Instıtýt dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Dúken Másimhanuly qazaq handyǵy kezeńi keńestik zamanda burmalanyp, jete zerttelmegeni týraly aıtty.
«Táýelsizdik jyldarynda ǵalymdarymyz bul taqyrypqa tereńdep, Qazaq handyǵy Uly dala órkenıetin qalyptastyrýshy Altyn orda murageri ekenin dáleldegen eńbekter jazdy. Degenmen atqarylar jumys áli de barshylyq. Shetel arhıvterindegi derekterdi tolyq jınap bolǵanymyz jón. Memleket basshysy Joshy ulysynyń 800 jyldyǵyn respýblıka kóleminde atap ótýge tapsyrma berdi. Osy oraıda Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan Joshy ulysynyń tarıhyna sol kezdegi Uly daladaǵy ózgerister, parsy, arab, qytaı elderimen qarym-qatynasy, Joshy ulysy qandaı jaǵdaıda quryldy, onyń arǵy tarıhy qalaı órbidi degen suraqtarǵa jaýap izdeý, ony negizdeý ǵylymı uıymdar men ǵalymdar, tarıhshylarǵa úlken mindetter júktep otyr», dedi D.Másimhanuly.
Qazir Shyǵystaný ınstıtýtynda 100-ge jýyq ǵalym jumys isteıdi. Ǵylym doktorlary, kandıdattary, Phd mamandardyń deni kem degende bir-eki til meńgergen. Instıtýttyń mıssııasy Shyǵys elderin zertteý bolǵandyqtan, Ortalyq Azııa aýmaǵy, qytaı, arab, parsy elderinen kóptegen qundy maǵlumat jınaldy.
Instıtýt dırektorynyń aıtýynsha, «Mádenı mura» baǵdarlamasy júzege asqaly qytaı, arab, túrik, parsy muraǵattaryndaǵy ejelgi jáne orta ǵasyrlarǵa tıesili derekterdiń kóshirmesi jasaldy. Bul derekter ınstıtýt mamandarynyń kúshimen qazaq tiline aýdarylyp, ondaǵan tom bolyp jaryqqa shyqty. Endigi kezekte Vatıkan apostol arhıvi, kitaphanasyndaǵy derektermen jumys isteýge kelisim jasalyp jatyr. Osyǵan baılanysty aldaǵy tórt-bes jylda ejelgi, orta ǵasyr, Qazaq handyǵy kezeńindegi derekterdi jınap alý múmkindigi týyp otyr. Munymen qosa Japonııada erekshe órken jaıǵan túrkologııa, Ortalyq Azııa tarıhyna qatysty zertteýlerdi ıgerý mindeti tur. Kúnshyǵys elinde, ásirese, ejelgi qazaq tarıhyna qatysty, orta ǵasyrlardaǵy derekterdiń óte mol qory bar. Sondyqtan derekkózdermen jumys isteý áli de jalǵasyn taýyp keledi.
Jıyn barysynda tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, UǴA korrespondent-múshesi Merýert Ábýseıitova qazaq tarıhynda Altyn orda, Joshy ulysynyń qurylýyna qatysty derekterdiń mańyzdy ekenin alǵa tartty. Professor atap ótkendeı, Qazaq memlekettigine qatysty aınalymǵa enbegen, beımálim derek kóp. Osyǵan baılanysty arheografııalyq ekpedısııasy barysynda ınstıtýt mamandary sońǵy ýaqytta shetel qorlarynan, arhıv, kitaphana, mýzeılerden kóptegen qujat, vızýaldy artefakti, olardyń kóshirmesin elge ákeldi.
«Bul qujattar bizdiń memleketimizdiń qurylýy, Qazaq handyǵyna qatysty derektermen tyǵyz baılanysty. Ásirese XIII-XIV ǵasyrlarǵa qatysty derekter Shyǵys, Batys Eýropa elderinde kóp kezdesetinine kóz jetkizdik. Bul derekter sol kezeńde qurylǵan memlekettilikke zertteýshiler tarapynan úlken qyzyǵýshylyqtyń bolǵanyn aıǵaqtaıdy. Zertteýler, jazba derekter, vızýaldy artefaktiler, kartalar áli de shetel arhıvterinde jatyr. Qazirgi kezde ǵylymı aınalymǵa Ulybrıtanııa, Fransııadan ákelingen, Shveısarııa mýzeılerinde saqtalǵan handar men sultandarǵa qatysty artefaktiler áskerı, mádenı ónerimiz jaıynda kóptegen tyń materıal qoryna qol jetkizdik», dep atap ótti Merýert Qýatqyzy.
Instıtýttyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Baǵdat Dúısenov «Joshy ulysy men Mámlúkter memleketi arasyndaǵy tildik-mádenı baılanystar» baıandamasynda eki memlekettiń mádenıeti men tiline qatysty ortaq qundylyqtarǵa toqtaldy. «Bul baılanystardyń zerttelýi keleshek urpaqqa mol aqparat beredi. Mámlúkter memleketinde jazylǵan muralardyń tilin zertteý túrkitaný ǵylymynda qypshaqtaný salasynyń ózekti máselesi. Qazaq jáne taǵy basqa túrki tilderiniń tarıhyn taný úshin orta ǵasyrdaǵy Mysyr men Sham memleketterinde jazylyp qalǵan jádigerlerdi tanyp-bilip, jarııalaý – búgingi kúnniń talaby. Áıtse de bul jadyhattardyń ǵylymı aınalymǵa túspeı, qalyp kele jatqan tustary barshylyq. Babalardyń basqa elde óz tili men dilin memlekettik deńgeıde saqtap, qurmetteýin búgingi kúni úlgi tutyp, rýhanı azyqqa aınaldyrý urpaq paryzy», deıdi ǵalym.
Jıyn barysynda elimizdiń ǵalymdarymen birge sheteldik zertteýshiler de Shyńǵyshan, Joshy ulysynyń tarıhy men mádenıeti, sondaı-aq Eýrazııa dalalyq aımaǵymen shekaralas Iran, Qytaı syndy iri memleketterdiń tarıhy, kóshpeliler mádenıetiniń búkil álemdegi orny, saıası oqıǵalardy, sonymen qatar otandyq shyǵystaný damýynyń ózekti baǵyttary men Shyǵys elderiniń saıası, mádenı jáne áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerin zertteý isin qarastyryp, aldaǵy zertteýler parasyna zer saldy.
ALMATY
