Muz qursanǵan Ekibastuz

Apat neden bastaldy?

Ekibastuzdaǵy saldary asa aýyr bolǵan apattyń oryn alǵanyna búgin – toǵyzynshy kún. «Pavlodarenergo» AQ habarlaǵandaı, tótenshe jaǵdaı 27 qarasha kúni, senbiden jeksenbige qaraǵan túni tirkeldi. Bul kúni Kereký óńirinde aıaz qysyp, synap baǵanasy -30 gradýsty kórsetkendikten, «Ekibastuz jylý-energo» JShS ókilderi jylý parametrlerin kóterip, qysymdy arttyrady. Bul jerde shahardaǵy jylý jelileriniń 90 paıyzdan astamy ábden tozyp turǵany eskerilmese kerek. Kónergen qubyrlar mundaı qysymǵa shydas bermeı, qalanyń eski aýmaǵynda, dálirek aıtqanda OJP-52 nysanyna qosylǵan jáne №5 A, №5 B, №6 shaǵyn aýdandardaǵy orta­lyq jylý magıstraldary birinen soń biri jaryla bastaıdy. Zaqymdan­ǵan tustardan ystyq sý syrtqa sa­ý­lap, sol sátte stansa saǵatyna 1 200 ton­na sý joǵaltqan. Kelesi sát­te qa­lan­yń jylý torabyndaǵy ke­shen­di apat negizgi energııa kózi – stan­saǵa baryp jetedi. Sýdyń tym kóp ysyrap bolýynan kásiporyndaǵy №11 qazandyq agregaty saǵat 01.20-da isten shyǵady, al arada 10 mınýt ótkende №13, 14, 15 qazandyqtary toqtaıdy. Sáıkesinshe shahardaǵy orta­lyqtandyrylǵan jylýǵa qosyl­ǵan barlyq ǵımaratty, sonyń ishinde turǵyn úıler men áleýmettik nysandarda jylý parametrleri túsip ketti. Al ystyq sý múlde toqtatyldy.

Statıstıkaǵa súıensek, kómirli shahar­da 150 myńdaı halyq turady. Ortalyq jylýǵa qala boıynsha 689 kóppáterli úı men 4 395 jer úı qosylǵan. Bılik ókilderi men stansa basshylyǵy alǵashqy kúnnen apat boıynsha shtab quryp, JEO-daǵy jaǵ­daıdy baqylaýda ustaýǵa tyrysty. Jek­senbi, ıaǵnı 27 qarasha kúni zaqymdanǵan jerlerdiń birazyn anyqtady. Jóndeý brıgadalary qurylyp, qıraǵan qubyrlardy kesip, jamaı bastady. Alaıda alǵashqy 3-4 kúnde jaǵdaı ýshyqpasa, jaqsy jaǵyna qaraı múlde ózgermedi. Al besinshi kúni ahýal tipti kúrdelenip ketti dese de bolady. Kóptegen úıdiń PIK-teri jylý qubyrlaryndaǵy sýdy aǵyzbaǵandyqtan, aıazda qatyp, páterlerdegi jylý batareıalary jaryla bastady. Jyǵylǵannyń ústine judyryq bolyp, 50-den astam úıde sýyq sý jelileri, káriz júıeleri muz bolyp qaldy.

Mundaı jaǵdaıda jedel shtab qandaı sheshim qabyldady? Shtab músheleri qys­tyń qaqap turǵan sýyǵyna qaramastan qala turǵyndarynyń biraz bóligin jylýsyz qaldyrýdy durys dep tapty. Keıinirek oblys ákiminiń mindetin ýaqytsha atqarý­shy Oleg Krýk atap ótkendeı, bul májbúr­li qadam jedel qolǵa alynbasa jylý ortalyǵyn saqtap qalý múmkin emes edi. Turǵyn úı ǵımarattarymen qosa, jylý stansasy da muzdap, qala múlde jylýsyz qalatyndaı naǵyz apattyq jaǵdaı týyndar edi. Resmı esepterde alǵashqy kezekte jylýdan ajyratylǵan kópqabatty úıler sany 130 delingenimen, ýaqyt óte olar­dyń sany 149-ǵa, al jer úıler sany 114-ke jetti. Buǵan qosa 15 áleýmettik nysan da ajyrap qaldy. Shahardaǵy turǵyn úı ǵı­marattarynyń shamamen jetiden biri aptadan asa ýaqyt jylýdan kesildi.

Qala basshysy Aıan Beısekın habar­laǵandaı, shahardaǵy 422 shaqyrym jylý toraby jylý-elektr ortalyǵyna, 80 sha­qyrymy jeke tutynýshylarǵa tıesili. Tek alǵashqy eki kúnniń ishinde qubyrlar­dan 100-den astam aqaý anyqtalyp, retke keltirildi. Bul kúnderi jylýy úzilgen mektepter qashyqtan oqýǵa kóshirilip, balabaqshalardyń jumysy toqtady.

Kisiliktiń úlgisin kórsetkender

28 qarasha kúni túnde Ekibastuz shahary­nyń ákimi Aıan Beısekın tehnogendik sıpat­taǵy tótenshe jaǵdaı jarııalap, qalada shu­ǵyl sharalar qolǵa alyna bastady. Tó­­tenshe jaǵdaıǵa baılanysty Pavlodar men Astana qalalarynan jınalǵan erikti­ler al­ǵashqy kúnnen munda kómek kórsetý shta­byn uıymdastyrdy. Qala turǵynda­ry úshin elektr jylytqyshtar men jyly aıaq­kıim­der, kórpeler men termostar úıleri­ne jet­kizilip, eriktiler úı-úılerdi aralap, zeı­­netkerler, múgedektigi bar adamdar, muq­­taj otbasylar týraly aqparat ­jınady.

«Amanat» partııasy «Jastar rýhy» jastar qanatynyń óńirdegi fılıalynyń tóraǵasy Sanıra Júsipova atap ótkendeı, Pavlodar men Astana qalalarynan 100-den astam belsendi 27 qarashadan Ekibastuzǵa jınalyp, turǵyndarǵa kómektesýde. Tek Pavlodar oblysynyń eriktileri 3 myńnan astam jylytqysh taratqan.

Qala ákimdiginiń qolǵa alýymen tur­ǵyndardy qabyldaýǵa jáne tamaqtandy­rý­ǵa arnalǵan 14 oryn uıymdastyryldy. Qalada shu­ǵyl jeli, mobıldi toptar jumys istedi. Ekibastuz, Pavlodar, Petropavl, Qara­ǵandy, Astana qalalarynan jınalǵan jalpy sany 430 adamnan turatyn 40-qa jýyq jóndeý brıgadasy áýeli ortalyq jelilerdegi aqaýlardy retke keltirip, sońynan úı oramdaryndaǵy qubyrlar­dy qolǵa aldy. Bul jumystar táýlik boıy júrgizilgenine qaramastan, kún sanap ja­ńadan paıda bolǵan zaqymdanýlar apatty joıý sharalaryn tejeı berdi.

Aıryqsha atap óterligi, bul kúnderi shahardyń jomart kásipkerleri de óz kó­mekterin aıap qalmady. «Savoı» (dırektory Shattyq Súıinisheva), «Lanzhou Mix» (basshysy Gúlbaný Margarına), «Kabýlete» (Oleg Bajýrnashvılı) kafe-meıramhanalary úıinde jylýy nemese jaryǵy joq adamdardy tegin tamaqtandyryp ja­tyr. Al palaý ortalyǵy men «Ýzbekostan» ka­fesi volonterlerdiń tapsyrysymen da­ladaǵy jumyskerlerge tamaqty tegin pisirip berdi. Budan bólek, «Qaınar» BBK-de, «О́ner» mádenıet saraıynda, «Atamura» ortalyǵynda, Estaı atyndaǵy mýzyka mektebinde jáne №4, 17, 21, 22, 24, 23, 36 mektepterde tamaqtaný oryndary uıymdastyrylǵan. Máselen, «О́nerde» as-aýqat táýlik boıy úzilmeı, balaly ot­basylarǵa kıno kórsetilýde.

Ekibastuzǵa jaqyn mańaıda sharýa­shy­lyq ustap otyrǵan aǵaıyndar men alys-jaqyn qalalardan, tipti shet memleket­terden kelip jatqan kómekti de kózimiz shaldy. Mysal úshin qazir Túrkııada kásibin órkendetip júrgen jerlesimiz, aqyn Nurqanat Qaırat ta osy qatar­dan kórinip, jurtshylyqqa azyq-túlik pen ózge de qajettilikterdi jetkizip júrgenin baıqadyq. Bul iske jergilikti zııaly qa­ýym ókilderi, jas aqyn-jazýshylar da ún qo­syp, qarajat jınady. Al Pavlodar qalasy­nyń irgesindegi Kenjekól aýylynyń áki­mi Medet Sansyzbaevtyń bas bolýymen eldi meken turǵyndary, jergilikti kásipker­ler men eńbek uıymdary 500 myń teńge­den astam qarajatqa alǵashqy qajetti­lik­tegi taýarlar satyp alyp, keshe qalaǵa ákep ­taratty. Izgi jandardyń mundaı qa­ıyrymdy isi sanaı berseń taýsylmaıdy.

Bir qyzyǵy, jergilikti bıýdjettiń 1 paıyzy, ıaǵnı 400 mln teńgedeı qarajat tótenshe jaǵdaıǵa qarastyrylsa da, jyl­dyń sońy dep ol ózge baǵyttarǵa jumsalyp qoıǵan. Qala ákimdigi bul somanyń ornyn jýyq ýaqytta toltyratynyna ýáde berdi. Sondyqtan tótenshe jaǵdaıdan kelgen shyǵyndardy óteý uzaq ýaqytqa jalǵasýy múmkin.

Sharasyz turǵyndar men jaýapsyz PIK-ter

Ekibastuz qalasyndaǵy negizgi qıyn­dyqty bastan ótkerip jatqan aýmaq – Máshhúr Júsip kóshesiniń boıynda or­na­lasqan kópqabatty turǵyn úıler. Apat bas­talǵan ýaqytta eń aldymen jy­lýy sóndirilgen 17 úıde arada bir apta ýaqyt ótkende ǵana retke keltirý ju­mys­tary bastaldy. Máshhúr Júsip kóshesi, №52/2 úıdiń turǵyny Saǵadat Tóre­gel­dınov esimdi azamat mundaı qıyn jaǵ­daı ekibastuzdyqtardyń basyna birinshi ret túsip otyrǵanyn aıtty.

– Senbi kúni keshkilik otbasymyzben erterek jatyp qalǵan edik. Jeksenbiniń ala tańynda qatty tońyp oıandyq. Dalada -35 gradýs aıaz, úı ishi ábden muzdap ketken. Apat bolǵanyn estip bilgen soń qareket jasap tanystarymyzdan jylytqyshtar aldyryp, otbasymyzdaǵy bes jan bir bólmege jınaldyq. Mine, bir apta boldy, myna bólmede 3 jylytqysh istep tur. Bólmedegi temperatýra kúndiz 11, túnde ­9 gradýs jyly bolyp turady. Janymyz­dy daladaǵy aıazdan saqtap otyrǵan osy qurylǵylar. Mundaı júktemeni kótere almaǵan elektr qorabyndaǵy ajyratqysh álsin-álsin sónip qala beredi. Qyrsyq shalǵanda, shoıyn batareıalar sýyqqa shydas bermeı shytynap jatyr. Búgin-erteń jylý beredi degen. Sodan qorqyp otyr­myz. Qubyrdan sý júgirse, páterimizdiń ishi ­álem-tapyryq bola ma dep. Byltyr ǵana úıge jóndeý júr­gizgen edik. Qazir qabyrǵalar muzdap, jap­syrǵan tusqaǵazdarymyz túsip jatyr. Munyń barlyǵyn bizge jylý berý kompanııasy ótep beredi deımisiń, – dep shaǵymyn bildirdi otaǵasy.

Al Baýyrjan Momyshuly kóshesi, №52 kópqabatty úıdiń turǵyndary jergilik­ti bılik pen jóndeý brıgadalarynan qa­ıyrym bolmaǵan soń, úı aınala qatyp jat­qan aýyz sý men jylý qubyrlaryn óz kúshterimen jibitýge kiriskenin baıqadyq.

– Búgin, mine, besinshi kún, jylý tur­maq, ystyq sý men sýyq sý joq. «Shuǵyl jelige» habarlassaq, tutqany eshkim kótermeıdi. Bizdiń PIK-tiń adamdary qa­rasyn áldeqashan batyryp ketti. Olar tipti keıbir úılerdiń jylý jelisindegi sýdy aǵyzbaǵan, páteraralyq temir qu­byrlar shart-shurt jarylyp, turǵyndar qoldan plastık qubyr salyp jańalap jatyr. Teledıdardan syrttan kómek kelip jatyr degendi estımiz, alaıda bizge qarapaıym jylytqysh ákelgen eriktilerdi de kórmedik. Mine, búgin ekinshi kún, úı turǵyndary dalaǵa shyǵyp, qoqystaǵy aǵash qaldyqtary men qaǵazdardy jınap ákelip ot jaǵyp jatyrmyz. Osylaısha, qubyrlardy jibitip, úı irgesindegi jylý magıstraline qosylamyz dep úmittenip otyrmyz. Brıgadalar bizge ázirshe jetpedi, – dep muńyn shaqty atalǵan úıdiń turǵyny Erbol Orazbaı. Baıqaǵanymyz, jylý qubyrlaryn óz kúshterimen jibitip jatqan úılerdiń sany barshylyq.

Qatty aıazda ústi-basy malmańdaı sý bolyp, qubyrdan atqylaǵan sýdy ja­mamaqqa árekettenip júrgen azamat Nur­­bol Saǵynbekovti áńgimege tarttyq. Ol ­jaǵ­daıdyń shynymen aýyr ekenin, bul úıde (Máshhúr Júsip kóshesi, 46-úı) kóptegen jalǵyzbasty qarııalar men múgedek jandar turatynyn jetkizdi. Ekibastuz JEO-dan múlde kómek joq, otbasymyzdaǵy usaq balalardy páteri jyly týystarǵa aparyp tastadyq. Kórshilerimiz sabyrlyq saqtap otyrǵanymen, podezd ishindegi jylý qubyrlary men radıatorlardyń jarylyp jatqanyna qarap, jylý qosylǵan kúni úıde bir apattyń bolatyny anyq degen úreıin jasyrmady.

Úılerinde jaýrap otyrǵan ekibas­tuzdyq turǵyndar bul kúnderi taǵy bir qıyndyqqa tap boldy. Shahardaǵy keı­bir kóppáterli úılerdiń káriz júıeleri sýyqtan qatyp qalyp, qaldyq sýlar vanna men ýnıtazda kóterilip, ábigerge saldy. Kópshiliktiń shaǵymynan soń jergilikti kásiporyndardyń kómegimen kóptegen úıdiń mańyna 25 bıodárethana qoıyldy. Mundaı soraqy jaǵdaılardyń sońy jylýdan aǵytylǵan aýdandardaǵy dúkender men túrli qyzmet kórsetý oryndary­nyń jabylýyna aparyp soqtyrdy. Sýyq dúkende qaı satýshy shydap tura alsyn. Jurtshylyq bir bólke nan satyp alý úshin áýdem jerdegi saýda oryndaryna sabylýǵa májbúr boldy.

Ekinshi toptaǵy múgedek, jalǵyzbasty ana Svetlana Taran páter aralap júrgen bir top jýrnalısti kórgende úıde dúkenge shyǵatyn adam qalmaǵanyn, balalary­nyń aýyra bastaǵanyn aıtyp, egilip jylapty. Bul otbasy tórt kún boıy sýyq páterde qamalyp otyrǵan. Qıyn jaǵdaıǵa qalǵan shańyraq jaıly estigen eriktiler jylytqysh ákelip bergen. «Kórshilerimniń aıtýymen 109 telefonyna habarlasqan soń eriktiler kelip kómektesti. Úıde ystyq sý da joq, elektr plıtaǵa sý ysytyp, balalarymdy sonymen jýyndyramyn. Endi bir-eki kún jaǵdaı osylaı jalǵassa, sýyqtan úsip óletin shyǵarmyz», deıdi kózine jas alǵan múmkindigi shekteýli jan.

Al «Otarqa» gazetiniń redaktory Ja­nargúl Qadyrova redaksııa ishindegi sýyq súıekten ótetinin aıtty. «Denemiz muz­dap, basymyz aýyra bastaǵan soń kezek­ti nómirdi ázirleý úshin kompıýterimiz­di kóterip úı-úılerge taradyq», deıdi. Mundaı jaǵdaı «Golos Ekıbastýza» ga­ze­tine de tán. Shahardaǵy keıbir azamattar úıleri­niń balkondaryna «býrjýıka» men dızel­di peshterdi ornatyp, ot jaǵyp, úı jyly­typ jatqandaryn da baıqadyq. Al Máshhúr Júsip kóshesindegi taǵy bir úıdiń aýlasynda kádimgi kúrke paıda boldy. Onyń ishine aıazda pesh ornatylyp, jóndeý júr­gizýshiler jan saqtaǵan.

Muzdap qalǵan úılerdi kúni-túni jylytyp, baryn salǵan jóndeý brıgadalary­nyń eren eńbegin aıryqsha atap ótken abzal. Kóbi óńirdegi iri kásiporyndardan kó­mek retinde keldi. Máselen, «Vodostroı» JK basshysy Olesıa Shvesova Máshhúr Júsip kóshesindegi birneshe úıge óz brıga­dalarymen jaýaptanǵan. Jóndeýshiler jertóleler men páterlerdegi qubyrlardy qyzdyryp, jarylǵan radıatorlardy ­aýystyryp jatyr. «Jumys táýlik boıy jalǵasyp jatqanyna qaramastan, aıazda qatyp qalǵan temir qubyrlardy jibitý ońaı sharýa emes, bir tesikti jamasaq, ystyq sý ekinshi bir tustan jaryp shyǵady, son­dyqtan keıbir ýchaskelerdegi jelilerdi tolyǵymen aýystyryp jatyrmyz», deıdi merdiger fırma ókili.

Kináli Klebanov pe?

Kómirli shahardaǵy keshendi apatqa kim kináli? «Ekibastuz jylý-energo» «Or­ta­lyq Azııa Elektroenergetıkalyq Kor­po­rasııasy» AQ-qa baǵynyshty kompa­nııa bolǵandyqtan, Ekibastuz jurty bar jaýap­kershilikti olıgarh Aleksandr Kle­banov kóterýge tıis dep sanaıdy. Sebebi 2008 jyly stansa aksıonerlik qoǵam­nyń quramyna kirgeli jylý jelilerinde júıeli jańǵyrtý jumystary múlde qolǵa alynbaǵan.

Aıtpaqshy, 2019 jyldyń qańtar aıynda jylý ortalyǵyndaǵy jabdyqtardyń ábden tozýynan kisi ólimi de bolǵan. 39 jasar azamat qazandyq agregatyn retteı­min dep júrip 450 gradýs ystyq sýǵa kúıip jan tapsyrdy. Kásiporyn basshylyǵy bul jaǵdaıǵa marqumnyń ózi kináli dep taýyp, máseleni jyly jaýyp qoıa salǵan edi.

Ekibastuz shaharyn 2018-2019 jyldary basqarǵan Nurjan Áshimbetov JEO-nyń apat jaǵdaıynda turǵany áýelden-aq belgili bolǵanyn aıtty. Alǵash ákim bolyp taǵaıyndalǵanda «Pavlodarenergo» AQ-nyń basshylyǵy stansany kommýnal­dyq menshikke alyńdar, qoldanystaǵy tarıfter esebinen kásiporyndy jańǵyr­tý­ǵa bizdiń múmkindigimiz joq degen usynys­pen shyǵypty.

– Sol ýaqytta arnaıy jumys tobyn quryp, jergilikti jylý salasy men energetıka ardagerlerin iske qostyq. Teksere kelsek, shynynda jylý jelileriniń jaǵdaıy adam shoshyrlyq eken. Ol kezde biz jylý toraptaryn ǵana kommýnaldyq menshikke qabyldap, bıýdjet esebinen jóndeýge daıyn ekenimizdi aıtqan edik. Bul tamyz aıynyń sońy bolatyn. Jylý berý maýsymy jaqyn bolǵandyqtan, másele ýaqytsha ysyrylyp qaldy. Sóıtip, ol menen keıin de sheshilmedi, – deıdi Nurjan Kemeruly.

Eks-ákimniń sózine qulaq túrsek, Eki­bastuzdaǵy JEO-ny bıýdjetke ótkizý qısynsyz. Sebebi jabdyqtary tym tozyp ketken. Al jańasyn salýǵa óte kóp mólsherde qarajat kerek. Sondyqtan jylý jelilerin ǵana kommýnaldyq mekemeler óz quzyretine qabyldaýǵa tıis. Kezinde kor­porasııa shyǵyndy kásiporyndy qalaı sa­typ ala salǵany da tańǵaldyrady. Shama­sy memleketten jylma-jyl bólinetin mıl­lıondaǵan sýbsıdııanyń astynda qalamyz dep dámelense kerek.

Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Roman Sklıar 1 jeltoqsan kúni ótken baspasóz máslıhatynda apatqa olıgarh Klebanov ta, máseleni jyly jaýyp kelgen oblys basshylyǵy da aıypty emes, jylý ortalyǵynyń qyzmetkerleri kináli dep jaýap berdi. Stansanyń sol kúngi aýysymyndaǵy adamdar qysymdy normadan tys kótergen. Ol jaıynda buǵan deıin gazet betinde keńirek jazǵan bolatynbyz. Osylaısha, «aıran ishken qutylar, shelek jalaǵan tutylar» degen naqyldyń keri kelip tur.

Al Aleksandr Klebanovtyń ózi bul jaǵdaıǵa bylaı dep jaýap qatty:

– Apattyń birinshi kúninen bastap men jáne kásiporynnyń barlyq qyzmetkeri apattyń saldaryn joıý úshin jumys istep jatyrmyz. Áleýmettik jelide Ekibastuz JEO-ny memlekettiń menshiginen aldy degen teris pikirler kezdesedi. Biraq bul shyndyqqa janaspaıdy. Sebebi biz bul aktıvti 2008 jyly jeke kompanııadan satyp aldyq. Biz jylý jelileriniń tozý máselesin buǵan deıin de birneshe ret kóterdik. Alaıda jeke kompanııa retinde tutynýshylar úshin belgilengen tarıftik baǵany kótere almaımyz. Sol sebepten de kásiporynnyń shyǵyny áýel bastan kóp. Kásiporynnyń kirisi tipti stansa­ny qamtamasyz etýge de jetpedi. Biz JEO-ny memleket menshigine berýge daıyn eken­digimiz týraly aqparat taralyp jatyr. Biz buǵan deıin de birneshe jyl qatarynan JEO-ny qala qaramaǵyna berýge usynys bildirdik. Osyny eskerý mańyzdy. Al endi barlyq jaǵdaıdy eskere otyryp, biz qazirgi jaıtty ornyna keltirýge jáne «Ekibastuz jylý-energo» kapıtalyna memlekettiń de qatysý múmkindigin qarastyrýǵa daıyn­byz. О́z tarapymnan jaǵdaıdyń shyǵý sebepterine qaramastan, kompanııa apat saldarynan zardap shekken úılerdi qalyp­qa keltirý mindetin óz jaýapkershiligine alatyndyǵyn habarlaımyn, – dedi olıgarh.

«Ortalyq Azııa Elektroenergetıkalyq Korporasııasy» AQ basqarma tóraǵasy Baǵdat Oraldyń bergen jaýaptary da osyǵan saıady. Ol korporasııa jylý orta­lyǵyndaǵy qural-jabdyqtardy jóndeýge bıyl 300 mln teńge, al jylý jelilerin jańartýǵa 200 mln teńge kóleminde qarajat bóldi deıdi. Shamamen 600 metr qubyr ǵana aýystyrylypty. Kompanııa 2023 jylǵa tarıfterdi shamamen 108 paıyzǵa kóterý týraly tıisti organdarǵa óz usynystaryn joldap qoıǵan.

Jylý ortalyǵynyń jumysy qalypty

Qazirgi kúni Ekibastuz jylý-energo ortalyǵynda jaǵdaı qalypty. Aıan Beı­sekın jalpy sany 10 qazandyq agre­gatynyń altaýy kidirissiz jumys istep tur­ǵanyn, ózgesi rezervte qaldyrylǵanyn baıandady. Jylý temperatýrasy qalypty deń­geıde ustalýda. Shaharda elektr jy­lyt­qyshtardyń kóp qosylýynan elektr qýa­tyna túsetin júkteme 1,5 ese artqan. Buǵan deıin táýligine 32 megavatt tutynatyn qalaǵa qazir 48 megavattyń ózi jetpeı jatyr. Sondyqtan KEGOK kompanııasy qosymsha qýat bólip otyr.

Ekibastuz qalalyq aýrýhanasynda qazirgi kúni 250 naýqas bar. Onyń 71-i perzenthanaǵa jatqyzylǵan. Aýrýhana bólimshelerinde temperatýra rejimi 18-22, perzenthanada 22-23 gradýs aralyǵynda saqtalyp tur. Bul sanıtarlyq normalarǵa sáıkes keledi dep habarlady oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy. 39 naýqas (onyń 8-i – bala) Pavlodar qalasyna kó­shirilgen. Olardyń arasynda 3 júkti áıel bar.

Resmı derekterge súıensek, jóndeý brı­gadalarynyń kúshimen senbi kúni jy­lýǵa jańadan 9 turǵyn úı qosyldy. Sol kúngi keshki saǵat 20.00-de apat qyspaǵynda áli de kópqabatty 19 turǵyn úı bar dep málimdedi Oleg Krýk.

– Ekibastuzdaǵy jylytý beketterin­de barlyǵy 213 adam, onyń ishinde 6 bala ornalastyryldy. Jylýǵa qosylmaǵan ­19 úı bar. Páterlerde jarylǵan 800 batareıa ­aýystyryldy. Jylý radıatorlary bar­lyq úıge jetedi, erteń Pavlodardan qosym­sha 1 200 danasy jetkiziledi. Qazir jylý berýde teńgerimsizdik baıqalyp tur. Keı­bir jylýǵa qosylǵan úılerde bir-eki saǵat­tan soń temperatýra qaıta túsip ketedi. My­saly, Máshhúr Júsip kóshesi, №91 úı­degi jylý qysymyn qubyrǵa qaǵylǵan aǵash syna bógep turǵan. Erteń keshke deıin barlyq úıdi qosýǵa tyrysyp kóremiz. Azamattar sabyrǵa kelip, tózimdilik tanytýyn suraımyn, – dedi O.Krýg senbi kúngi ótken brıfıngte.

Al keshe tańerteńgi aqparat boıynsha áli de 11 turǵyn úıge jylý kirgizilmegeni anyqtaldy.

A.Beısekın búginde 46 úıde sýyq sý qubyrlary múlde qatyp jatqanyn aıtyp, jylýdy rettegen soń jóndeý brıgadalary soǵan jumylady dedi. Ákimniń sózine súıensek, zardap shekken páter ıeleriniń barlyǵyna tıisti kómek kórsetiledi. Ol úshin adamdar qazirden shyǵyndaryn tizip, qaladaǵy arnaıy pýnktterge ákep tapsyrýy kerek. Olardyń mekenjaıy ákimdiktiń paraqshasynda kórsetilgen. Al shyǵyn kólemi týraly aıtýǵa ázirshe erte. Barlyǵy jınalǵan soń, arnaıy komıssııa esebin shyǵarady.

Apatty joıýmen shuǵyldanyp jatqan mamandardyń sózinen uqqanymyz, qystyń kúni ábden muzdap qalǵan úılerdi jylý­ǵa qosý óte qıyn úderis. Muz qursaýynda­­ǵy otty qalanyń ár jerinde burqyrap jat­qan sýdyń býlary búginde kúrt azaı­ǵan. Endi turǵyndar tezirek qalypty ómir jaǵdaıyna kóshýge asyǵýly. Alaıda qys­tyń kózi qyraýda Ekibastuz syn saǵatyn áli eńsere almaı tur.

Pavlodar oblysy,

Ekibastuz qalasy