Shyǵarmashylyq demalys

Mýzykalyq kesh­tiń alǵashqy kú­ni vo­kal­dyq bó­liginde soprano daýysty qos ánshi sahnaǵa shyqpaq. Atap aıtsaq, olar – Ita­­lııa­nyń Pezaro qalasynda Djoakkıno Rossını atyn­daǵy konservatorııada bilim alyp jatqan Aıym As­qar men N.Rım­­skıı-Kor­sakov atyndaǵy Sankt-Peter­býrg memlekettik konserva­to­rııasynyń stýdenti Marta Nabatova.

Ártister V.A.Mosarttyń «Fı­­garonyń úılený toıy» operasynan Sıýzannanyń arııasy, Dj.Pýchchınıdiń «Bogema» operasynan Mı­mıdiń arııasy, S.Kıýıdiń «Sa­rasın» operasynan Ane­sanyń arııasy, E.Vılla-Lo­bostyń «Sezimtal áýen» syn­dy álemdik klassıka jaý­har­laryn oryndaıdy. Kóp­shilik una­tatyn ulttyq týyn­dylar M.Tó­lebaevtyń «Baqyt valsi» men O.Súleı­menovtiń óleńine jazylǵan Ǵ.Jubanovanyń «Iz travy ıa vzletela...» romansy shyr­qalady.

Kóptegen vokal baıqaý­y­nyń, onyń ishinde «Qazaqstan jastarynyń 100 jańa esimi» respýblıkalyq baıqaýynyń laý­reaty Marta Nabatova «Astana Operadaǵy» mýzy­kalyq dema­lys» toptamasy aıasyndaǵy ekin­shi ret óner kórseteıin dep otyr. Ta­nymal joba Otanǵa jıi kele bermeıtin ánshi úshin týǵan jerde ónerin pash etýge, professorlarmen birge atqar­ǵan tyń­ǵylyqty jumysyn kópshi­lik­ke tanystyrýǵa múmkindik ekeni anyq.

«Repertýarymyzdyń bar­­ly­ǵyn derlik týǵan jer­den jy­raqta oryndap júr­gendikten, atalǵan kon­sertti óz shyǵarmashy­ly­ǵymdy tyńdarmandarǵa sú­ıikti teat­r sahnasynda tanys­tyrý múmkindigi dep bilemin, óıt­keni «Astana Operanyń» kere­met akýstıkasy men ıntereri sondaı shabyttandyrady. О́ner kórsetý baǵ­darlamasyn daýysyma qaraı jáne kóńilimniń qalaýy bo­ıyn­sha tańdadym. Sebebi mýzyka – bul eń áýeli adamnyń jany, men úshin osy krıterıı mańyzdy. Baǵdarlamama sońǵy semestrlerde qosylǵan Mımı men Anesanyń arııalaryn qatty jaqsy kóremin. Daýysty barlyq dıapazonda toltyrý jáne kantılena syndy vokal talaptary bar bolǵandyqtan, bul arııalar aıtarlyqtaı kúrdeli», deıdi Mar­ta Nabatova.

Vokalıstermen birge sah­naǵa daryndy aspapshylar da shyǵatynyn atap óteıik. Gne­sınder atyndaǵy Reseı mýzyka akademııasynan fleıtashy Kamılıa Ismagýlova, saksofonshy Ajar Raımhan men pıanıst Aısha Raımhan, Sankt-Pe­terbýrg konservatorııasynan – pıa­nıst Ma­rııa Shavtelskaıa, al P.I.Chaıkovskıı atyndaǵy Máskeý memlekettik kon­serva­­torııasynan – trombonshy Nur­ǵalym Serikjan jáne osy kon­servatorııa janyndaǵy Aka­de­mııalyq mýzykalyq ýchılı­she­den skrıpkashy Adelıa Dúı­sen­baı arnaıy keldi.

Bul keshte sheber an­sambldik oryndaýshylyq ónerdi tyńdar­mandarǵa skrıpkashy Dıana Ablaeva (N.G.Jıganov atyndaǵy Qa­zan memlekettik konservatorııasy), vıolonchelshi Il­ham Aımbetov (Máskeý konservatorııasy) jáne pıanıst Janna Zdornova (Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti) syndy aspapshylardan qu­ral­ǵan fortepıanolyq trıo usynady.

Jas ártister týǵan jer­de óner kórsetý úshin da­ıyndaǵan mazmundy ári san alýan baǵdar­lamaǵa as­paptyq janrdyń tanymal klassıkalyq shyǵarma­lary endi. Onyń ishinde S.Rah­manınovtyń Fortepıanoǵa ar­nalǵan «Mýzykalyq sát­teri», or. 16 №1, 2, 6 jáne For­tepıano, skrıpka jáne vıolonchelge arnalǵan №2 ele­gııalyq trıo, re mınor, op. 9, 1-bólim, S.Pro­kofevtiń Fortepıanoǵa arnalǵan №3 sonatasy, lıa mınor, or.28 jáne A.Vaınenniń Rapsodııa, 2 jáne 3-bólimderi bar.

Al «Astana Operadaǵy» mý­­­zykalyq demalys» ekinshi konserti aıasynda 2 tamyzda kele­sheginen úlken úmit kút­tire­tin aspapshylar – AQSh-taǵy Carnegie Mellon University-den perkýssıonıst Aıdar Fazylov, Máskeý konservatorııasynan skrıpkashy Dıana Maqajan men pıanıst Batyrhan Súleımen, V.Iаnkovskıı atyn­daǵy Novosibir arnaıy mý­zykalyq mektebinen fagotshy Abylaı Jumake, Gne­sınder atyndaǵy Reseı mýzyka akademııasynyń mý­zykalyq ýchılıshesinen pıanıst Radııa Orazalınova men fleıtashy Afına Ma­vıdı klassıka izde­gen qaýymǵa óner kórsetedi. For­tepıano partııasyn Merýert Je­ke­nova, Lıazzat Kenjına oryndaıdy.

Atalǵan joba – shette júrgen elimizdiń jas oryndaýshylaryn qol­daýǵa ba­ǵyttalǵan. Jas óner­paz­darǵa qoldaý kórsetip, kórer­menmen qaýyshtyrý – osy teatrdyń ıgi isteriniń biri dep bilemiz. Árıne, mundaı basta­malardyń keleshegi zor ártis­terdi damytýǵa, ta­nytýǵa yqpal eteri sózsiz. Bul joba arqy­ly óner jolyn endi bastap jat­qan daryndar kópshilikti óz shyǵar­mashylyǵymen qýantyp qana qoımaıdy, sonymen qa­tar otan­dastarymen kezdesýden ózderi de shabyttana túsedi. О́ıtkeni uzaqqa so­zylǵan qarqyndy oqý jylynan keıin ár jaz saıyn bul jastar úılerine óz eli­niń kó­rermenderin kórýge jáne olarǵa óz jetistik­terin kórsetýge degen qul­shynyspen asyǵady.