Saıasat • 26 Naýryz, 2023

AES-tiń paıdasy orasan

358 ret kórsetildi

Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttiktiń málimetinshe, álemde atom energetıkasyn damytý múmkindigin qarastyryp jatqan 27 eldiń ishinde birinshi AES-ti salý boıynsha 17 memleket qatarynda Qazaqstan sheshim qabyldaý satysynda tur. Al óz sheshimin qabyldaǵan 10 memleket ınfraqurylymyn salýda kelisimshartqa qol qoıyp, jaqyn arada birinshi atom elektr stansasynyń qurylysyn bastamaqshy. Mamandar zertteýinshe bir AES jyl saıyn orta eseppen 20 mln tonnaǵa deıin SO2 qaldyqtardyń aldyn alsa, 1 kg ýran 100 tonna kómir nemese 60 tonna munaıǵa teń energııa shyǵarady eken. Baǵamdasaq, bul elektr stansasynyń qorshaǵan ortany qorǵaýǵa qosqan úlesi aıtarlyqtaı ekendigine kóz jetkizýge bolady. 

Bizde AES qurylys jobasyna qatysty áli de bolsa ekijaqty kózqaras az emes. Degenmen sońǵy ýaqytta qoldaýshylar qatary kóbeıip keledi. Al sala mamandary, energetıkter men ǵalymdar AES-ti salý eldegi ekonomıkanyń damýy men áleýmettik jaǵdaıdyń jaqsarýyna ákeler edi degen pikirdi qashannan beri aıtyp álek. Jasyratyn nesi bar, qalaı aıtsaq ta qazirgi kúni ekonomıkany alǵa qaraı jyljytý úshin bar másele elektr qýatyna baılanysty bolyp turǵanyna halyqtyń kózi jetkendeı. Eldiń energetıkalyq damýyn arttyrý jolynda Qazaqstanda AES qurylysyn júrgizý jobasy qarastyrylyp, byltyr mamyrda Almaty oblysy Jambyl aýdany Úlken aýyly AES salýǵa laıyqty oryn dep tańdap alyndy.

«Kúnniń jaryǵy men jylýy adam balasyna qandaı qajet bolsa, AES te elimizdiń órkenıetti elder qataryna qosylyp, elektr jaryǵyna táýelsiz ómir súrýi úshin óte qajet. Erteńgi kúndi búgin oılaǵan durys. Bolashaqta elektr jaryǵynyń tapshylyq qaýpi turǵanda AES salýdan bas tartpaı, beldi bekem býyp, el bolyp qoldaý kerekpiz. AES-tiń arqasynda eń aldymen, tasymaldanatyn jaryqtan qu­ty­lyp, ózimizde óndirilgen jaryqqa qol jetedi. Odan keıin ekologııaǵa zııany joq jasyl aımaqqa aınalamyz. Taǵy bir paıdasy, atom energetıkasy ortalyq Qazaqstanda ornalassa, elimizdiń barlyq aımaǵyn energııa­men qamtý deńgeıi artady dep esepteımiz. Deni saý urpaq – ult bolashaǵy. Kómir men gaz tútinin azaıtýǵa úles qosýymyz kerek», deıdi «Aqsuńqar sekıýrıtı» JShS basshysy Baqytjan Bekmaǵanbetov.

«Balhash-Energo-1» JShS dırektory Tohtarhan Álıevtiń sózinshe, AES quryly­sy Qazaq­stannyń atom potensıalyn, sonyń ishinde ýrannyń qoryn paıdalanýǵa kómek­te­sedi.

«Atom energııasyn eksporttaýdyń arqasyn­da ekonomıka gúldenedi, ınnovasııalyq jobalar kóbeıedi ári damıdy. Atom energetıkasyn beıbit maqsatta qoldana otyryp, elimizdiń halyqaralyq arenadaǵy pozısııasy nyǵaıady. Menińshe, halyqtyń múddesine saı AES jobasyn qolǵa alyp jatqan mamandardy qoldaý da, qorǵaý da qajet. Ol – óte qıyn da jaýapty is. Mamandardyń pikirine qulaq túrsek, atom ener­gııasy qýattylyǵy jaǵynan kómir men gazdan áldeqaıda joǵary, ári syrtqa az qaldyq shyǵarady. Sondaı-aq ýrannyń Qazaqstannyń óz ishinde óndirilýi, qosymsha qarjyny talap etpeýi de bul salanyń artyqshylyǵyn kóbeıte túsedi. Osy salanyń mamandary AES-ten alynatyn energııa ekologııalyq eń taza ári qaýipsiz ekenin aıtýda», deıdi.

Onyń aıtýynsha, AES paıdasyna taǵy bir dálel – elge bedel syılaýy. Atom elek­tr stansalary bar memleketter sonyń ishinde ásirese, ýran óndirý jáne ıadrolyq otyn ón­dirisi bar elder tek kómir nemese gaz ener­gııasyna negizdelgen elderge qaraǵanda álde­qaı­da damyǵan dep esepteledi. Álemde eko­no­mıkasyna AES paıda ákelip otyrǵan elder az emes.

Úlken aýylynyń turǵyny Násipgúl Rahı­mo­­vanyń aıtýynsha, Balqash kóli geogra­fııa­lyq jaǵynan ońtústik pen soltústiktiń ara­syndaǵy eki joldyń torabynda ornalas­qan­dyqtan, AES-ti tap osy mańaıda salýdyń mańyzy orasan.

«AES salýǵa óz basym qarsy emespin. AES jaıly qoǵamda ártúrli pikir bar. Bo­la­shaqta elektr qýaty qymbatqa túsedi dep jatyr. Sondyqtan Qazaqstanda AES salý týraly sheshim qabyldanatyn ýaqyt kel­di dep oılaımyn. AES salynsa, bizdiń aýylda halyqqa da jumys tabylady. Aýylymyzda kópqabatty úıler bar. Bos turǵan páterlerge turǵyndar qonystanyp, aýyl halqynyń sany kóbeıer edi», deıdi taǵy bir turǵyn Saırahan Kúshikbaeva.

 

Uqsas jańalyqtar