Táýelsiz jáne ádiletti sot

ÁDILET

Halqy zańyn syılaıtyn,

sotyna senetin qoǵam – eń damyǵan qoǵam.

Nursultan NAZARBAEV,

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti.

Qazaqstan Respýblıkasy Áskerı sotynyń tóraǵasy Sáken ABDÝLLAEVPEN áńgime

– Sáken Júsipahmetuly, Mem­leket basshysy sýdıalardyń VI sezin­de: «... Sot júıesin jetil­dirý­­di jalǵastyra berýimiz qajet. Eger de biz reforma jasaǵanda eko­­no­mıkada, saıasatta sot jú­ıe­sin, jalpy quqyq qorǵaý jú­ıe­­sin túzemesek, kózdegen maq­sa­ty­­­myzǵa jete almaımyz» degen bo­l­a­­tyn. Búgingi kúni Elbasy mejelegen mindetterdiń oryndalý barysy qaı dárejede? – Elimizdiń memleket bolyp qa­­lyp­­­tasyp, órkendeýine, ekono­mı­ka­synyń qaryshtap damýyna, El­basy me­jelegendeı, dúnıejúzin­degi eń da­myǵan 30 eldiń qataryna qo­sy­lýyna sot júıesiniń qosar úlesi zor. Sýdıalardyń VI sezinde Prezı­dent qazaqstandyq Femıdanyń ekonomıkada aldaǵy kezeńde bolatyn úl­ken ózgeristerge daıyn bolýy ke­rek­tigin alǵa tartty. Bul degenińiz, sot júıesiniń aldyna ýaqyttyń kez kelgen syn-qaterinen bıikte bolý mindetin júkteý degen sóz. Búginde elimizdiń sot júıesi mem­lekettik bıliktiń pármendi tarmaǵy bolyp tabylady. Ol úzdiksiz damý ús­tinde. Memleket basshysy Nur­sul­­tan Nazarbaevtyń qoldaýy ar­qa­­synda Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Qaı­­rat Mámıdiń basshylyǵymen hal­­­qy zańyn syılaıtyn, soty­na se­netin júıe qalyptasyp kele­di. El­ba­synyń tikeleı tapsyrma­symen sot júıesiniń aldyna bir­­qatar min­detter júkteldi. Memle­keti­miz­diń damý jolynyń, ózge eldermen eko­nomıkalyq, quqyqtyq jáne bas­qa­daı tyǵyz baılanysqa shyǵýy qol­danystaǵy zańdarymyzdyń re­for­malanýyn talap etti. Sóıtip ús­ti­­mizdegi jyly jańa qylmystyq, aza­mattyq, ákimshilik zańnamalar qabyldandy. – Sóz reti kelgende áskerı sot­tyń qurylýy jáne qurylymy jóninde aıta ketseńiz... – Qazaqstan Respýblıkasy Ás­kerı sotynyń tarıhy memleketi­mizdiń ulttyq táýelsiz sot júıe­siniń qalyptasýymen tyǵyz baılanysty. Áskerı sottardyń tarıhy 1992 jyly QazKSR aıma­ǵyndaǵy ás­kerı trıbýnaldar Qazaqstan Res­­pýblıkasynyń quzyryna ót­ken­nen bastap bastaý alady. Jańa­dan qurylǵan áskerı sottarda sýdıa­lar­dyń sany az bolýyna baılanys­ty Prezıdenttiń 1992 jylǵy 11 maý­­symdaǵy «Áskerı sottar men ás­­kerı prokýratýra bólimderi tý­­ra­ly» qaýlysyna sáıkes áskerı sot­­tar­da áskerı mindetin atqarý úshin joǵarǵy zań bilimi bar 45 maman sha­qyryldy. 1993-1994 jyldar ara­lyǵynda respýblıkamyzda Jo­ǵar­ǵy Keńestiń qaýlysymen gar­nı­zon­dardyń áskerı sottary quryldy. Áskerı sottardyń qurylymy bas­qa sottardyń qurylymynan esh­­­qandaı aıyrmashylyǵy joq. Qazaq­stan Respýblıkasynyń Áske­rı soty oblystyq sottardyń márte­be­sine teńestirilgen, quramyna apelleıa­­sııalyq jáne kassasııalyq sot al­qalary kiredi. Respýblıkadaǵy on gar­nızonnyń áskerı sottary qalalyq jáne aýdandyq sottardyń dárejesine teńestirilgen. Qazaqstan Respýblıkasy Áskerı so­ty­nyń sýdıalary – Úkimettiń, Jo­­ǵary Sot Tóraǵasynyń, QR Sýdıa­­­­­lar odaǵynyń qurmet belg­ile­ri­­men marapattalǵan sot júıesi­niń belgili mamandary. Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Ás­ke­rı soty, qylmystyq ister jónin­­degi ma­­man­dandyrylǵan aýdanara­lyq ás­­ke­rı sotymen birge elordaǵa kóshirildi. – Jasyratyny joq, qor­ǵa­nys salasyndaǵy korrýp­sııa­lyq qyl­mys týraly alyp­qashty áń­gime­ler órbip tur. Osy saladaǵy sy­­baı­las jem­qorlyqqa qarsy qan­­daı sharalar atqarylyp jatyr? – О́tken jyldyń 6 naýryzynda Qarýly Kúshterdiń Bas qol­ba­s­­shysy, Qazaqstan Respýblı­ka­­sy­­nyń Prezıdenti N.Á.Na­zar­baevtyń tóraǵalyq etýi­men jedel-strategııalyq májilis ót­kizilip, Qarý­ly Kúshterdiń damýy­men bir­ge sot jáne quqyq qorǵaý or­gan­dary­­nyń birlesip ásker ishin­degi jem­qor­lyqqa qarsy kúresý, zań­dy­lyq­ty qamtamasyz etý, áskerı qyz­met­ker­lerdiń bede­lin kóterý máse­le­leri saralanyp, naqty is-sharalar belgilendi. Buqaralyq aqparat qural­daryn­da jarııalanǵan iri mólsher­degi para alý faktilerine baılanysty qoǵamda Qarýly Kúshter týraly teris pikir paıda bolǵanyna qaramastan ásker qatarynda jemqorlyq jaǵdaıy órship turǵan joq dep aıtýǵa sot statıstıkasyn taldaý negiz bola alady. Jem­qorlyq sııaqty qoǵamdyq dert memleketimizdiń basqa da salalarynda kezdesedi. Negizinen sybaı­las jemqorlyq Qarýly Kúsh­teri­mizdiń memlekettik satyp alý júıesinde kezdesetinin atap ótý qajet dep sanaımyz. Sondyqtan, QR Áskerı soty «Memlekettik sa­typ alý» Zańyna Qorǵanys mı­nıstrligin uıymdastyrýshy deń­geıinen alyp, ony tek tapsyrys berýshi, baqylaýshy mekeme retinde qaldyryp, mınıstrliktiń ishinen ishki qaýipsizdik qyzmetin qurý týraly usynys engizdik. – Áskerı sottyń tóraǵasy retin­­de, ózińiz basqarǵan salada eń kókeı­­kesti másele nede dep oılaısyz? – 1998 jyldan bastap azamattar men áskerı qyzmetshilerdiń áskerı sottarǵa ózderiniń quqyǵyn qorǵaý úshin júginýi artty. 8 myńnan astam áskerı qyzmetshiler Qazaqstan Respýblıkasy Prezı­dentiniń 1997 jylǵy 1 sáýirdegi «Memlekettik bıýdjetten qarjy­landyratyn qyz­metkerlerdi qar­jylandyrýdyń biryńǵaı júıesi týraly» ókimine sáıkes syıaqy­laryn tólep berýge talap-aryz berip, barlyq talaptary qanaǵattandyryldy. Erekshe aıta ketetin jaıt, áskerı qyzmetten bosaǵan áskerı qyzmetshilerdi úı­men qam­tamasyz etý máselesi kókeı­kesti bolyp otyr. Áskerı qyzmet­shilerdi turǵyn úımen qam­tamasyz etýde Qa­zaqstan Res­pýb­lıkasynyń Ás­kerı soty áskerı jáne turǵyn úı zań­nama­lary men Konstıtýsııasyn basshylyqqa ala otyryp, biryńǵaı sot tájirıbesin qalyptastyrdy. – Qaı salada bolmasyn eń bas­­ty­sy jumystyń sapasyn artty­rýǵa kóńil bólinedi. Osy maqsatta siz basqarǵan ujymda qandaı jumystar jasalyp jatyr. – Qazirgi tańda elimizdiń sot júıesin jetildirý úrdisi jańa pár­men­men júrgizilýde. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýsııalyq zańyna óz­geris engizilip, sýdıalardyń áleý­met­tik mártebesin kóterý, sýdıa laýa­zymyna úmitkerlerdi konkýrs­tan iriktep ótkizý sharalary je­til­dirildi. Sýdıalardyń VI sezinde Elbasy N.Á.Nazarbaev sýdıa­lardyń kásibı biliktiligine úlken mán berý kerektigine erekshe toqtaldy. Sýdıa óziniń jumysyna úlken jaýap­ker­shilikpen qaraýy kerek, tipti kishkentaı qateniń zardaby úlken bolýy múmkin. Sot júıesine halyqtyń senimin arttyrý maqsatynda zamanaýı jańa qural­dardy engizý, sot zaldaryn aýdıo-beınequrylǵylarymen jab­­dyq­­taý jáne taǵy da basqa ja­ńa­­­lyq­­tardy engizý arqyly iske asy­rý sot prosesine qatysýshy­lar­­­dyń tártibin shyńdap, negizsiz aryz-shaǵymdardyń azaıatynyna se­nim­­­­dimiz. Zamanaýı aqparattyq qu­ral­­­­dar­d­yń damýy sýdıalar jumy­sy­­­­nyń jeńildeýine kóp septigin tıgizýde. – Sáken Júsipahmetuly, sóz so­ńyn­da ózińizdi tolǵandyryp júr­gen másele týraly aıtyp ótseńiz... – Bolashaqta áskerı sottarǵa tek áskerı qyzmetkerlerge ǵana qatysty emes, sonymen qatar «Qu­qyq qorǵaý organdary týraly» Zańyn­da kórsetilgen basqa da arnaıy memlekettik qyzmetkerlerdiń de qylmystyq isteri qaralsa durys bolar edi. Sebebi, olar memlekettik qupııalarǵa qatysty máselelermen shuǵyldanady, memlekettiń múddesi eskeriletin máselelerge qatysy bar. Ári jalpy sottardyń is qaraýdaǵy úles salmaǵy da azaıǵan bolar edi. Sondaı-aq, bir jaǵy áskerı organ­­darǵa qatysy bar, ıaǵnı zańdy tulǵa­lar arasyndaǵy azamattyq jáne osyn­daı ákimshilik isterdiń de áskerı sotqa berilgeni oryndy bolar edi. Sóz reti kelgende aıtyp ótkim keletin taǵy bir másele, sot salasy aldyndaǵy atqarylsa eken deıtin bir sharýa edi. Búgingi kúni bir ob­lystyq sotta apellıasııa jáne kassasııa dep atalatyn eki saty bar. Meniń oıym, oblystyq sot apellıa­sııa soty bolyp qalsa, al kassa­sııa­lyq saty elimizdiń 5-6 aımaqtyq soty bolyp qurylsa deımin. Jáne ol eshqandaı qosymsha bıýdjettik qarajatty, nemese sýdıanyń sanyn kóbeıtýdi qajet etpeıdi. Elbasynyń «Nurly Jol – bola­shaqqa bastar jol» Joldaýyna sáıkes, árbir adam ózin erkin, qu­qyǵy qorǵalǵan, táýelsiz ómir súre­tin qoǵamdy qalyptastyrý úshin eńbek etýimiz kerek.

Zańdylyqty nyǵaıtý – abyroıly mindet

Muhamedjan PAQIRDINOV, Almaty garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy. Memleket basshysy sot júıesiniń ıdeo­logııasyn ózgertýge alǵashqy kún­der­den-aq aıryqsha nazar aýdardy. Ol sottardy biryńǵaı jaza­laý baǵytymen ketýden saqtan­dyryp, kerisinshe, ony kez kelgen aza­mattyń óz múddeleri men óz qu­­qyǵyn qorǵaıtyn orynǵa aınal­dyrý arqyly bedelin kóterýdi tap­syrdy. Sot júıesiniń búgingi at­qaratyn qyzmeti men róliniń qan­daı bolý kerektigi Elbasynyń sýdıa­­lardyń kezekti VI sezinde sóı­le­gen sózindegi: «HHI ǵasyrdaǵy ult­tyń damýynyń mańyzdy ólshemi – minsiz jáne tıimdi ulttyq sot tóre­ligi júıesi. Táýelsiz jáne ádiletti sot – quqyqtyq memlekettiń negizi. On­syz álemniń birde-bir elinde, tipti eń damyǵan memleketterde qolaıly ın­ves­tısııalyq ahýaldyń da, aza­mattardyń ál-aýqatynyń joǵary deń­geıiniń de, qoǵamnyń tabysty damýynyń da bolýy múmkin emes», degen tujyrymynan da anyq kórinedi. Sondyqtan da sot prosesterine sot tal­­qylaý hattamasynyń sapasy men tolyqt­yǵyn qamtamasyz etip, beki­­tetin, sondaı-aq sot tóreli­gin bel­­gili bir araqashyqtyq reji­mimen bas­qarýdyń tıimdi tetigi retin­de elek­t­rondy júıeni engizý tap­syryl­ǵan bolatyn. Búgingi kúni Mem­le­ket bas­shysynyń osy tapsyrmasyn oıdaǵydaı júzege asyrýdyń nátı­jesinde sot májilisteriniń zaldaryn tehnıkalyq jabdyqtarmen jaraqtandyrý sot prosesteriniń 60-tan astam paıyzyn qamtıdy. Joǵarǵy Sottyń Tóraǵasy Q.Mámı Elbasynyń sot jú­ıe­­sin ny­ǵaıtýǵa qatysty ózekti má­se­le­ler­diń tórkinine tereńinen úńi­lip, olardy ońtaıly sheshýge qatys­ty pármendi sharalar qabyldap otyrǵanyn oryndy atap ótti. Qazir­gi kezde el Parlamenti sot refor­­masyn odan ári jalǵastyrý, sýdıalardyń áleýmettik-quqyqtyq mártebesin nyǵaıtý, sýdıalyqqa úmit­kerlerdi konkýrstyq irikteý máse­le­lerine qatysty «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Kons­tıtýsııalyq Zańǵa tolyqtyrýlar men ózgertýler engizýdiń jańa zań jobasyn talqylaý ústinde. Joǵarǵy Sot tarapynan sýdıalar korpýsynyń al­dynda halyqtyń sot júıesine degen senimin kúsheıtý arqyly sot bede­lin qalyptastyrýǵa baılanys­ty jaýapty da ótkir máselelerdiń tur­ǵandyǵy eskerile otyryp, qol­da­nys­taǵy sot júıesin zaman talabyna saı jetildirýge qatysty mańyzdy sharalar qabyldanýda. Taıaýda Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Q.Mámı birqatar shet memleketterdiń dıplomatııalyq ókildiginiń basshylarymen ótken kezdesý barysyn­da otandyq sot júıesiniń búgingi ahýaly men ony ári qaraı re­for­­malaýdyń joldary týraly áńgime­ledi. Sheteldik qonaqtarǵa sot sa­la­sy basshysynyń keleshek­te sot­taǵy daýlardy qaraý­dy shetel­dik ınvestorlardyń qatysýy­men ótkiziletindigi týraly jańalyǵy qatty unady. Dál osy jerde sot­tardy mamandandyrý ıdeıasyn alǵash­qy­lardyń biri bolyp qoldap, ony táji­rıbege engizý jóninde bastama kótergen adamnyń biri Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Qaırat Mámı ekendigin aıta ketken oryndy. Elimizdiń áskerı sottary jer­gilik­ti sottardyń birtutas júıe­sine enedi jáne mamandan­dyrylǵan dep sanalady. Áskerı sottardyń bir ereksheligi olarda áskerı basqarma organdary men áskerı qyzmetshilerge qatysty qylmystyq jáne azamattyq ister qaralady. Sot memlekettik bı­lik­tiń bir tarmaǵy retinde áskerı qyz­metshilerdiń konstıtýsııalyq quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaıdy. Almaty garnızonynyń áskerı soty 1992 jyly quryldy, oǵan deıin bul qyzmetti ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldarynyń aıaǵynan bastap jasaqtalǵan áskerı trıbýnal atqaryp keldi. Almaty garnızony áskerı sotynyń aýmaǵyna Qap­shaǵaı, Gvardııa áskerı garnızon­dary enedi. Áskerı sottyń tarıhyn­da onyń burynǵy tóraǵalary F.Fo­menkonyń, Iý.Karantaevtyń, S.Krasnopevsevtiń jáne qazirgi kóz­deri tiri, qatardaǵy ardagerleri Z.Áshı­tov­tiń, G.Shamshonkovtiń, S.Golýbıat­­nıkovalardyń sińirgen eńbek­­teri­niń jarqyn izderi saırap jatyr. Jyldan-jylǵa áskerı sot tóre­ligine júginý arqyly ózderiniń quqyq­taryn qorǵaıtyn azamattar men áskerı qyzmetshilerdiń sany artyp keledi. Sotta qaralatyn isterdiń basym bóligin turǵyn úı jáne eńbek daýlary quraıdy. Sýdıalar isterdi qaraý barysynda aqparattyq tehnologııanyń jetistikterin tıimdi paıdalanady. Kóptegen qylmystyq jáne azamattyq ister quqybuzýshylyqtyń aldyn alý maqsatynda kóshpeli sot májilisteri arqyly áskerı bólimderdiń ózderinde qaralady. Sottar tarapynan Qarýly Kúshterimizdegi zańdylyq pen quqyq tártibin nyǵaıtý maqsatynda sot-quqyqtyq sharalaryn qoldanýǵa mán beriledi. Áskerı qylmystardyń jasalýyna yqpalyn tıgizgen jaǵdaılar men sebepterdi shuǵyl túzetý úshin sýdıalar áskerı bólimder men shekara­lyq qyzmettiń jáne Qorǵanys mı­nıstr­­ligi basshylarynyń attary­na jeke qaýlylar shyǵarady. 50-den astam azamattyq sıpattaǵy is Jo­ǵarǵy Sottyń «Sot kabıneti» saıty­nyń ınternet baılanysyn paıdalaný arqyly qaralady. Kúndelikti jumys barysynda sybaılas jemqor­lyqqa qarsy kúreske jáne isti qaraý barysyndaǵy kemshilikterge jol bermeýge kóńil aýdaramyz. Qazy­lary­myzdyń deni qyzmettik páter­lermen qamtamasyz etilgen. Sońǵy eki jyl kóleminde tórt mamanymyz Prezıdenttiń Jarlyǵymen sýdıa bolyp taǵaıyndaldy. Áskerı sottardyń qyzmetterin uıym­dastyrý, birtutas sot tájirı­besin qa­lyp­tastyrý, tártipti nyǵaıtý baǵy­tyn­da Áskerı sot pen onyń tóraǵa­sy S.Abdýllaevtyń tikeleı basshy­lyq jasaýymen kóptegen ister atqaryldy. О́zge quqyq qorǵaý organdarymen aradaǵy qarym-qatynasty kúsheıtý, sot qyzmetin jaqsartý maqsatynda Áskerı sot Qarýly Kúshterimizdegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres, sot aktileriniń oryndalýy, sot isin júrgizýde memlekettik tildi qoldaný sııaqty taǵy da basqa máseleler jóninde dóńgelek ústelder ótkizdi. Búgingi kúni elimizdiń áskerı sot­tary tolyq qalyptasty dep nyq senimmen aıtýǵa tolyq negiz bar. Olardyń atqaryp otyrǵan ju­mystary quqyqtyq memlekettiń talap­taryna tolyǵymen jaýap beredi jáne áskerı qyzmetshilerdiń qu­qyqtary men bostandyqtaryn, zańdy múddelerin qorǵaýǵa qabiletti. Áskerı sottar osyndaı tabysty jumystary ar­qy­ly halyqtyń óz­derine degen seni­min nyǵaıtýǵa tıisti. О́z basym sot júıesiniń Mem­leket bas­shy­sy Nursultan Nazar­baevtyń qol­daýy arqasynda sot ádildigi men qo­ǵa­mymyzdaǵy turaq­tylyqty qamta­ma­syz ete ala­tyndyǵyna kámil senemin. *Anyqtama úshin Qazaqstan Respýblıkasy Áskerı sotynyń tóraǵasy – Abdýllaev Sáken Júsipahmetuly Qazaqstan Respýblıkasy Áskerı sotynyń qylmystyq ister jónindegi apellıasııalyq sot alqasynyń tóraǵasy – Nurbekov Aıdyn Maratuly Qazaqstan Respýblıkasy Áskerı sotynyń azamattyq ister jónindegi apellıasııalyq sot alqasynyń tóraǵasy – Myrzabekov Esmahan Ormahanuly * * * Aqmola garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Moldabaev Daýlet Sarsembaıuly Almaty garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Paqirdınov Muhamedjan Ahmedııauly Aqtaý garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Molyshev Maqsat Qyısamadenuly Aqtóbe garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Dáribaev Baıazıd Sultanǵalıuly Qaraǵandy garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Baıjanov Qypshaq Seıdaǵululy Qostanaı garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Isabekov Aıdar Orazanuly  Taldyqorǵan garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Baıdýaqasov Qaıyrjan Málikuly О́skemen garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Sarsenbaev Sanat Slıamjanuly Semeı garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Júnisbekov Asqarbek Júnisbekuly Shymkent garnızony áskerı sotynyń tóraǵasy – Mynbatyrov Ǵalymjan Qambatyruly Qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq áskerı sotynyń tóraǵasy – Ahmetjanov Erbol Ultaıuly Arnaýly betti ázirlegen Sharafaddın ÁmirOV. Sýretterdi túsirgen Orynbaı BALMURAT.