Tamyrlas halyq, taǵdyrlas talant

Jaıyq boıyndaǵy kóne sha­harda osynaý túbi bir týysqan ulttardyń dostyq baılanys izderi saırap jatyr. Talaı ǵasyrdan beri mádenıeti men dástúri bir-birine etene jaqyn eki ulttyń mýzyka salasyndaǵy ortaq baılanysyn zerttep, nasıhattap júrgen jannyń biri – Svetlana Tenısheva. Tatar halqynyń áıgili kompozıtory Nazıb Ǵaıazulynyń shyǵarmashylyǵyn dáriptep, jyl saıyn túrli shara ótkizetin Svetlana Vladımırqyzy bıyl bul taqyrypqa erekshe qyrynan kelipti. Iаǵnı Qapan Mýsın men Nazıb Jıganovtyń klassıkalyq týyndylaryn qatar usynyp, aǵaıyndy aralas-quralastyqty ónermen órip jiberdi.

– Ulttar arasyndaǵy dostyq olardyń bir-birine degen shynaıy da tereń qurmetinen týa­dy ǵoı. Bul oraıda olardyń dástúri men mádenıetin bilip, te­reń taný óte mańyzdy. Sonyń ishin­de saz áleminiń tuńǵıyǵyna boılap, ásemdigin jan-tánińmen sezinýdiń orny bólek. Kópshilik moıyn­daǵan shedevr shyǵarmalar ulttyq klassıkaǵa aınalady. Qazaq jáne tatar mýzykasynyń bilgiri Qapan Mýsın men Nazıb Jıganovtyń shyǵarmashylyǵy osyndaı qurmetke ábden laıyq, – deıdi «Nazıb Jıganovtyń ha­lyqaralyq shoqjuldyzy» atty jeke qordyń quryltaıshysy Svetlana Tenısheva.

Kóp jyldan beri tatar klassı­giniń shyǵarmashylyǵyn zerttep, keńinen nasıhattap júrgen ónertanýshy Nazıb Jıganov pen Qapan Mýsınniń ómiri men shyǵarmashylyǵynda uqsastyq óte kóp ekenin baıqapty.

Nazıb Ǵaıazuly 1911 jylǵy 15 qańtarda Oral qalasynda dúnıege kelse, Qapan Áýbákiruly 1921 jylǵy 1 qańtarda Oral oblysy, Jánibek aýdanyndaǵy Aqoba aýylyn­da týǵan.

N.Jıganov 1916 jyly 5 jasynda tul jetim qalyp, Oral qalasyndaǵy balalar úıinde tár­bıe­lenip, tegi men týǵan jyly ózgertilgen. Al 1930 jyly 8 jasynda ákesiz qalǵan Q.Mýsın 12 ja­synan Almaty qalasyndaǵy alys týystarynyń qolynda tárbıe­lenip, týǵan jyly ózgertilgen.

N.Jıganov 1929-1931 jyldary Qazan qalasyndaǵy Shyǵys mýzykalyq tehnıkýmy fortepıano jáne vıolonchel synybynyń stýdenti atansa, Q.Mýsın 1934-1939 jyldary Almatydaǵy mýzy­kalyq dramalyq tehnıkýmynda skrıp­ka synybynyń stýdenti bol­ǵan.

1931-1935 jyldary Máskeý konservatorııasynyń janyndaǵy mýzykalyq tehnıkýmynyń stý­denti N.Jıganov professor G.Lı­tınskııdiń kompozısııalyq synybynda oqysa, Q.Mýsın 1939-1941 jyldary Máskeý memlekettik kon­servatorııasynyń janyndaǵy qazaq stýdııasynda professor E.Golýbevten tálim alypty.

N.Jıganov 1930 jyly tuń­ǵysh ret fortepıanoǵa arnal­ǵan kameralyq-aspaptyq «Prelıý­dııasyn» jazsa, Q.Mýsın 1943 jyly skrıpka men fortepıanoǵa arnalǵan alǵashqy «Prelıýdııasyn» shyǵarǵan.

1937 jyly tatar kompozıtory alǵashqy sımfonııasyn, al qazaq kompozıtory 1960 jyly tuńǵysh sımfonııasyn jazypty.

N.Jıganov 1935-1938 jyldar aralyǵynda Chaıkovskıı atyndaǵy Máskeý memlekettik konservatorııasyn professor G.Lıtınskııdiń synybynda bitirse, Q.Mýsın Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyn professor E.Brýsılovskııdiń synybynda aıaqtaǵan.

1938 jyly N.Jıganov Emelıan Pýgachev kóterilisi týraly «Kachnyn» atty tuńǵysh tatar operasyn jazyp shyqsa, Q.Mýsın 1967 jyly Hamza Esenjanovtyń «Aq Jaıyq»trılogııasynyń jelisimen «Tańsholpan» degen qazaq operasyn jaryqqa shyǵardy.

N.Jıganov 1944-1988 jyldary KSRO jáne TASSR kompozıtorlar odaǵy basqarmasynyń múshesi bolsa, Q.Mýsın 1944 jyly KSRO jáne Qazaq KSRO kompozıtorlar odaǵynyń múshesi atanǵan. Tatar kompozıtory Qazan memlekettik konservatorııasynyń rektory bola júrip, arnaıy mýzyka teorııasy synybynda dáris berse, qazaq kompozıtory Almaty memlekettik konservatorııasynyń aǵa oqytýshy qyzmetinde bolyp, arnaıy mýzyka teorııasy synybynda sabaq úıretken.

1947-1959 jyldary tatar kompozıtory soǵys kezinde jaý tut­qynynda bolyp, has erlik kór­setken Ke­ńes Odaǵynyń Batyry Musa Já­­lelge arnap «Shagyr-Dja­lıl» operasyn dúnıege ákelse, qazaq kompozıtory 1946 jyly maıdanda óshpes erlik úl­gisin kórsetken general Ivan Pan­­fılov pen serjant Mánshúk Má­me­to­vanyń qurmetine skrıpka men fortepıanoǵa arnalǵan sonatalar jazdy.

Sol sııaqty N.Jıganov 1942 jyly bostandyq jolynda kúres­ken tatar halqyna arnap «Týlıak-Sý-Sýlý» operasyn jazsa, Q.Mý­sın azattyq jolynda qurban bol­ǵan Sáken Seıfýllın jaıynda mý­zykalyq-horeografııalyq poema-balladany 1965 jyly dúnıege ákelipti.

«Bir topyraqta týǵan qos óner tarlanynyń ómirindegi mun­daı uqsastyq tegin emes qoı. Qa­pan Mýsın 50 jasqa tolmaı, ómir­den erte ketti. Áıtpese shy­ǵar­­ma­shylyqtyń budan da bıik shyńyna shyǵar ma edi», deıdi Svetlana Vladımırqyzy.

Klassıkalyq mýzykany súıý­­shilerdiń qulaq quryshyn qan­­­dyrǵan tamasha konsertke Ǵarı­­folla Qurmanǵalıev atyn­daǵy Batys Qazaqstan oblys­tyq fı­larmonııasynyń ánshi­leri men mýzykanttary, Qur­manǵazy atyn­daǵy saz kolledji­niń stý­dentteri jáne Dına Nurpeıi­sova atyn­daǵy saz mektebiniń oqý­shy­lary qatysyp, óner kór­setti.

– Mýzyka ultqa, ulysqa bólin­beıdi, onyń máni men maǵynasy aýdarýǵa kelmeıdi. Sondyqtan saz áleminiń tili jalpyǵa ortaq. Osyn­daı besaspaptyǵymen de kıe­li óner halyqtar men ulttar ara­syn­daǵy altyn kópir bolyp turady, – deıdi Svetlana Te­nısheva.

Batys Qazaqstan oblysy