Qoǵam • 25 Qańtar, 2023

Kóleńkeli ekonomıka kósegeni kógertpeıdi

42 ret kórsetildi

Qazirgi tańdaǵy ózekti máseleniń biri qoǵam men memlekettiń qaýipsizdigin qamtamasyz etetin qyzmetterdiń ashyqtyǵy bolyp otyr.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Ásirese túrli jolmen ár sa­lany damytýǵa bólingen bıýd­jet qarjysyn tespeı soryp, qalta qalyńdatqandar ne­mese jer qazynasyn talan-taraj­ǵa salǵandar, alaıaqtyqpen jurtty qanqaqsatyp júrgen jyryndylarǵa berilgen jaza týraly eldiń bilgeni durys. Bul kóptiń kókeıinde ortaq ıgi­lik­ke qol salǵan suǵa­naq­tyq­tyń su­raýy bola­tyn­dy­ǵyna senim qalyptastyrady.

Qarjylyq monıtorıng agenttigi Qyzylorda oblysy boıynsha ekonomıkalyq tergep-tekserý departamentinde ótken basqosýdan túıgenimiz osy boldy.

О́tken jyl qorytyndy­syna arnalǵan jıynda mem­le­kettik baǵdarlamalardy jú­zege asyrý barysynda jal­ǵan qujat arqyly qarjy jym­qyrmaq bolǵandardyń áre­keti áshkere bolǵandyǵy jaı­ly aıtyldy. Úkimettiń «Mıkro­qarjy uıymdaryna jáne kre­dıttik seriktestikterge kon­kýrstyq negizde kredıt berý qaǵıdalaryn bekitý týraly» qaýlysy men «Baıqońyr» ÁÁK UK» aksıonerlik qoǵamynyń «Jumyspen qamtý-2020» baǵdarlamasynyń 2-shi baǵytyn júzege asyrý reglamenti negizinde nesıe alýǵa úmitker tulǵalarǵa nesıe seriktestigin qurý arqyly 5 jyldan aspaıtyn merzimge nesıe qarajatyn alýǵa múmkindik berilgen. Biraq jurtty turaqty jumyspen qamtyp, ál-aýqatyn arttyrýǵa járdemdesýge tıisti baǵdarlama ıgiligin bas paıdasyna jaratýǵa tyrysqandar da tabylmaı qalmapty. О́tken jyly ekonomıkalyq tergep-tekserý departamenti jalǵan qujattar resimdeý jolymen memleketke asa iri kólemde zalal keltirgenderdi anyqtap, tergeýi aıaqtalǵan qylmystyq isterdi sotqa joldaǵan. Aıaqtalǵan qylmystyq ister boıynsha zalal mólsheri 316 mln teńge bolsa, sotqa deıingi tergeý barysynda sonyń 124 mln teńgesi óndirilgen. Birneshe zań­syz is bo­ıynsha 168 jeke tulǵa zardap shekken.

Mysal keltireıik. 2015 jyldyń jeltoqsan aıynda oblys turǵyny S.P. Shıeli aýdanynan jumyssyz 20 azamattyń jeke kýáliginiń kóshir­mesin aldap qolǵa túsirip, olardy quryltaıshy retinde biriktirip, asa iri kólemde nesıe qarajatyn ıemdený maqsatynda «Arna-1» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigin qurady. О́zi basqarma tóraǵa­­sy retinde qyzmetke kirisip, Qarmaqshy aýda­ny­nan múıiz­di iri qara ósirýmen aınalysatyn sharýashylyq qurý úshin 60 mln teńge nesıe alýǵa bıznes jospar ázirleıdi. Kóp uzamaı sura­ǵan qarajat qolyna tıip, eki quryltaıshyǵa 3 mln teńgeden aýda­ryp, qalǵandarynyń atynan jal­­­ǵan nesıe qujattaryn ázirleý arqyly 54 mln teńge­ni bas paıdasyna jaratqan. Tergeý barysynda júrgizilgen saraptamalar barlyq qujattaǵy quryl­­taıshylar qoltańbalaryn kúdikti jasaǵanyn anyqtady. Shıeli aýdandyq sotynyń úkimimen S.P. 5 jyl merzimge shartty túrde bas bostandyǵynan aıy­rylyp, barlyq merzimge probasııalyq baqylaý belgilendi. Jalǵan qujat arqyly qyrýar qarjyny qaltaǵa basqan «kásipkerdiń» kesirinen japa shekken 17 azamattyń quqyǵy qalpyna keltirildi. Olardyń syr­tynan rásimdelgen nesıe mindettemesi alynyp tastal­dy, múlikteri qoıylǵan tyıymnan bosatyldy.

Eki qolǵa bir kúrek tappaı qınalǵan jan kez kelgen jarnamaǵa ılanyp, ımandaı senedi. Jumyssyz jurttyń osy bir osal tusyn dóp basqan Qyzylorda qalasynyń turǵyny B.K. men jubaıy M.E. kirpish zaýytyn ashyp, ju­mys­shy qabyldaıtyndyqtary jaıly habar tara­typ, biraz adamnyń jeke kýálikteriniń kóshirmelerin alyp, ózderin nesıelik seriktes­tiktiń quryltaıshylary qataryna qosylýǵa kóndiredi. Osylaısha, «Bereke-Qar­ǵaly» nesıelik seriktestigin ashyp, Shıeli aýda­ny aýmaǵynda múıizdi iri qara ósirýmen aınalysatyn sharýashylyq qurý úshin jalpy somasy 40 mln teńge nesıege bıznes jospar ázirlegen. 2014 jyldyń shilde aıynda merzimdilik, tólemdilik, qaıtarymdylyq jáne maqsatty paıdalaný sharttarymen jyldyq 4,27 paıyzben nesıe seriktestiginiń esep shotyna 30 mln teńge qarajat aýdarylǵan. Kókten suraǵany jerden tabylǵan erli-zaıyptylar kóp kidirmeı jalǵan nesıe sharttaryn rásimdep, memleketke 24 mln teńgelik asa iri mólsherde múliktik zalal keltirgen. Shıeli aýdandyq sotynyń úkimimen B.K. Qylmystyq kodekstiń 177-babynyń 4-bóliginiń b) tarmaǵymen (Kodekstiń eski redaksııa­sy boıynsha) kináli dep tanylyp, 5 jyl merzimge shartty túrde bas bostandyǵynan aıyryldy jáne osy merzimge probasııalyq baqylaý belgilendi.

Departament basshysy Baqyt Qaıshy­bekovtiń aıtýynsha, óńirdiń ekonomıkasyn quraıtyn negizgi salalarǵa jasalǵan taldaý negizinde júıeli 4 másele turaqty baqylaýǵa alynǵan. Sonyń biri – munaı jáne munaı ónimderi salasyndaǵy qylmystar. Keıingi jyldary oblysta munaı óndirý kólemi kúrt tómendep, janar-jaǵarmaı quny aspandap turǵany belgili. Dál osy jaǵdaıdy paıdalanyp, zańsyz jolmen qaltasyn qalyńdata túskisi keletinder de tabylyp tur. Oblysta osy kúni 15 munaı óndirýshi kompanııa, 64 iri janar-jaǵarmaı operatorlary men kóterme ótkizýshiler bar. Qyzylorda oblysy boıynsha ekonomıkalyq tergep-tekserý departamenti ótken jyly shyǵarylý zańdylyǵyn rastaıtyn qujattarsyz munaı ónimderin tasymaldaý, ıemdený jáne ótkizýge qatysty qylmystyq isterdiń tergeýin aıaqtap, olar boıynsha sot jaza taǵaıyndaǵan. Osyndaı istiń birinde kásipker M.D. 2017 jyldan bastap óz kásibin júrgize otyryp, memlekettik satyp alý portaly arqyly ondaǵan mekememen dızel otynyn jetkizip berýge kelisimshartqa otyrǵany anyqtaldy. Alaıda paıdasyn eseleý úshin 2019 jyldan bastap 2022 jyldyń mamyr aıyna deıingi aralyqta 28 memlekettik mekemege, 1 zań­­dy tulǵa men 2 jeke tulǵaǵa zańdylyǵyn rastaıtyn qujattarsyz jalpy somasy 274 mln 36 myń teńgeniń suıyq otynyn tasymaldap, zańsyz jolmen tabylǵan múlikti zańdastyrǵan. Bul zańsyz is-áreket Qylmystyq kodekstiń 197-baby 4-bóliginiń 2-tarmaǵymen jáne 218-baby 3-bóliginiń 3-tarmaǵymen saralandy. Sotqa qylmystyq is túskennen keıin sottalýshy M.D. kinásin tolyq moıyndaý týraly mámile túrindegi prosessýaldyq kelisimge ótinish bildiredi. Jalaǵash aýdandyq sotynyń úkimimen M.D.-ǵa 5 jyl merzimge shartty túrde bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy.

Departament júrgizgen jedel izdestirý sharalary barysynda anyqtalyp, tergelgen shyǵarylý zańdylyǵyn rastaıtyn qujattarsyz munaı ónimderin tasymaldaý, ıemdený jáne ótkizýge qatysty qylmystyq áreketi úshin taǵy bir kásipkerge sot úkimi shyqty. Jeke kásipker A.S. memlekettik satyp alý portalyna munaı ónimderin kóterme saýdada ótkizýshi kásipkerlik sýbektisi retinde tirkelip, 2020-2021 jyldary memlekettik satyp alý konkýrstaryna qatysqan. Baǵa usynymdary ádisimen eń tómengi baǵa usyný arqyly jeńimpaz dep tanylyp, oblys aýmaǵynda barlyǵy 41 memlekettik mekememen jasalǵan memlekettik satyp alý kelisimsharttary negizinde 2 jylda quny 165 mln 865 myń teńge bolatyn 779 tonna dızel otynyn jetkizip bergen. Sonyń ishinde 93 mln 788 myń teńgelik 402 tonna dızel otynynyń shyǵý tegin rastaıtyn qujattary joq bolyp shyqty. Kásipkerdiń ózi 2021 jyldyń qarasha aıynda júrgizilgen jedel-izdestirý sharalary barysynda 4 myń lıtr dızel otynyn aýyldyq mádenıet úıiniń bý qazandyǵyna jetkizip berý kezinde ustalady. Onyń qylmystyq áreketi jábirlenýshi jáne kýáler jaýaptarymen, oqıǵa ornyn qarap-tekserý hattamalarymen, zattaı dáleldemelermen, sot-saraptama ıns­tıtýty sarapshysynyń qorytyndylarymen tolyq dáleldendi. Jeke kásipkerge Qylmystyq kodekstiń 197-baby 4-bóliginiń 2-tarmaǵymen 2 jyl 8 aı merzimge shartty túrde bas bostan­dyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy.

Kóleńkeli ekonomıkada jalǵan málimet jasap, qarajatty qolma-qol aqshaǵa aınaldy­rýdyń aıasy artyp barady. Osy arqyly is júzin­de oryndalmaǵan jumystarǵa, kórsetilmegen qyzmetterge, alyn­baǵan taýarlarǵa jalǵan shot-faktýra jazylady. Memleketti orasan zor shyǵynǵa batyratyn mundaı qylmys túrimen kúresý de ońaı emes. О́tken jyly departamentte óndiriste osy baǵyttaǵy 8 is bolǵan. Aıaqtalǵan qylmystyq ister boıynsha memleket bıýdjetine keltirilgen zalal mólsheri salyqtyq ákimshilendirý jolymen qosymsha eseptelgen 500 mln teńgeni eskergende 1 mlrd 573 mln teńgege jetti. 2018-2021 jyldar araly­ǵynd­a jalǵan shot-faktýralar jazýmen aınalysqan «Jetiashar» JShS basshysy onnan asa fırmany osyndaı áreketke tartyp, ár mámile boıynsha qolma-qolǵa aınaldyrylǵan aqshadan belgili bir paıyzdyq mólsherde syıaqy alyp otyrǵan. Ártúrli taýarlarǵa esep aıyrysqany jóninde qosymsha qun salyǵy kórsetilip, salyq­tan jaltarýǵa múmkindik bergen jalǵan shot-faktý­ra­larynyń aınalym somasy 370 mln teńgege je­tip, memleketke 118 mln teńge kóleminde salyq tólen­­begen. Qyzylorda qalalyq №2 sotynyń úkimi­men seriktestik basshysy Qylmystyq kodeks­tiń 216-baby 1-bóligimen kináli dep tanylyp, 6 aı merzimge bas bostandyǵyn shekteý jazasyn aldy.

Kóleńkeli ekonomıka el qazynasyn tola­ıym tabystan qaǵyp otyrǵan qubylys. Al ony boldyrmaýdyń bir joly – eldiń qarjylyq saýatyn kóterý. Departament basshysy osy maqsatta ekonomıkalyq tergep-tekserý depar­tamenti mamandary oqý oryndarynda kezdesýler ótkizip, jastarǵa beınetsiz tabysta bereke bolmaıtynyn, kóleńkeli ekonomıka kósegemizdi kógertpeıtinin túsindirý jumystaryn qolǵa alǵanyn aıtyp ótti.

 

Qyzylorda oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Tarazda tórt jasar balany toq soqty

Qoǵam • Búgin, 22:51

Prezıdent qolónershiler kórmesin aralady

Prezıdent • Búgin, 21:01

Uqsas jańalyqtar