qu­raı­dylyqty kótermeıdi. Tórtinshi óner­­kásip­tik revolıýsııa kezeńinde, joǵary teh­­no­lo­gııalyq, sıfrlyq keńistikte jahan­dyq damý­dan on jyl artta qalsaq, júz jyl onyń or­nyn toltyra almaıtynymyzdy esten shyǵar­maýymyz kerek. Endeshe, Prezıdenttiń bul us­tanymy – el bolashaǵynyń basty baǵdary.

Qasym-Jomart Toqaev jemqorlyqpen kúres, ádilettilik týraly udaıy aıtyp kele­di. Ár zamannyń, ár qoǵamnyń óne boıyna batpandap kirip, mysqaldap shyǵatyn dertter bolady. Jemqorlyq – sol qoǵamdyq sanaǵa syna qaǵatyn qasiret. Búginde jemqorlyq qoǵam­dyq ómirdiń kóptegen tusyn jaıla­ǵany jasyryn emes. Iá, Úkimet bul dertpen óz tarapynan zań aıasynda kúresip jatyr. Degenmen bul azdyq etedi. Eger álemdik tájirıbege súıensek, jemqorlyqty jeńý úshin tek qatań jaza ǵana emes, jan-jaqty keshendi is-áreket qajet. Uly gýmanıst Mahatma Gandıdiń «Álemdi ózgertkiń kelse, aldymen óziń ózger» degen áıgili naqyly bar. Eń bastysy – qoǵamdyq pikirge, ár adamnyń sanasyna osy keselge úzildi-kesildi qarsy turatyndaı kúsh pen senimdi sińirmesek, túpkilikti ózgeris jasamasaq, barlyq áreket nátıjesiz kúreske aınalýy múmkin.

Jalpy, ádilettilik – qoǵamdy órkenıetke jeteleıtin, onyń bet-beınesin aıqyndaıtyn basty qundylyq. Ádilettilik buzylǵan qoǵamda azamattar arasynda narazylyq týyndaıdy. Bul qundylyq aldymen memlekettik saıasatta kórinis tabýy kerek. Naqtyraq aıt­saq, zań aldynda barlyq azamat teń quqyly bolýǵa tıis. Qylmys jasaǵan azamattar laýazymyna qaramaı, zań sheńberinde jazalanýy shart. Ásirese jastardyń laıyqty bilim alýyna, alańsyz jumys isteýine teń­deı múmkindik berilýi qajet. Aýyl men qala­daǵy jas azamat úshin de, laýazymdy, aýqat­ty nemese qarapaıym sharýa otbasynyń bala­sy úshin de áleýmettik lıfttiń esigi kedergisiz ashyq bolýy kerek. Aınalyp kelgende, áleýmettik teńdik degenimiz osy. Biz osyǵan qol jetkizýge tıispiz. Memlekettik qyzmetke taǵaıyndaý barysynda merıtokratııa prınsıpin ustanǵan jón. Azamattardy tek bilimine, qabiletine qaraı taǵaıyndaý talaby qaǵaz betinde qalmaı, is júzinde oryndalýy qajet. Qasym-Jomart Kemelulynyń Memleket basshysy retindegi basty talaby da, basty maqsaty da mine, osy.

Halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn, turmys sapasyn jaqsartý eshqashan kún tártibinen túspek emes. Tipti ekonomıkalyq jaǵdaı qazir­giden áldeqaıda qıyn kezeńde de elimiz­degi áleýmettik ahýalǵa erekshe kóńil bólindi. Mysaly, kópbalaly analardyń jaǵdaıy jalpy áleýmettik salanyń barometri bolyp tabylady. Deni saý anadan deni saý urpaq týa­dy. Sapaly medısınalyq kómek, laıyqty bilim alǵan baladan otanshyl, myqty azamat shyǵady. Iаǵnı adamı kapıtal­dy damytý analardyń áleýmettik jaǵ­daıyn jaq­sartýmen tikeleı baılanysty. Ana­larymyz otba­­synyń ǵana emes, qoǵamnyń da uıytqysy eke­nin umytpaýymyz kerek. Prezıdent talap etip otyrǵan osy mindetti júzege asyrý maq­satynda az qamtylǵan kópbalaly otbasylardy baspanamen qamtamasyz etý úshin «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 40 myńnan astam jaldamaly páter salynyp jatyr.

О́ńirlerge jasaǵan saparlarynda Prezı­dent oblystardaǵy baspana qurylysynyń júr­gizilý barysyn jiti qadaǵalap keledi. Jal­a­qyny ósirý, densaýlyq saqtaý salasyn ilgeriletý, demografııany damytý, óńir­ler­degi ınfraqurylymdardy jaqsartý sııaqty jumystardyń bári josparly túrde iske asyryla beredi. Bul – buljymaıtyn jospar.

Biz damý deńgeıi jaǵynan postkeńestik elder arasynda alǵashqylardyń qatarynda­myz. Udaıy ekonomıkalyq ósim bolmasa, osy dárejege jetýimiz ekitalaı edi. Investısııa, eksport jáne ındýstrııalandyrý – ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etip, ony ártaraptandyrýǵa qoljetkizýdiń sheshýshi faktorlary. Qazirgi zamannyń qarqyny óte jyldam.

Elimiz táýelsizdigin alǵaly beri álem­dik deńgeıde kópvektorly saıasat júr­gizdi. Kópvektorly saıasat Qazaqstan­nyń geo­grafııalyq ornalasýynan, geoeko­no­mıka­sy­nan týyndaıdy. Bul – uzaqmer­zimdi stra­tegııalyq baǵyt. Osy strategııa­nyń nátı­jesinde memleketaralyq qaqtyǵys­tardan, aımaqtyq teketiresterden alys boldyq. Álem bizdi bitimger memleket retinde tanydy. Bitimgerlik mıssııasy búginde elimizdiń syrtqy saıasatynyń basymdyǵyna aınaldy. Qazaqstandy Azııadaǵy beıbitshilik platformasy dep aıtýǵa tolyq negiz bar.

Qazaq eli óziniń syrtqy saıasatynda Reseı, Qytaı, Eýropa, AQSh, Ortalyq Azııa, Islam álemi elderimen yntymaqtastyqqa basa mán beredi. Oǵan qosa, elimiz táýelsizdik jyldarynda birshama ıntegrasııalyq úderiske bastamashy boldy. Bul baǵytta dástúr sabaqtastyǵy saqtalady, saıasatymyz ózgermeıdi. Kópvektorly strategııa aldaǵy ýaqytta da Qazaqstan dıplomatııasynyń basym baǵyty bolyp qala beredi.

El Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýyn Bilim kúni jarııalaýdy dástúrge aınaldyrdy. Bul úrdis – eldiń jańa kezeńge qadam basýy der edik. Osy oraıda Memleket basshy­synyń «Ádi­let­ti memleket. Birtutas ult. Bere­keli qoǵam» atty bıylǵy Joldaýy – Kons­tıtý­­sııa­­lyq reforma, Jańa, Ádiletti Qazaq­stan­dy qurý jolyndaǵy asa mańyzdy qadam. Jol­daýda elimizde qordalanǵan másele­ler­di sheshý joldary, halyqtyń ál-aýqa­tyn odan ári arttyrýǵa baǵyttalǵan jáne mem­leketti odan ári jańǵyrtý jónindegi áleý­mett­ik qoldaý sharalaryna qatysty jańa mindet­ter usy­nylǵan. Makroekonomıkalyq turaq­ty­lyq­ty qamtamasyz etý, ekonomıkany árta­rap­tandyrý, sıfrlandyrý, shaǵyn jáne orta bıznes pen adam kapıtalyn damytý, zań ús­tem­digin ornyqtyrý oraıyndaǵy birinshi baǵdar jańa ekonomıkalyq saıasatty júzege asyrmaq.

Joldaý Ádiletti Qazaqstandy qurýǵa negizdeledi, al ádilettilikte eń birinshi jer máselesin qarastyrý kerek. Memleket baıly­ǵy­nyń ıesi halyq bolǵandyqtan, sol jerden shyǵatyn munaı men gazdyń paıdasyn halyq tolyqtaı kórmeı otyrǵany, árıne, ádiletsizdik. Sondyqtan jer qoınaýyn ıgerý, arnaıy ekonomıkalyq aımaqtyń tıimdiligin baǵalaý, damytý máselesi boıynsha múlde basqa saıasatqa kóshý kózdelip otyr. Bul tusta naqty sektordy damytý týraly ekinshi baǵdardyń mańyzy asa zor.

Qazaqstan qazirgi geosaıası jaǵdaıda Azııa – Eýropa arasyndaǵy asa mańyzdy qurlyq dálizi bolyp otyr. Biz bul múmkindikti tolyq paıdalanyp, álemdik mańyzy bar kólik-tasymal torabyna aınalýymyz kerek. Sondyqtan Úkimetke múldem jańa qujat – Qala qurylysy kodeksin qabyldaý tapsyryldy. Aýyl sharýashylyǵy, sý salasynyń úsh jyldyq jobasyn ázirleý usynyldy.

Elimizdiń basty qundylyǵy – adam. Adamı kapıtaldy damytý jáne oǵan ınvestısııa salý. Bul – aıqyn nárse. Sondyqtan ulttyq baılyqty teń bólý jáne barshaǵa birdeı múmkindik berý – reformanyń basty maqsaty. Endeshe, úshinshi baǵdarda negizge alynǵan el bolashaǵyna arnalǵan strate­gııalyq ınvestısııa – halyqtyń dáýletti turmysyn qamtamasyz etýdiń kepili bolmaq. Úshinshi baǵdardaǵy taǵy bir mańyzdy másele – bilim júıesi týraly. Bul sala ult sapasyn jaqsartý isinde asa mańyzdy ról atqarady. Balalar kámelettik jasqa tolǵanda joǵary bilim alý úshin Ulttyq qordyń ınvestısııalyq kirisi esebinen olardyń shottarynda qarajat jınaqtaý – elimizde buryn-sońdy bolmaǵan jańa bastama. Qýatty ulttyń dińgegi – halyq desek, eń bastysy, azamattarymyzdyń densaýlyǵy myqty, bilimi tereń bolýy kerek.

Saıası qyzmetshilerdiń jeke jaýapker­shiligin arttyrýǵa basymdyq berý – memle­kettik qyzmettiń mártebesi men jaýapker­shiligin arttyrýdyń senimdi qadamy. О́ıtkeni jurt bos sózden, jarqyn bolashaq týraly jalyndy urandardan jalyqty. Halyq memlekettik organdardyń óz ýádesin qaǵaz betinde emes, is júzinde oryndaǵanyn qalaıdy. Prezıdenttiń ekonomı­ka­ny túbegeıli reformalaý úshin mem­leket­tik basqarý júıesine serpilis qajet eken­digine mán berýi de osydan. Sondyq­tan mem­le­kettik basqarý isin qaıta jańǵy­rtý Ádiletti memlekettiń ádebi men ar-namy­syna saı keletin ustanym bolmaq. Bul – Joldaýdyń tórtinshi baǵdaryna tıesi­li mindet. Qoǵamdaǵy zań ústemdigi, sot tóreligi jáne qazylar qaýymyn shuǵyl túrde qaıta iriktep, jańartyp jasaqtaý máselesi qazylardyń joǵary bilikti, adal, jemqorlyqtan taza bolýyn talap etedi. Barlyq sýdıanyń mártebesin teńestirý jáne quqyq qorǵaý organdaryn reformalaý besinshi baǵdarda aıtylǵan zań men tártiptiń tetigin jetildirýdiń senimdi joly bolmaq.

Egemen el bolý ońaı emes, biraq eldikti saqtap qalý odan da qıyn. Sondyqtan eli­mizdiń ósip-órkendeýi jolyndaǵy keder­gi­niń bárinen arylyp, órkendi damý úshin jańa strategııalyq baǵdarymyzdy aıqyn­daý mańyzdy ekeni belgili. Osy oraıda Prezıdenttiń bastamasymen sońǵy jyldary túrli salada túbegeıli reformalar qolǵa alyndy. Memlekettigimizdiń jańa dáýiri bastaldy. Maqsat – Ádiletti Qazaq­standy qurý. Memleket basshysy halyq pen memlekettiń múddesin bárinen bıik qoıyp, osy strategııalyq baǵytty elimiz­diń basty baǵdary retinde jarııalady. Bul joldaǵy barlyq jaýapkershilik júgin arqalaýǵa daıyn ekenin jetkizdi. Aýqymdy konstıtýsııalyq reforma júrgizilip, elimizdi túbegeıli qaıta qurýǵa kiristi.

Qýatty jáne qarqyndy damý jolyna túsken memleket azamattardyń quqyqtaryna jáne olardyń erkindigine myzǵymas kepil bolady. Halqy jasampaz, otanshyl jáne eńbekqor el ǵana tolaǵaı tabysqa jeteri anyq. Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń osy joldaǵy baǵdary barshaǵa aıqyn. Sonyń bir kórinisi – 25 qazannyń qaıtadan elimizdegi eń ulyq mereke – Respýblıka kúni bolyp bekitilýi. Memleket basshysy Ulytaýda ótken alqaly jıynda Respýblıka kúnine ulttyq mereke mártebesin qaıtarýdy usyndy. Ony Qazaqstannyń basty meıramy retinde atap ótý týraly bastama kóterdi. Bul bastama halyqtyń keń qoldaýyna ıe bolyp, tıisti zańǵa ózgeris engizildi. Bul – qazaqtyń san ǵasyrlyq memlekettilik dástúri jańǵyrǵan kún. Bul – bostandyq úshin kúresken babalar armany aqıqatqa aınalǵan kún. 1990 jyly 25 qazanda Qazaqstannyń Memlekettik egemendigi týraly deklarasııa qabyldandy. Bul qujat Táýelsizdigimizdiń saıası-quqyqtyq negizin qalyptastyrdy. Bir sóz­ben aıtsaq, Deklarasııa – elimizdiń táýel­sizdik alýyna jol ashqan aqjoltaı qujat.

Bizdiń ishki turaqtylyǵymyz – elimizdiń odan ári damýynyń mańyzdy sharty jáne eýrazııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etetin faktor. Qazaqstan dúnıe júzine ozyq damýǵa bet alǵan jáne barsha álemge ashyq memleket retinde, sondaı-aq Birikken Ulttar Uıymynyń Jarǵysy negizinde halyqaralyq qatynastardyń ádiletti júıesin qurýdy kózdegen el retinde tanymal. Otanshyldyq urandaǵan sózden emes, naqty isten kórinedi. Azamattarymyz elimizdiń damýyna tabandy eńbegimen úles qosady. Ulttyń shynaıy ulylyǵy degenimiz – eń aldymen, onyń azamattary, olardyń Otanǵa degen súıispenshiligi jáne eldiń órkendeýi úshin ja­saǵan adal eńbegi. Osy ulyq mereke qar­sańynda erligi men eńbegin el moıyndaǵan bir top azamatty Prezıdent joǵary memlekettik nagradalarmen marapattaýy egemen el jetistiginiń aıqyn bir aıǵaǵy desek bolady.

Qazirgi tańda ǵylym alyp ındýstrııaǵa aınaldy. Bul sala búkil ekonomıkany jańa deńgeıge kóteretin sektor retinde qalyp­tasyp keledi. Biz osy álemdik úrdisten shet qalmaýymyz kerek. Elimiz talaı jyl boıy, negizinen, munaıǵa arqa súıep keldi. Biraq qazir – zaman basqa. Tabıǵı baılyqtyń emes, adam kapıtalynyń mańyzy artqan dáýirge qadam bastyq. Memleket basshysy qazir álemdegi eń qymbat ári kapıtaly mol fınteh, jasandy ıntellekt, IT jáne basqa da kompanııalar ozyq tehnologııaǵa negizdelgen ónim shyǵaratynyn, qyzmet kórsetetinin, olar álemniń úzdik ınjenerlerin óz elderine shaqyryp jatqandyǵyn aıtty. Prezıdenttiń pikirinshe, Qazaqstanda joǵary sanatty tehnıkalyq kadr tapshylyǵy seziledi.

Búginde kóp nárse ózgerdi. Úzdik tehnı­kalyq sala mamandaryna suranys joǵary. Injener bolý mártebeli ári ekono­mıkalyq turǵydan tıimdi mamandyqqa aınaldy. Sońǵy jyldary jastardyń tehnıkalyq mamandyqtarǵa degen qyzyǵýshylyǵy artyp kele jatqany baıqalady. Qazir elimizdegi 610 myń stýdenttiń 112 myńy tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha bilim alyp jatyr eken. Qazaqstanda ekonomıkanyń jańa salalary jedel damyp keledi. Mysaly, tek otandyq IT sektorda aldaǵy jyldary 150 myń jańa jumys orny paıda bolady.

Qazaqtyń jeri óziniń peıilindeı, túrli resýrsqa baı, jerimizdiń qoınaýynda Men­deleev kestesindegi búkil element kezde­sedi. Bul eldiń ıgiligine jumsalatyn qazyna bolýy kerek. Prezıdenttiń: «Budan bylaı Qazaqstannyń búkil tabıǵı baılyǵy halyqqa tıesili bolady. Bul mańyzdy ere­jeni Konstıtýsııa deńgeıinde bekittik», degen sózi elimizdiń eń basty baılyǵy – adamǵa barlyq qajetti jaǵdaıdy jasaýdy kózdegendik.

Biz memleket pen qoǵam damýynyń jańa baǵyt-baǵdaryn birge aıqyndaıtyn bolamyz. Qazaqstan «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» qaǵıdasyn ornyqtyratyn memleketke aınalmaq. Elimizdiń jańa ekonomıkalyq saıasatynyń negizgi maqsaty – barsha halyqtyń ál-aýqatyn qamtamasyz etý. Prezıdent budan bylaı qoldan jasalǵan barlyq monopolııa kelmeske ketetinin berik senimmen aıtty.

Ult ustazy Abaı Qunanbaıuly HIH ǵasyrdaǵy qazaqtyń minez-qulqyn barynsha ótkir synǵa alyp edi. HHI ǵasyrdaǵy kertartpa minezge Qasym-Jomart Toqaev óz tarapynan dańǵazalyq pen ysyrapshyldyqty jatqyzady. Bizge dańǵazalyqty doǵaryp, ysyrapshyldyqtan arylý qajet.

Uly Abaı: «Kúlli adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar. Sodan qashpaq kerek: áýeli – nadandyq, ekinshi – erinshektik, úshinshi – zalymdyq dep bilesiń. Nadandyq – bilim-ǵylymnyń joqtyǵy, dúnıeden eshbir nárseni olarsyz bilip bolmaıdy», deıdi.

Bizge nadandyqtan qutylý qajet. Táýel­sizdik jyldarynda memlekettik, ult­tyq ustanymǵa adal, bilimdi, ótkir, otan­shyl jastarymyzdyń tutas bir býyny qalyp­tasty. Biz solarǵa arqa súıeımiz. Eger olar Abaı aıtqan bes asyl iske berik – talapshyl, eńbekshil, oıshyl, qanaǵatshyl, raqymshyl bolsa, onda bizdiń elimizdiń bolashaǵy jarqyn, juldyzy joǵary bolmaq!

Iá, Qazaqstannyń bolashaǵy jarqyn bolatyny sózsiz. Biz buǵan kámil senemiz. О́ıtkeni...

Kez kelgen adam kóterile almaıtyn bıikten qarap, keń barlap, tereń tolǵaý úshin Memleket basshysyna tek el basqarý táji­rıbesi ǵana emes, úlken parasat, salıqaly, sarabdal minez, qoǵamnyń saıası qyryn tereń túsinetin syndarly kózqaras kerek. Biz sondaı tulǵaǵa tańdaý jasadyq.

Halyq el tizginin saıasatker, ǵalym, dıplomat Qasym-Jomart Toqaevtaı tulǵanyń qolyna ustatty.

Ońalbaı AIаShEV,

UǴA akademıgi, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor