Máselen, jurt Shámshi Qaldaıaqovty «valstiń koroli» dep biledi. Biraq Shámshige deıin de 70-shaqty án jazyp, «Ertis valsi», «Sen ǵana», «Gúlim qaıda», «Mereke valsi», «Qaraǵandy valsi», «Saýynshy», «Qoshtasý», «Tún syry», «Jalǵyzdyq toıy», «Syrlasý» sııaqty ánderi halyqqa keń tarap, «vals koroli» atanǵan áýesqoı kompozıtordyń da tyńǵylyqty joqtaýshysy tabylmaı turǵany ókinishti. Áıtpese, esikten attaǵan 2016 jyly Beken Jamaqaevtyń týǵanyna 85 jyl tolady eken. Degenmen, áńgime bir ǵana ánniń tóńireginde bolǵandyqtan nebári 41 jyl ómir súrip, zamandasy Shámshi Qaldaıaqovpen qatarlas qazaqtyń án ónerine vals janryn jymyn bildirmeı kiriktirip jibergen kompozıtorlardyń biri – Beken Jumabekulynyń taǵdyr talaıyn tolyq qamtı almaıtynymyz ókinishti-aq. Sonymen: «Janym dep maǵan ún qatqan, Júrekten súıip unatqan. Baqytym meniń, Tappaspyn teńin, Mahabbat gúl atqan», – deıtin joldary qulaqtan ketpeıtin vals qalaı týyp edi? Án tarıhy mynadaı. Beken Jamaqaevpen dámdes-tuzdas bolǵan, Semeı óńirine tanymal azamattardyń biri Baltabek Ersálimuly sazgerdiń óz aýzynan estigen áńgimelerine súıenip, Murat Ámirenovke aıtqan estelikterinde bylaı depti: «…Bul joly aýrýhana tóseginde uzaq jatty. Bir sát mynaý qyzyǵy taýsylmaǵan, erkin saýyq-saıran sala almaǵan jaryq dúnıeden aýlaqtap bara jatqandaı sezinetin. Dimkástiginen memlekettik emtıhanǵa da jete alatyn túri joq. Áıteýir kóńilge nala, kózge muń uıalatqan bir beımaza kúnder edi bul. Aýrýhanada sarylyp sartap bolyp jatqan adamnyń artynan kóńilin surap sapyrylysyp kelip jatqandar da bar. Solardyń ishinen Maınurdy kórgende bir sergip, serpilip qalatyn. Jazdaı jadyrap palataǵa Maınur kirip kelgende kókiregin bir ásem áýen kerneı jóneletin. Biraq aq kógershindeı áýede qalqyp júrgen ánniń jalyna jarmasa almaı álekke túsetin. Osy bir súıkimdi qyzǵa baılanysty oınaqy áýenniń tula boıyn kernep, júrek qylyn sherte bastaǵanyn bar bolmysymen sezingen. «Shirkin-aı, osy áýendi ásem ánge aınaldyryp, ony Maınurǵa syılasam-aý!» degen oı kúndiz-túni maza bermedi. Bekenniń móldir sezimin oıatqan Maınur qyzǵa arnalǵan syıqyrly áýen án bolyp notaǵa da tústi. Biraq jańa án kópke deıin nota kúıinde jatyp qaldy. Ánge laıyqty óleń joq bolatyn. Súıgen qyzy Maınurǵa Ertistiń erke samalyndaı kóńil kúıin kókke shalqytatyn áýendi syrnaımen syzylta oryndap berip júrdi. Bir ǵajaıyp án týdy dep jar salǵan da joq. Án mátinin izdeýmen boldy. Osyndaı alakóńil kúnderdiń birinde Semeıge qudaı aıdaǵandaı aqyn Nutfolla Shákenovtiń kele qalǵany. Áýendi tyńdaǵan aqyn birden sózin ózim jazamyn degen. Biraz sazgerlermen shyǵarmashylyq yntymaqtastyqta bolyp, tájirıbe jınaqtap qalǵan Nutfolla dúıim jurtty dúr silkindiretin vals yrǵaǵyndaǵy bir ásem ánniń dúnıege kelgenin qapysyz sezgen. Sezgen de, Almatyǵa oralǵan boıda sózin jazýǵa bar ynta-yqylasymen shabyttana kirisip ketken. 1955 jyldyń 28 qazanynda Qazaq radıosynan jeztańdaı ánshimiz Roza Baǵlanovanyń oryndaýynda buryn belgisiz bir ánniń tusaýy kesilgen edi. Jańa ánniń efırge shyǵýy sol eken, keń-baıtaq qazaq dalasyn sharlaı jóneldi. Ánmen birge sazger Beken Jamaqaevtyń dańqy da kókke órledi. Bekenniń baǵyn ashqan, Nutfollanyń aqyndyq qarymyn tanytqan, Rozadaı sańlaq ánshiniń repertýaryn baıytqan án dúnıege osylaı kelgen bolatyn. Áıgili ánshiniń oryndaýyndaǵy «Mahabbat valsi» qazaq jerin bylaı qoıyp, bara-bara Bırma, Úndi, Qytaı, Mońǵolııa, Vengrııa aspanynda qalyqtady. Al óz jerimizde «Mahabbat valsinsiz» toı-dýman, sahnalyq oıyn-saýyq ótpeıtin boldy. Alpysynshy jyldardyń jastary osy ánmen oıanyp, osy ánmen uıqyǵa ketetin desek, sirá, artyq aıtqandyǵymyz bolmas. Bekenniń dertine daýa, janyna shıpa bolǵan, ómirge qaıta ákelgen, móldir mahabbatynyń kýási bolǵan án edi bul», deıdi áriptesimiz. Sol sııaqty Beken Jamaqaevtyń «Mahabbat valsin» uly jazýshy Muhtar Áýezovtiń ózi qatty unatqan degen derekterdi Baltabek Ersálimuly bylaı dáıekteıdi: «Bekenniń óz aýzynan estigenmin. Ony Almatyǵa birinshi bolyp shaqyrtqan Muhań eken. Ánniń shyǵý tarıhyn surapty. О́ziniń ókpe aýrýyna shaldyqqandyǵynan án arnaǵan súıgen qyzyna úılene almaı júrgenin muń etip aıtqan ǵoı. Muny estigen uly jazýshy onyń saýyǵyp ketýine kómegin aıap qalmaǵan syńaıly. Muhtar Omarhanuly kez kelgen mádenı sharalarda Rozaǵa «Mahabbat valsin» orynda dep qolqa salady eken. Roza Tájibaıqyzynyń esteliginde Muhańnyń bir keshte osy ándi on ret qaıtalatyp saldyrǵany týraly aıtylady». Sóz sońynda dál osy ánniń yrǵaǵyndaı Maınur arý osydan keıin de áýesqoı kompozıtor, dıktorǵa shabyt syılap, dertti bolǵan kúnderde dem berip, qysqa ǵumyrynda adal jaryna aınalyp, úsh ul, bir qyz syılaǵanyn aıtqymyz keledi.
Aınash ESALI,
«Egemen Qazaqstan».
ALMATY.
